Governu Rekoñese OPS nia Problema

UPC-b

Dili-Governu Rekoñese katak Ofisial Polisia Suku (OPS) sei infrenta problema boot iha baze hanesan fsilidade laiha no hela fatin laiha, tanba ne’e governu promete sei hadia, maske sei lao tuir prosesu.

Tuir Ministru Interior Longuinhos Monteiro katak, polisia komunitariu sira ne’ebe mak estabelese ona iha suku sira balun to’o oras ne’e hasoru hela problema mak hanesan fasilidade no fatin atu hela hodi halo servisu, tan ne’e buat hotu atu la’o diak mak tenke ho neneik atu nune’e bele alkansa objetivu no mehi PNTL nian.

“Ha’u hanoin orsamentu mai husi Ministeriu Finansa, no osan ne’e fo propoin liu ba planu ne’ebe maka iha, tamba ne’e ita tenke la’o neneik no problema sira hanesan ne’e la’os akontese iha Timor-Leste de’it maibe Nasaun barak mos kuaze hanesan, tan ne’e governu sei la promete atu hadia iha tinan ida ne’e maibe fiar katak tinan seluk ne’e ita bele haree,” informa Ministru Interior ba Jornalista sira iha nia kna’ar fatin Vila-Verde, Sesta (08/10).

Nia informa liu tan katak, liu husi osan ne’ebe mak uituan sei la alkansa mehi ne’ebe maka iha, tan ne’e buat hotu presiza rai osan lai atu nune’e bele haree ba tinan oin ou tinan seluk, no buat ne’ebe maka kompletu ne’e husik ona haree fali buat seluk.

Antes ne’e Komandante Jerál Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Komisariu Julio da Costa Hornay hatete, komando rekoñese nafatin kona ba kondisaun OPS sira nian, tanba to’o agora OPS sira sei hela deit iha sede suku laran.

“Ami mos hanoin hela la’os fatin hela de’it ba OPS sira maibe inklui mos fasilidade ba OPS oinsa atu fasilita di’ak sira nia servisu iha baze ho di’ak, maske seidauk iha uma ba OPS sira iha kada suku, maibe autoridade lokal sira mos oferese ona fatin sede suku hodi fasilita dadaun OPS sira hodi hala’o servisu iha suku laran,” dehan Julio.

Parte seluk Komandante Polisia Komunitaria Nasional, Superintendente Assistente Boavida Ribeiro dehan, atu prienxe komunidade sira nia ejijensia ka prezensa polisia nian iha sira nia suku laran, entaun estabelesimentu OPS suku sira hala’o tiha ona iha tinan kotuk, atu nune’e hodi bele servisu hamutuk ho autoridade lokal sira atende problema ne’ebe maka akontese iha suku laran. (Fontes: Timor Post, Segunda 12 Outubru 2015).

PNTL Kontinua Hala’o Dialogu ho Komunidade

_MG_9008

Dili-Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) kontinua halao dialogu ho komunidade n’eebe maka okupa rai iha area edifisiu Kuartel Jeral PNTL Kaikoli atu entrega rai ne’e ba governu.

Komandante Jeral PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay hateten oras ne’e dadaun parte PNTL halao hela prosesu dialogu hamutuk ho komunidade hirak ne’ebe maka okupa hela rai ne’ebe pertense ba edifisiu Kuartel Jeral PNTL atu nune’e sira bele husik mamuk fatin ne’e ba PNTL hodi harii edifisiu foun.

“Nuudar Timor oan ha’u husu ba komunidade hirak ne’e atu kontribui ba programa dezenvolvimentu ne’ebe mak governu planea ona atu Nasaun ne’e bele la’o ba oin,” Tenik Komisáriu Hornay. Média PNTL.

TLPDP Entrega Fasilidade Exercicio ba komando Jerál PNTL

Dili– Timor-Leste Police Development Program (TLPDP) husi Polisia Australia ne’ebe durante ne’e sai parseiru Dezenvolvimentu ba PNTL apoiu tan fasilidade Exercicio ba Komando Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) nune’e bele hadi’a no dezenvolve fiziku no saude membrus PNTL sira nune’e bele hala’o servisu ho di’ak.

