Dala barak publiku seidauk hatene kona ba funsaun sinais tranzitu, atributu seguransa bainhira uza transporte, nomos funsaun lei tranzitu nian, mak loron ba loron sempre akontese asidente trafiku, no kontra regulamentu tranzitu nian hanesan laiha dokumentus veíkulu, la uza atributu seguransa, no seluk tan, maske Polisia Tranzitu sempre fo atensaun no halo sosializasaun ba publiku kona ba sinais hirak ne’e.

Atu asegura asidente trafiku, no lei estrada Publiku, Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) liu husi Unidade Polisia Tranzitu servisu hamutuk ho United Nations Development Program (UNDP) produs video ho edisaun 5 (lima) kona ba funsaun kapaseti no sintu seguransa, pasadeira (zebra cross), alkóliku, sinais tranzitu no transporte ba ema, no karta kondusaun.

Iha video 5 ne’ebe PNTL produs liu husi Gabinete Relasaun Publika PNTL, ita boot sira bele haree iha kanál RTTL (Radio Televizaun Timor Leste).

Liu husi meius ne’e, Unidade Polisia Tranzitu liu husi Gabinete Relasaun Publika PNTL sei fo esplikasaun ba funsaun ida-idak nian, baze legal (lei), nomos sansaun iha tipu 2 : multa no tama prizaun (kadeia).

Video hotu bele haree iha pagina PNTL nia YouTube: https://www.youtube.com/channel/UCfRjOaE_EqbA120EQBEVplg

  • Kapaseti no sintu seguransa

Artigu: 76: Utiliza asesoria seguransa nian

1. Kondutor no pasajeiru sira ne’ebe iha automovel  nia oin ka kotuk tenke uza sintu seguransa

2. Kondutor no pasajeiru ne’ebe lori motorizada dada kareta husi sorin ka lae, no  siklomotor (bisikleta motorizada), tenke uza kapasete ho modelu ne’ebe aprova tiha ona iha lei.

3. Maibe regra iha numeru ida uluk ne’e sei la aplika ba kondutor ho pasajeiru veíkulu nia ho kaixa dirijida(veikulu nia isin lolon ne’ebe toos) ka veikulu ne’ebe hetan protesaun maka’as ho sintu seguransa nian

4. Ema ne’ebe la halo tuir regra nu’dar hakerek tiha ona iha numeru 1, sei selu multa osan dolar $ 12 to’o $ 60

5. Ema ne’ebe la halo tuir regra nu’udar hakerek tiha ona iha numeru 2,sei selu osan dolar $ 6 to’o $ 30

  •  Pasadeira
  • Artigu 95: Bainhira hakat liu ba faixa rodajen
  1. Molok peaun sira atu hakat liu ba faixa parajen, sira sei haree didiak lai ba distansia ne’ebe haketak peaun ho veíkulu sira ne’ebe halai hela iha faixa rodajen nia laran no velosidade veíkulu nian, atu nune’e labele hamosu perigu ka dezastre ba sira nia-an rasik, bainhira hakarak hakat liu faixa rodajen.
  2. Bainhira hakat liu faixa rodajen tenke hakat lalais.
  3. Peaun sira bele hakat liu faixa rodajen iha fatin hirak ne’ebe iha ona sinal ka, bainhira laiha sinal karik, peaun sira bele hakat liu faixa rodajen ho distansia menus liu metru 50m ba eixu via nain.
  4. Peaun sira labele para iha faixa rodajen nia laran hodi okupa netik paseiu, nune’e bele prejudika ka satan netin tránzitu.
  5. Ema ne’ebe la halo tuir regra nu’udar hakerek tiha ona iha númeru iha leten, sei selu multa osan dólar $ 1 to’o $ 6.
  •  Artigu 97: Kuidadu nebé maka kondutor sira
  1. Bainhira kondutor hakbesik ba fatin ne’ebe iha sinal peaun sira hodi hakat liu, maske sinal permite ba kondutor atu bele la’o nafatin ba oin, nia tenke husik peaun sira ne’ebe tama tiha ona iha faixa de rodajen hakat liu lai.
  2. Atu halo mudansa dirasaun, maske laiha sinal pasajen ba peaun sira atu hakat liu, kondutor sira tenke hatun velósidade veíkulu nian, atu nune’e bele husik peaun sira ne’ebe hakat liu faixa rodajen ba dalan ida nebé sira atu tama ba.
  3. Ema ne’ebe la halo tuir regra nu’udar hakerek tiha ona iha númeru iha leten, sei selu multa osan dólar Ameríka $ 12 to’o $ 60.

