Komandu PNTL Halo Nomeasaun Fó Tomada de Posse ba Ofisiais Superior Nain-11

DILI, (27/04/2026), Komandante Jerál Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos ho Segundu Komandante Jerál Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Komisaria Assistente Polisia Natercia Eufrasia Soares Martins halo noemsaun fo tomada de pose ba kargu xefia nain-11 iha salaun enkontru kuartel Jerál PNTL Caicoli.
Ofisiais superior PNTL sira ne’ebé simu tomada de pose ba kargu xefia hanesan komadante Munisipiu no Segundu Komandante Munisipiu sira mak hanesan Komandante PNTL Munisipiu Aileu lidera husi Superintendente Xefe Polisia António da Luz, Komandante PNTL Munisipiu Manufahi lidera husi Superintendente Xefe Polisia Marcos Sequeira Nunes, Komandante PNTL Munisipiu Covalima lidera husi Superintendente Xefe Polisia Paulino Carmo Pereira no Kaegu segundu Komandante PNTL Munisipiu Vikeke Lidera husi Superintendente Polisia José Casemiro de Carvalho, Segundu Komandante PNTL Munisipiu Likisa lidera husi Superintendente Assistente Polisia Mateus da Costa Texeira no Segundu Komandante PNTL Munisipiu Manatuto Miguel Soares de Araújo
Alende ne’e ofisiais superior PNTL sira ne’e simu tomada de pose ba kargu xefia iha Departamento sira mak hanesan xefe Departamento ba Pessoal lidera husi Superintendente Polisia Grasiano Moniz Amaral, xefe Departamento Protesaun no Natureza ba Ambiente lidera husi Superintendente Polisia Inacio Amaral, xefe Departamento finansa no Orsamento lidera husi Superintendente Polisia Helena das Dores Alves, Xefe Departamento Polisiamento Komunitariu lidera husi Superintendente Assistente Polisia Domingos Sarmento Gama no Xefe Depaprtamento Aprovisionamento Interinu lidera husi Inspektor Xefe Adelberto Mau.
Iha intervista Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos Kongratula no parabeniza ba emposadu ofisiais superior sira ne’ebé simu tomada de pose, kontinua hala’o servisu ho responsabilidade hatudu disiplina sai ezemplu diak ba membru Polisia hotu hametin relasaun diak ho komunidade no lideransa komunitariu ho Autoridade Munisipiu no Veteranus sira hotu atu garante estabilidade seguransa ba komunidade iha munisipiu ho diak.
“Hau nia liameno mak ne’e sai komandante munisipiu ho segundu komandante Munisipiu no asume kargu xefia mak ne’e imi tenki hatudu ezemplu diak ho disiplina ba membru PNTL hotu atu hametin relasaun diak ho komunidade ida baze liu liu lideransa komunitariu ho Autoridade Munisipiu no Veteranus no relijiozu sira no sosiadade sivil atu garante estabilidade páz ho hakmatek iha Territoriu Timor-Leste,” informa komisariu Assitente Polisia
Tanba ne’e komandante Munisipiu sira hotu kontinua kumpri ba irarkia komandu hala’o servisu disiplina kontrola membru PNTL hotu halo misaun mak servir no protejer garante seguransa estabilidade páz ho hakmatek ba komunidade iha Territoriu Timor-Leste.
Entretantu iha serimonia tomada de pose ba ofisiais superior nain-11 hetan partisipa masimu husi ofisisiais superiores Dirijente sira, Komandante Munisipiu, Komandante Unidade sira ho xefe Diresaun no xefe departamento ho membru PNTL iha Kuartel Jerál PNTL Caicoli.