“Uluk ami mai iha ne’e no ami haree fatin GYM ne’e importante ba membrus PNTL atu halo exercicio hodi hadi’a sira nia saude, inves de sira tur bilaan iha ai hun ou servisu bebeik lor-loron di’ak liu ita buka fatin ida hodi prepara atu nune’e membrus sira bele uza hodi halo exercicio nune’e bele dezenvolve sira nia saude,” afirma Komandante Jerál PNTL Komisáriu Julio da Costa Hornay hafoin serimonia hand over fasilidade GYM husi TLPDP ba PNTL iha Kuartel Jerál PNTL Caicoli-Dili, sesta (09/10/2015).

Komisáriu Hornay espera katak Gym ho ekipamentus sira ne’e bele favorese ba membru PNTL sira maske seidauk kompletu maibe bele hadi’a membrus PNTL nia saude atu nune’e hahú ohin ba oin sira servisu ho fiziku no saude ne’ebe diak.

Eis Komandante Centru Formasaun ba Polisia ne’e tenik tan, atu mantein ho kuidadu ba ekipamentus hirak ne’e mak Komando Jeral sei koloka staff sivil ida, no husu apoiu husi TLPDP atu hanorin funsionariu sivil ida kona-ba oinsa halo manutensaun ba ekipamentus hirak ne’e, atu nunne’e ekipamentus hirak ne’e dura ba tempu naruk.

Fasilidade GYM ne’e sei loke ba membrus PNTL no funsionariu sivil ne’ebe mak servisu iha Kuartel Jerál PNTL no sei loke loro-loron husi tuku lima (5) lorokraik, regras uza Gym mak tenke mai ho roupa ezersisiu nian, sapatu kets, lori ho toalla kiik no be’e atu hemu no mantein fatin ne’e mos nafatin.

Antes termina Komandante Jerál aviza ba membru PNTL no funsionariu sivil tomak ne’ebe mak servisu iha Kuartel Jeral PNTL ne’ebe hakarak uza fasilidade ne’e tenke uza ho kuidadu atu nune’e jerasaun PNTL tuir mai bele uza nafatin. Média PNTL.

CVTL Entrega material educasaun ba Polisia Tranzitu Nasional

Dili-Cruz Vermelha Timor-Leste(CVTL) Entrega material Edukasaun tranzitu nian ba Polisia Nasional Timor-Leste(PNTL) Departamentu Tranzitu Nasional hodi halo kampaña edukasaun konaba seguru da vida iha Estrada Publiku.

Vidiana Xareal Koordenador Joventude CVTL hateten CVTL liu husi departamentu joventude identifika katak problema nebe aas iha Timor-Leste maka asidente trafiku nebe maka mosu barak no maioria vitima ho idade joven tanba sira menus konsiensia no hemu lanu lori motor no hetan asidente, tanba ne’e membru voluntariu joventude CVTL sira iha hanoin ida atu halo kampana ba seguru Estrada nian. Nia hato’o lia hirak ne’e wainhira entrega Stand Flip chart ba Tranzitu Nasional Kinta (8/10) iha Kuartel Jeral Kaikoli.

“Ami entrega material edukasaun hanesan Stand Flip Chart hamutuk 13 nebe maka dezenha hamutuk ho polisia tranzitu nune’e bele uza hodi halo edukasaun no sensibilizasaun konaba seguru Estrada.”

Entertantu iha okajiaun ne’e Komandante Tranzitu Nasional Inspektor Xefe Valente Soares hateten dezenu no mensajen nebe iha Flip chart simples no bele eduka povu atu kompriende ho manera nebe fasil liu no sai hanesan edukasaun ilustrada katak liu husi figura dezenu bele hanorin ema, no ema ne’ebe la eskola mos bele hatene no kompriende konaba regras no prosedimentu tranzitu.

Edukasaun ba komunidade inportante tebes hodi prevene asidente trafiku tanba asidente mosu liu husi infraksaun (pelanggaran) tanba inportante tebes atu hasae konesementu no konsiensia komunidade nian tanba wainhira sira hatene no kompriende ona maka sei la halo infraksaun no salva mos ema seluk nia vida.