 

  • Alkóliku
  •  Artigu 208: Kondusaun ho lanu tanba hemu tua ho alkóliku ka substánsia psikotrópiku
  1. Ema nebé pelumenus tanba neglijénsia, lori veíkulu motorizadu ho tua lanu tanba hemu tua alkóliku liu tiha 1,2mg  ba litru 1 raan nian, hetan punisaun ho pena prizaun tinan 2 ka multa.
  2. Iha pena hanesan dehan katak ema ne’ebe pelumenus tanba neglijénsia, lori veíkulu motororizadu, la ho kondisaun sira atu fo siguransa ba nia-an, tanba iha influensia estupefasiente nia okos, substansia psikotrópiku ka produtu ne’ebe iha efeitu nudar pertubadór ba nia optidaun fizika, mental no psikolojika.
  •  Arigu 209: Kondusaun perigoza
  1. Ema ne’ebe lori veíkulu motorizadu ruma iha luron públiku no, tanba laiha kondisaun sira atu fó siguransa nia ka tanba sakar (viola) fali ho hahalok groseiru regra sira sirkulasaun rodoviária nian, hamosu perigu ba vida ka integridade fizika ema seluk nian hetan punisaun ho pena husi tinan 1 to’o tinan 4.
  2. Neglijénsia kona-ba hahalok ka perigu hetan punisaun ho pena prizaun tinan 2 ka multa.

Sinais tranzitu no transporte ba ema

Artigu 53: Transporte ba ema

  1. Ema tenke tama no sai husi liman sorin lós ka husi sorin karuk veíkulu nian, konfórme veíkulu ne’e pára ka estasiona husi sorin lós ka sorin karuk feixa rodajen nain.
  2. Maibe:

a)      Sei la aplika ba kondutor sira, bainhira pozisaun volante direksaun veíkulu nian iha sorin opostu (kontrariu) ba parájen ka estasionamentu;

b)      Sei la aplika ba pasajeirus sira ne’ebe sa’e ka tun no tuur iha banku ida oin, bainhira pozisaun direksaun volante veíkulu nian iha sorin parájen ka estasionamentu;

c)      Liu-liu kazu sira nu’udar hakerek tiha ona iha regulamentu lokal, ba veíkulu transporte pasajeirus kolektivu nian;

  1. Labele lori ema liu lotasaun (tuir kapasidade) víikulu nian, hodi fó seguransa ba veíkulu wainhira halai;
  2. Nune’e mos labele tulan tan pasajeirus, wainhira la iha ona fatin atu tur;
  3. Ema nebé la halo tuir regra nu’udar hakerek tiha ona iha númeru 1,3 no 4 sei hetan multa osan dólar 3 to’o 15.
  • Karta kondusaun

Artigu: 79: Dokumentu nebe kondutor tenki lori

  1. Kondutor bainhira hodi veiklu iha dalan publiku, nia tenke iha dokumentu sira hanesan tuir mai ne’e:

a)      Dokumentu legal identifikasaun

b)      Titulu kondusaun

c)      Sertifikadu seguru

  1. Kona ba automovel, motosiklu, sikumotor, trator agrikola ka florestal, ka reboke kondutor tenke lori tan dokumentu hanesan tuir mai ne’e:

a)      Titulu rejistu proprodade veikulu ka dokumentu ne’ebe hanesan

b)      Dokumentu  identifikasaun husi veikulu ka dokumentu ne’ebe hanesan

c)      Fixa inspesaun periodika husi veikulu banhira regulamentu haruka

  1. Kona ba velosidade ka veikulu ne’ebe balada maka dada nia kondutor tenki lori dokumentu legal ba nia identifikasaun.
  2. Kondutor ne’ebe la lori dokumentu ida ka liu tan ne’ebe hakerek iha numeru 1 no 2, sei selu osan dolar $ 6 to’o $ 30 iha loron 8 nia laran nia hato’o dokumentu sira ne’ebe iha autoridade fiskalizasaun nian, maka nia sei selu multa osan dolar $ 3 t’o $ 15
  3. Ema ne’ebe la halo tuir regra nu’udar hakerek tiha ona iha numeru 3, sei selu multa osan $ 3 to’o $ 15.