Media PNTL

𝐊𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐮 𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐇𝐚𝐥𝐚’𝐨 𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐡𝐨 𝐄𝐦𝐛𝐚𝐢𝐱𝐚𝐝𝐨𝐫𝐚 𝐍𝐨𝐯𝐚 𝐙𝐞𝐥á𝐧𝐝𝐢𝐚 𝐈𝐡𝐚 𝐓𝐋 𝐇𝐚𝐦𝐞𝐭𝐢𝐧 𝐏𝐚𝐫𝐬𝐞𝐫𝐢𝐚 𝐈𝐡𝐚 Á𝐫𝐞𝐚 𝐒𝐞𝐠𝐮𝐫𝐚𝐧𝐬𝐚

DILI, (23/04/2026), Segundu Komandante Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisaria Assistente Polísia Natercia Eufrasia Soares Martins hala’o enkontru ho Embaixadora Nova Zelándia iha Timor-Leste Helen Tunnah hametin parseria iha area seguransa, hafoin vizita Kortezia husi Embaixadora ho Ekipa iha Kuartel Jerál PNTL Caicoli.
Iha vizita Embaixadora Nova Zelándia ho Ekipa kontinua hametin kooperasaun servisu entre instituisaun PNTL ho Governu Nova Zelándia iha area kapasitasaun no formasaun profesionál ba membru PNTL sira.
Alende ne’e Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polísia Natercia Eufrasia Soares Martins ho Embaixadora Nova Zelándia iha Timor-Leste Helen Tunnah ho Ekipa mós avalia programa apoiu parseria ne’ebé Governu Nova Zelándia iha liuhosi TAF hodi tulun aktivadade ne’ebé implementa husi Diresaun Servisu Polisiamentu Komunitaria, durante ne’e halo Sosializaun foka ba prevensaun konflitu no haforsare relasaun di’ak entre Polísia Nasionál Timor-Leste ho Komunidade iha Timor-Leste.
Iha sorumutu entre Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polísia Natercia Eufrasia Soares Martins husu ba Embaixadora Nova Zelándia atu kontinua apoiu kapasitasaun rekursu Humanu no fasilita membru PNTL sira halo estudu komparativu iha Nasaun Nova Zelándia hodi dezenvolve instituisaun PNTL ho di’ak.
Iha enkontru ne’e parte rua aborda fó hanoin no planu ba futuru hare mos kona-ba servisu kooperasaun iha servisu migrasaun hodi haree kona-ba sistema kontrolu movimentu sidadaun sira tama no sai hodi evita kazu krime labele akontese iha pontu entrada sira iha Timor-Leste.
Enkontru ne’e akompanha husi Tim Chao hanesan Irreguker Migration no Adjuntu Xefi Misaun/ Primeiru Sekretariu-Dezenvolvimentu Dr.Peter Williams, halao iha Gabinete Segundu Komandnte-Jerál Caicoli-Díli.
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋

𝐃𝐒𝐈𝐊-𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐒𝐮𝐬𝐞𝐬𝐮 𝐈𝐡𝐚 𝐎𝐩𝐞𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐏𝐫𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐎𝐬𝐚𝐧 𝐅𝐚𝐥𝐬𝐮 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐚𝐮𝐧 𝐔𝐒𝐃$ 𝟒.𝟎𝟎𝟎.𝟎𝟎

𝐃𝐈𝐋𝐈 (𝟏𝟓/𝟎𝟒/𝟐𝟎𝟐𝟔), Autoridade Seguransa Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK) iha Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) susesu iha operasaun konsege prende osan Falsu dollar Amerikanu millaun USD$ 4.000.00 ne’ebé sidadaun estranjeiru sira asegura hela iha armajen loja xineza ida, lokaliza iha aldeia Sagrada Família, Suku Bidau Santa-Ana, postu administrativu Cristo rei Munisípiu Dili.