Joventude voluntariu CVTL halo kolaborasaun hamutuk ho polisia tranzitu atu hato’o mensajen edukasaun konaba seguru Estrada liu husi kampaña sensibilizasaun informasaun ba komunidade; hodi bele fo hanoin ba joventude no komunidade hotu atu nune’e bele iha konsiensia hodi kuidadu sira nia aan no prevene asidente trafiku. Media PNTL.

UNFPA no MS fo Treinamentu konaba teste HIV/SIDA no Jestaun Syndromic MHRS ba pessoal saude PNTL

Dili- Atu hasae kualidade servisu no habelar informasaun ba membrus Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) iha munisipiu hotu konaba prevensaun no tratamentu ba ema ne’ebe afetadu ho virus HIV/SIDA no Moras Hadaet Husi Relasaun Sexual (MHRS) maka UNFPA no Ministeriu Saude fo treinamentu durante loron tolu ba pessoal saude PNTL.

Xefi Departamentu Controla Doenca Contagiosas husi Ministeriu Saude (MS) Dra. Merita Monteiro hateten treinamentu ba Pessoal saude PNTL ne’e ho nia objetivu prinsipal atu hasae kulidade de servisu ba membrus PNTL sira nebe responsabel ba programa saude tanba instituisaun PNTL rasik iha klinika saude nebe kompleta ho medikus, infermeirus no partera.

Nia hatutan treinamentu ne’e sei foka liu konaba oinsa halo teste no akonselamentu nebe diak ba pasiente sira nebe suspeita moras HIV/SIDA, depois halo teste, le’e nia rezultdu no fo sai rezultadu ne’e ba pasiente; aliende ne’e iha mos treinamentu konaba jestaun sindromiku no manajementu sindromiku ba MHRS.

Treinamentu ba loron ikus sei foka liu konaba atu fo koñesementu konaba formatu hirak nebe maka iha nune’e depois de halo teste, akonselamentu no tratamentu presija mos halo relatoriu nune’e iha futuru PNTL la depende ona ba MS ou UNFPA maibe pessoal saude PNTL rasik maka kontinua dezemvolve ba bebeik.

Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Faustino da Costa hateten Treinamentu ba pessoal saude PNTL hodi forma sira nune’e iha futuru sira bele sai hanesan konsileru ba membrus PNTL hotu nosensibiliza informasaun nebe liga ho moras HIV/SIDA.

“Hau husu ba partisipante sira atu akompana treinamentu ne’e ho diak tanba wainhira halo teste no fo sai rejultadu HIV ba pasiente ida ne’e laos fasil, HIV/SIDA hanesan moras inkuravel no sei afeta ba pisiko social no psikolojia ema ida-idak nian entaun presiza hatene manera no dalan oinsa atu kolia ba pasiente ne’e,” Nia reforsa.

Iha okajiaun ne’e Adjunta Reprezentante UNFPA Dra. Domingas Bernardo hateten objetivu husi treinamentu ne’e atu hasae kapasidade pessoal saude PNTL iha area HIV/SIDA no MHRS, nune’e pessoal saude PNTL sira ba to’o iha munisipiu hodi ajuda sira nia maluk membru PNTL sira.

Desde tinan 2012 UNFPA suporta ba PNTL ami servisu no halo kolaborasaun diak bazeia ba programa prioridade nebe maka instituisaun seguransa ne’e iha no hein katak atividade ne’e laos para deit iha ne’e maibe pessoal saude PNTL sira ne’e bele ba halao servisu iha munisipiu, alienede HIV/SIDA no MHRS UNFPA mos hakarak hasae kapasidade iha area violensia bazeia ba jeneru, abuzu sexual no esploitasaun.

Treinamentu ne’e partisipa husi pessoal saude PNTL kuaje nain 15 no ida ne’e hanesan koperasaun servisu nebe maka estabelese ona entre instituisaun PNTL ho ajensia UNFPA durante ne’e hamutuk ho klinika saude PNTL no Ministeriu Saude. Media PNTL.

Harii Autoridade Maritima Importante Organiza Malu

Dili– Eis Secretariu Estadu Defeza (SED) iha Kintu Governu Konstitusional, Júlio Tomas Pinto dehan, atu hari autoridade Maritima importante maka tenke organiza malu.