Hafoin ezekuta operasaun ekipa movel DSIK kumpri ordem lokaliza paradeiru armajen iha loron 14/04, hodi aprezenta ba komandu operasaun PNTL halo planu orienta kedan ekipa DSIK halo operasaun iha loron 15/04 2026 tuku 10:00 Otl dader ba direita iha armajen loja xineza ida ne’ebé indetifikadu iha Bidau Santa-Ana foti medidas halo apreensaun konsege rekolla evidensia osan falsu millaun USD$ 4.000.00 no detein kedan sidadaun na’in haat hodi submete ba prosesu indentifikasaun iha edifisiu Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal nia fatin iha Kuartel Jerál PNTL Caicoli.
Iha prosesu indentifikasaun ne’e hetan kedas vizita urjenti husi Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão hodi haree direita osan Falsu no kongratula susesu servisu di’ak ne’ebé autoridade seguransa DSIK hatudu duni rezultadu ho profesionál konsege deskobre osan Falsu millaun USD$ 4.000.00, maioria osan tahan USD$ 100.00 dollar Amerikanu ne’ebé sidadaun estranjeiru sira asegura iha armajen ida iha Bidau Santa-Ana.
Hafoin Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão haree tiha osan hirak ne’e kontinua fó orientasaun ba Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos ho Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polísia Natercia Eufrasia Soares Martins atu orienta ekipa DSIK kontinua hatudu professional halo Investigasaun ida klean, buka tuir tan autór sira seluk.
Iha Konferensia imprensa Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos informa prezensa Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão iha Kuartel Jerál PNTL, haree direita rezultadu operasaun ne’ebé ekipa DSIK hatudu konsege deskobre osan Falsu ne’ebé sidadaun estranjeiru sira asegura iha armajen hodi fó atensaun makaas ba PNTL kontinua halo Investigasaun klean buka tuir tan autór sira seluk ne’ebé utiliza osan ne’e sirkula iha TL.
“Hanesan komandante jerál la ko’alia barak, maibe prezensa Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha kuartel jerál PNTL hodi haree direita rezultadu servisu ne’ebé PNTL-DSIK hatudu, tanba ne’e informasaun hotu Komandante Operasaun hamutuk ho DSIK sei atualiza ba publiku atu hatene no orientasaun servisu operasaun la’o nafatin,” informa Komadante jerál PNTL Komisariu Asistente Polísia Afonso dos Santos, liuhusi Konferensia Imprensa ba jornalista iha sala konferensia kuartel jeral PNTL Caicoli ohin Kuarta-Feira.
Lider Masimu PNTL, Komisariu Asistente Polísia Afonso dos Santos mos hato’o apelu ba komunidade atu servisu hamutuk ho autoridade seguransa PNTL, bainhira hetan osan falsu sirkula iha Timor-Leste.
“Ha’u komandante jerál hau nia apelu ba timoroan hotu servisu hamutuk ho seguransa, bainhira hetan osan falsu sirkula iha TL, tanba ne’e informasaun kona-ba ida ne’e orsida komandu operaaun hamutuk ho investigasaun sei koalia, maibe aktu ida ne’e ha’u sei la tolera asuntu sira hanesan ne’e, sé de’it ha’u la tolera ida ne’ebé mak detekta ona polísia halo kapturasaun entrega ba justisa halo prosesu tuir lei ne’ebé vigora iha TL,” Tenik Komisariu Asistente Polísia Afonso dos Santos.
Iha fatin hanesan Portavós Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Superintendente-Xefe Polísia João Belo dos Reis, hateten, sente orgullu tebes operasaun ne’ebé mak ekipa DSIK halo hatudu rezultadu diak, hetan atensaun husi sua Exelensia Primeiru Ministru KayRala Xanana Gusmão motiva PNTL- DSIK nafatin solidu hatudu profissional nafatin halo servisu.
Diretor DSIK ne’e afirma, molok halo operasaun iha inisiu ekipa movel DSIK deskobre uluk ona paradeiru armajen ne’e ho informasaun ida kredivel, entaun ohin loron Kuarta (15/04/2026) hale’u tuku 10:00 Otl dader ekipa DSIK halo intervensaun ba iha armajen boot ida iha parte Bidau Santa-Ana hodi halo apreensaun ba evidensia osan falsu sira.
“Depois ita detekta katak loos duni saida mak ita deskonfia ne’e eziste iha ne’ebá nune’e ita halo intervensaun ita rekolla faktus hotu-hotu ne’ebé relasaun ho krime ne’ebé akontese ita detekta osan falsu kaixa-6 ne’ebé mak sira koloka iha kada kotak balun iha ne’ebá, husi ne’e ita halo kalkulasaun temporáriu seidauk loos kuaze osan dóllar Amérikanu millaun USD$ 4.000.00 mak iha ne’ebá,” informa Superintendente Xefe polísia João Belo dos Reis.
Porta vos PNTL ne’e dehan, bainhira halo tiha intervensaun autoridade seguransa sira lori kedan evidensia sira ne’e mai kuartel jerál PNTL, ekipa husi Forensik hamutuk ho ofisiál husi Ministeriu Públiku halo kontajen dadauk, depois montante hira mak iha laran loloos sei fó sai ba públiku tuir mai.
“Mensajen ne’ebé mak Exelensia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão fó ba ami, atu kontinua halo operasaun ne’e, tanba ne’e ha’u hato’o ba komunidade sira ita nia autoridade sira, ne’ebé detekta deskonfia osan falsu komunika lalais ba ami ka autoridade postu polísia ne’ebé besik ita bele halo intervensaun buka tuir nafatin autór sira ne’ebé komete krime hanesan ne’e,” dehan Portavós PNTL.
Porta vos PNTL ne’e afirma, atividade intervensaun ida-ne’e ekipa DSIK halo monitorizasaun, no traking kleur tiha ona fulan rua liu bá, sidadaun ne’ebé utiliza osan ne’e halo sirkulasaun iha sidade Dili.
“Ami halo traking ba ema ne’ebé mak ami deskonfia bainhira ami detekta sirkulasaun osan falsu ne’e iha loja balun iha area Komoro. Ema relata ba ami halo prosesu aprezenta ba Ministériu Públiku (MP) no ami hetan delegasaun kompetensia ohin ami ezekuta ida ne’e ho di’ak tebes,” afirma Portavós PNTL.
Porta vos PNTL hatutan, iha proseu investigasaun ekipa DSIK sei servisu hamutuk ho alfandega atu detekta husi númeru importasaun sira tau iha kaixa ne’ebá tama mai Timor-Leste ne’e iha loron saida, tama oinsá, sé mak fasilita, sé mak lori tama ida ne’e ekipa PNTL-DSIK sei buka tuir.
Aleinde ne’e PNTL mos sei servisu hamutuk mós Banku Sentral atu identifika osan nia plasifika oinsá, tanba iha fulan rua liu ba vítima sira hato’o keixa no aprezenta kedan ba iha Banku Sentral halo ezaminasaun kompara ho osan orijinál depois hatama ba mesin katak ne’e osan falsu.
Agora Evidensia osan falsu sira ne’ebé ohin ita foti mak númeru importasaun ne’ebé sira tau iha kaixa ne’e, hanesan baze ida bá ita oinsá mak sasán ne’e tama, no kotak sira ne’ebé mak tau osan ne’e rasik, sidadaun estranjeiru na’in-haat mak ita bolu mai halo identifikasaun, depois seluk tan ita sei bolu”, hakotu porta vos PNTL.