“Agora dadauk hau rona sira fokus hela ba konseptu estratejiku defeza no seguransa nasional. Konseptu ne’ebe define kona-ba papel Polisia no F-FDTL intermus politiku. Hau hanoin, prioridade inportante ida maka ita tenke organiza malu para hari ona autoridade Maritima. Ha’u aprende uituan tanba to’o hau nia tempu ramata ha’u lakonsege hari autoridade Nasional Maritima. Maibe ne’e mehi ida ema barak koalia ,” dehan Júlio ba Timor Post iha edifisiu CNE, Kaikoli, Sabadu (3/10).

Tuir nia katak, programa Sestu Governu Konstitusional nian autoridade nasionalmaritima ho konseitu estratejiku defeza no Seguransa nasional ne’e inportante ida.

“Ita nia primeru Ministru mos koalia bebeik kona-ba autoridade nasional maritima. Ha’u hanoin, tempu to’o ona para ita komesa focus on aba iha ne’eba no autoridade maritime ne’e inportante par abele kordena ajensia governu nian hotu nebe maka ligasaun ho tasi hodi bele servisu hamutuk,” Júlio dehan.

Nia esplika liu-tan katak, servisu hamutuk iha patrulamentu konjuntu ou patrulamentu koordenada, maibe ne’e ministru defeza maka hatene diak liu konaba asuntu refere. Ne’e sira maka hatene buat sira ne’e hotu no nia fiar katak ministru defeza sei tau prioridade ba assuntu ne’e.

“Hau hanoin ita harii ona autoridade maritime ita tenki prepara ona fasilidade ba sira atu halo servisu. Hau rona atu halo ona Kuartel ba Komponente Naval. Ne’e tuir ministru nia informasaun hau rona husi midia. Tuir dezeñu ne’ebe maka uluk hau sei iha ne’eba sira halo ne’e iha baze naval ne’e iha mos office ba autoridade maritime nian,” Júlio haktuir.

Nia hatutan presiza ona komunikasaun integradu no kapasidade komponente naval ho Unidade Polisia Maritima(UPM) nian, no komesa ko0loka ona forsa iha kosta sul, liu-liu sira Komponente naval no UPM. Fontes: Timor Post, Segunda 06 Outubru 2015.

Prόsesu Manutensaun Rό UPM iha ona MI

Foto Treino UPM 47-2

 

 

 

 

 

 

 

 

Díli- prόsesu manutensaun ba rό UnidadePolisia Maritima(UPM) nian hasae ona ba Ministeriu Interior(MI) hodi prόsesa.

Segundu Komandante Jerál Polisia Nasional Timor-Leste( PNTL), Komisáriu Faustino da Costa informa, prόsesu no dokumentus hotu hasae on aba iha MI tanba ne’e husu par abele halo verifikasaun ba parte aprόvizionamentu Mi nian.

“Prόsesu dokumentus hotu ami hasae ona ba Ministeriu interior. Ne’e ita boot sir abele kontinua halo verifikasaun ba MI liu-liu iha parte aprόvizionamentu nian,” dehan Faustino ba jornalista sira iha kaikoli Kinta (01/10).

Antes ne’e Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Julio da Costa Hornai dehan, atu asegura tasi Timor nian maka PNTL hanoin ona atu harii postu UPM iha area kosteira maritime nian ne’ebe maka inportante no husu governu tau osan hodi bele sosatan rόne’ebe maka bele halo operasaun iha area tasi mane nian.

“Ami hein hela diskusaun orsamentu capital dezemvolvimentu nian para ami bele haree oinsa bele kria postu UPM. Rό lansa sira mos aat hotu ona, nebe agora ami tau hela osan hodi halo manutensaun para membru sira UPM nian halao sira nia kna’ar ho di’ak. Se lae ita hateke husi liur deit ita labele ba to’o iha tasi klaran para kaer ema. Se tan iha tasi mane ne’eba rό ida nebe boot para hela iha tasi klaran neba lor-lorόn rό kiik sira ne’e halo finje hakbesik rabat iha neba fila fali ba lahatene halo saida? Agora ita atu to’o iha neba ho saida Ita nia rό komponente naval nian mos labele ultrapasa Tasi Mane, entaun agora ami ejiji nafatin ba governu para tau osan hodi sosa rό’o ruma sufsiente hodi ultrapasa Tasi Mane neba,” dehan Julio ba jornalista sira iha Kuartel Jerál PNTL, Kaikoli, Sesta (25/9).