Entretantu iha prosesu indetifikasaun ba sidadaun estranjeiru nain haat ne’e ekipa DSIK rejista kedan kazu ne’e ho NUK: 0381/26.PNSIC, molok aprezenta ba Ministeriu Publiku ho evidensia sira hodi kontinua prosesu ba oin
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋

𝐊𝐨𝐦𝐢𝐬𝐬á𝐫𝐢𝐚 𝐀𝐬𝐬𝐢𝐬𝐭𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐏𝐨𝐥𝐢𝐬𝐢𝐚 𝐍𝐚𝐭é𝐫𝐜𝐢𝐚 𝐄𝐮𝐟𝐫𝐚𝐬𝐢𝐚 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬, 𝐬𝐚𝐢 𝐞𝐳𝐚𝐦𝐞𝐝𝐨𝐫 𝐛𝐚 𝐒𝐮𝐩𝐞𝐫𝐢𝐧𝐭𝐞𝐧𝐝𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐂𝐡𝐞𝐟𝐞 𝐁𝐨𝐚𝐯𝐢𝐝𝐚 𝐑𝐢𝐛𝐞𝐢𝐫𝐨 𝐑𝐞𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐄𝐳𝐚𝐦𝐞 𝐌𝐨𝐧𝐨𝐠𝐫𝐚𝐟𝐢𝐚 𝐢𝐡𝐚 𝐈𝐃𝐍

𝐃í𝐥𝐢, 𝟖 𝐀𝐛𝐫𝐢𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔 — Alunu husi Kursu Estadu Maior Konjunta Integradu dala 4, ho naran Superintendente Chefe Boavida Ribeiro, remata ezame monografia iha loron 8 Abril 2026, hanesan parte husi atividade akademika iha Institutu Defeza Nasional (IDN), Díli.

Iha atividade monografia, ne’ebé aprezenta ho titulu “Duplikasaun institusionál iha investigasaun kriminál hamosu dezafiu ba sistema justisa iha Timor-Leste” hetan avaliasaun hosi juri ne’ebé kompostu hosi Diretor Interinu IDN, Dr. Nuno Corvelo Sarmento, hanesan Prezidente Juri, ho orientasaun hosi Komissáriu Assistente Arquimino Ramos, S.Sos, B.Bus.MM, no Examinadora, Segunda Komandante Geral PNTL, Komissária Assistene Polisia Natércia Eufrasia Martins.
Iha nia aprezentasaun, autor esplika katak hili tema ne’e tanba hare katak investigasaun kriminál iha Timor-Leste importante tebes atu garante legalidade, responsabiliza autor krime sira no proteje direitus umanus. Maibé, rezultadu estudu hatudu katak sistema atual sei hasoru dezafiu boot relasiona ho duplikasaun instituisaun no falta koordenasaun entre entidade sira.
Sistema investigasaun kriminál iha país ne’e bazeia ba prinsípiu espesializasaun no subordinasaun funsionál ba Ministériu Públiku. Iha implementasaun, investigasaun hala’o hosi entidade rua prinsipal, mak Servisu Investigasaun Kriminál (DSIC) husi PNTL no Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminál (PCIC), ne’ebé responde direta ba Ministériu Públiku.
Rezultadu análize hatudu katak, maski lei prevee kooperasaun entre instituisaun sira, iha pratika mosu sobre pozisaun funsaun sira. Situasaun ida-ne’e dala barak hamosu duplikasaun iha investigasaun, atrazu iha prosesu kriminál no konflitu jurisdisionál.
Diferensa entre norma legál no implementasaun praktika transforma sistema komplementar ba sistema ne’ebé hetan duplikasaun operasionál. Falta protokolu klaru, komunikasaun limitadu no laiha mekanizmu formal atu transfere kazu sira sai fator prinsipal ne’ebé hamosu fragmentasaun instituisaun. Tanba ne’e, efisiénsia investigasaun diminui no kualidade prova tékniku-sientífiku mos bele afetadu.
Aleinde ne’e, espesialista sira husu atensaun katak asaun investigativa ne’ebé la tuir kompeténsia legál ka la hetan autorizasaun hosi Ministériu Públiku bele lori risku invalidasaun prova iha tribunal, ne’ebé bele prejudika prosesu justisa.
Problema sira-ne’e la afeta deit nivel operasionál, maibé mos influensia konfiansa públiku. Persepasaun kona-ba falta koordenasaun entre instituisaun seguransa bele enfraque kredibilidade sistema justisa kriminál.