Nia hatutan, se rό iha ona bele asegura ona kosteiru Tasi Mane ninian. Tasi feto nian ne’e la prόblema. Rό lansa sira ne’e bele halo operasaun diak hela.

“Maibe agora ita nia rό’o lansa UPM nian mos aat hotu ona no ita tau hela osan para hadi’a,” dehan eis Komandante Akademi Polisia ne’e.

Fonte: Timor Post Segunda 06 Outubru 2015                     

Disputa Rai Hamosu Omesídiu Ass iha Ermera

Ermera: Kazu nebe durante ne’e rejistu ho numeru aas iha munisipiu Ermera maka omisídiu. Kazu ne’e maioria mosu tanba disputa rai entre komunidade sira.

Komandante Polisia Nasional Timor-Leste(PNTL), Superintendente Asistente Raimundo de Araujo, hateten, kazu omisídiu aas, ema oho malu no balun to’o mate iha fatin tanba rai nebe avo sira la konsege fahe ba jerasaun sira.

Aliende ne’e, nia dehan, kazu seluk ne’be makaas mak violensia domestika, maski nune’e problema ne’e bele resolve, tanba iha ona estabelesimentu Polisia Komunitaria hodi buka solusaun iha suku laran.

Nune’e raimundo dehan, parte diak iha enbe mak hamosu mos tara bandu ho autoridade lokal, lia nain Igreja no komunidade sira hodi bele minimija krime no kazu sivil barak.

Objetivu ida mos tara bandu ne’e bele halo redusaun ba mal gastu husi komunidade iha fatin ne’e atu labele halo festa bebeik,maibe bele halo iha tinan 5 dala ida, ne’ebe iha liña koperasaun diak ho parte hotu.

Fonte: Independente, 2 Outubru 2015          

Edukasaun Xave Kombate Violensia Domestika

Dili-Kombate violensia domestika tenke liu husi edukasaun ba sidadaun sira tanba ho edukasaun mak bele diminui violensia domestika nebe maka durante ne’e akontese iha fatin-fatin.

“Infelizmente violensia domestika iha ita nia rain kontinua aas. Ema barak ke komesa ba tribunal, mas ba Tribunal ne’e sira dehan ami moe, ami soe tia deit, hola fali foin sa’e ida, soe oan soe fen dala ida ne’e, ne’ebe ne’e presiza edukasaun maka’as no mudansa maka’as laos hanesan uluk, “ Prezidente da Republika(PR) taur Matan Ruak, hateten bainhira halao enkontru ho sosiedade sivil sira iha Palasiu Prezidensial, Kuarta (29/09).

Maske nune’e Xefe estadu hateten, durante nia vizita ba suku sira iha teritoriu timor laran tomak besik 350 maibe iha mudansa pozitivu sobre violensia domestika nian. Maibe tuir xefe estadu katak ne’e lato’o presiza iha edukasaun.

Xefe estadu hateten, nia parte kontra violensia domestika, tanba ne’e xefe estadu hateten, iha ailaran maka komandante sira baku nia feen ne’e tara no futu de’it tanba halo violensia domestika. Maibe infelizmente timor-leste ukun-an akontese nafatin violensia domestika iha sosiedade hotu, nasaun dezemvolvidu sira mos akontese violensia domestika.

“hau kontra violensia domestika, ha’u iha ailaran ne’e ha’u tara no futu ,” dehan PR Taur. Tanba ne’e xefe estadu hateten moris hamutuk iha familia ida tenki sadar no pasensia ba malu hodi hamenus violensia domestika iha Timor-Leste. Aleinde ne’e konaba kazu insestu xefe estadu husu para labele halo violensia hasoru oan sira.

Durante enkontru ne’e Reprezentante husi Rede Feto, Marilia da Silva hateten, durante ne’e numeru kazu violensia sa’e tanba ne’e oinsa maka ema hotu bele kontribui hamenus numeru violensia domestika.