Maske nune’e, estudu ne’e mos hatudu katak sistema ne’e bele funsiona di’ak liu se iha koordenasaun ne’ebé forte no distribuisaun klaru ba responsabilidade entre instituisaun sira, atu sai hanesan modelu komplementaridade funsionál.
Rekomendasaun prinsipál inklui nesesidade atu halo reforma legál no organizasionál, kria protokolu koordenasaun formal no harmoniza entre lei no pratika instituisaun. Medida sira-ne’e konsidera importante atu hametin Estadu Direitu Demokrátiku no asegura efikásia sistema justisa kriminál iha Timor-Leste.
Iha konkluzaun, Monografia ne’e hatudu katak, maski iha ona baze legál ne’ebé forte, implementasaun no koordenasaun entre instituisaun sira mak sai fator xave atu garante sistema investigasaun kriminál ne’ebé efisiente, justu no kredível.
Tuir informasaun hosi diresaun akademika, to’o agora alunu husi 4 CEMCI nain 4 mak remata ona ezame monografia, no sei hela alunu nain 10 atu kontinua. #MediaIDN//𝑷𝑵𝑻𝑳

𝐏𝐍𝐓𝐋- 𝐃𝐒𝐈𝐊 𝐑𝐞𝐣𝐢𝐬𝐭𝐚 𝐎𝐧𝐚 𝐊𝐚𝐳𝐮 𝐎𝐤𝐧𝐮𝐦 𝐌𝐢𝐥𝐢𝐭𝐚𝐫 𝐈𝐧𝐢𝐬𝐢𝐚𝐥 𝐄𝐃𝐒𝐏 𝐇𝐚𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐌𝐨𝐭𝐨𝐫 𝐈𝐥𝐞𝐠𝐚𝐥

𝐃𝐈𝐋𝐈: Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liuhosi Diresaun Servisu Nasionál Kriminal (DSIK) rejista ona kazu oknum militar ida ho naran inisial EDSP ho rejista ho NUK: 0117/26.PNSIC, husi Komponente Naval fasilita hatama motor ilegal ida ho marka RX King mai Timor-Leste.
Kazu ne’e akontese iha loron 03 fulan Abril 2026 tuku 04:00 Otl, forsa konjunta Timor-Leste simu informasaun katak, oknum militar ida ho naran inisial EDSP fasilita tula motor ilegal husi Fronteira mai sidade Dili, kapital Timor-Leste ho karreta ida marka fortuner.
Hafoin to;o ida sidade kapital dili autoridade Forsa Konjunta Timor-Leste husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ho FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) junta ho Servisu Nasionál Intelijensia(SNI) ho Diresaun Servisu Informasaun Polísia (DSIP) J2 no N2 naval foti medida halo kedan apreensaun ba karreta ne’ebé tula evidensia motor ilegal oknum militar ida ho naran inisial EDSP hodi submete ba prosesu indetifikasaun iha Diresaun Servisu Nasionál Kriminal (DSIK) nia fatin kuartel jerál PNTL Caicoli.
Durante prosesu investigasaun lao, Diresaun Servisu Nasionál Kriminal (DSIK) mos bolu sidadaun sivil nain tolu ho Pesoal UPM nain ida ho naran inisial GSP, RGN, MLDV no CFPV hodi presta deklarasaun hanesan sasin, molok aprezenta ba Ministeriu Publiku hodi kontinua prosesu.
Hafoin remata indentifikasaun, evidensia motor ho kareta ne’ebé oknum militar inisial EDSP utiliza asegura iha edifiu PNTL nia fatin hodi hein prosesu tuir mai.
Iha konferensia imprensa porta voz PNTL Superintendente Xefe Polisia João Belo dos Reis informa, kazu envolve oknum militar ida husi komponente naval fasilita hatama motor ilegal, dadaun ne’e aprezenta ona Ministeriu Publiku (MP) hodi kontinua prosesu tuir lei ne’ebé vigora iha Timor-Leste.