Violensia Domestika kontinua as no kazu insestu nebe maka kontinua aas e dalabarak ema konsidera ne’e hanesan problema familia nian entaun la hato’o keixa liu-liu ba prosesu ba kazu legal nian,” dehan nia.

Tanba ne’e presiza kontribuisaun ema hotu nian, oinsa maka bele hamenus numeru violensia domestikaiha Timor.

Fonte: Timor Post, Kinta 01 Outubru 2015    

 

PNTL Munsipiu Dili hari Konsellu Diretiva Munisipal

20150929-_MG_3332

 

 

 

 

 

 

 

Atu asegura no garantia seguransa no moris hakmatek ba populasaun munisipiu Dili maka Polisia Nasional Timor-Leste(PNTL) munisipiu Dili estabelese Konsellu Diretiva Munisipal (KDM) nune’e bele buka solusaun ba problema seguransa iha kapital Dili.

Prezidente KDM Dili Superintendente Xefi Pedro Belo iha tomada de posse ba membru KDM Tersa 29/9 iha PNTL Munisipiu Dili hateten hare ba karakteristika no situasaun moris populasaun munisipiu Dili nebe maka lahanesan ho munisipiu seluk maka ejiji Komando Jeral PNTL hodi hari KDM atu fo apoiu maximu no solusaun ba problema hotu nebe maka Konselu Polisiamentu Komunitaria (KPK) hasoru.

Nia reforsatan katak KDM hari hodi salva kopmunidade sira nebe durante ne’e sente la seguru tanba kriminoju sempre halo violensia hasoru sira iha tempu loron no kalan, atu salva komunidade husi kriminoju sira servisu nebe todan nebe tau hela ba ami nia kabas hodi buka solusaun atu rejolve no kria estabilidade ba populasaun iha munisipiu Dili.

Strutura KDM atu fo apoiu ba strutura KPK no sai hanesan proktektor ba populasaun iha munisipiu Dili, ho nune’e ohin loron ita hotu asisti tomada de posse ba strutura KDM tanba ita hotu hatene iha munisipiu Dili mosu krime nebe aas liu hanesan ofensa Integridade fisika simples nebe involve maioria foinsae sira, maus tratus ba konjuje, violensia domestika nebe involve familia uma laran, ofensa Integridade fisika agravadu nebe involve foin sae no ema idade abansadu nomos krime seluk nebe maka mosu iha komunidade nia le’et.

Iha okajiaun ne’e segundu Komandante Jeral Komisariu Faustino da Costa iha nia intervensaun hateten KDM hari atu avalia no evalua servisu nebe KPK halao iha suku, nomos buka solusaun ba rekomendasaun ou problema nebe infrenta iha nivel suku, inportansia husi KDM hari atu inplementa atividade Polisiamentu Komunitaria nebe hakerek iha lei organika PNTL katak misaun atu halao knaar no atividade polisiamentu komuntaria nian parseria ho entidades tomak iha nivel aldeia to’o munisipiu.

Strutura KDM simples maibe inplementasaun no rezultadu servisu laos fasil. PNTL hahu mai ho ninia filosofia Polisiamentu Komunitariu ho lema “Viziabilidade Involvimentu no Profesionalismu/ VIP” atu garantia VIP maka oras ne’e dadaun PNTL promove stratejia oi-oin ho planu nebe maka iha katak kada munisipiu nia atividade lahanesan depende ba karakteristika nomos klima iha munisipiu ida-idak.

Entertantu Xefe HAKOHAK The Asia Foundation Sara Dewarst hateten atu prevene konflitus no hamenus numeru insidente krime nebe akontese iha komunidade nia le’et presiza involvimentu polisia nomos kolaborasaun ho autoridade no ministeriu sira hotu tanba instituisaun ida deit la efetivu atu responde ba problema nebe kompleksu iha komunidade nia le’et.

Nia haktuirtan tuir ita nia esperensia munisipiu Dili iha problema disputa rai nebe aumenta barak durante prosesu sukat rai, violensia domestika, kobransa illegal, dun malu buan no joventude sira baku malu, problema hirak ne’e hotu laos simples atu hamenus no presija kolaborasaun ema hotu nian tanba ne’e inportante tebes atu hari KDM. Media PNTL