𝗠𝗲𝗱𝗶𝗮 𝗣𝗡𝗧𝗟

𝐓𝐢𝐧𝐚𝐧 𝟐𝟔, 𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐓𝐞𝐧𝐤𝐢 𝐆𝐚𝐫𝐚𝐧𝐭𝐞 𝐎𝐫𝐝𝐞𝐦 𝐏ú𝐛𝐥𝐢𝐤𝐚 𝐏𝐫𝐨𝐭𝐞𝐣𝐞 𝐕𝐢𝐝𝐚 𝐒𝐢𝐝𝐚𝐝𝐚𝐮𝐧 𝐈𝐡𝐚 𝐓𝐋

𝐃𝐈𝐋𝐈: Hafoin Instituisaun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Kompleta Tinan (26) ho lideransa foun Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos ho Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polisia Natercia Eufrazia Soares Martins aposta planu lima hakarak PNTL tenki garante ordem Públika proteje vida no propriedade sidadaun iha Territoriu Timor-Leste.
Diskursu Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos iha formatura parada jerál infroma formatura ohin loron la’ós deit hanesan rutina institusionál, maibé mos sai hanesan momentu importante ida iha mandatu foun Komandante Jeral ho Segundu Komandante Jeral nian atu hametin fila fali ita nia komitmentu ba dever no responsabilidade hodi asegura seguransa no estabilidade iha ita nia rai.
“Ita nia misaun hanesan membru Polisia Nasional mak atu garante ordem públika, proteje vida no propriedade sidadaun sira, no asegura katak lei no regulamentu sira implementa ho loloos no justu. Tanba ne’e, iha oportunidade ida ne’e, hau hakarak fó énfase liu tan ba área estratéjika lima neʼebé tenke sai hanesan prioridade prinsipál iha ita nia servisu loron-loron,” Dehan Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos, hafoin dirije formatura Jerál dahuluk iha kuartel jerál PNTL Caicoli ohin (07/04/2026).
Iha formatura parada jeral ne’e Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos aposta kedas área estratéjika lima neʼebé tenke sai hanesan prioridade prinsipál iha servisu loron-loron ba mandatu tinan tolu lidera insituisaun PNTL.
Iha prioridade dahuluk , Polisiamentu Komunitaria. Abordajen ida ne’e importante tebes atu harii relasaun neʼebé forte entre polisia no komunidade. Ita tenke sai hanesan parseiru ba povu, labele deit hanesan forsa ne’ebé atua bainhira problema mosu. komunikasaun efetivu no kolaborasaun di’ak, ita bele halo prevensaun krime ho maneira ne’ebé efisiente no sustentavel.
Daruak, Investigasaun Kriminál. Servisu investigasaun tenke halo ho padraun profesional ne’ebé aas, respeita prinsipiu legalidade, objetividade no transparensia. kada kazu tenke trata ho seriedade, bazeia ba evidénsía no prosedimentu ne’ebé loos, atu asegura katak justisa bele hetan no konfiansa públiku bele aumenta.
Datoluk, Kontrolu Tráfiku Rodoviaria. Seguransa iha estrada mak parte importante ida husi seguransa públika. Tan ne’e, ita tenke hasa’e disiplina iha kontrolu tráfiku, implementa lei ho rigor no edukasaun ba sidadaun sira atu prevene asidente no salva vida ema barak.
Dahaat, Intelijénsia Polisial. Informasaun mak sai hanesan base importante ba desizaun operasionál. Ita tenke reforça kapasidade intelijensia atu deteta ameasa sira ho sedu, prevene krime no garante estabilidade sosial no seguransa nasional. Servisu ida ne’e presiza halo ho profesionalizmu, sigilu no responsabilidade aas.
Lima, Patrulla Polisial. Presensa polísia iha terrenu iha tempu hotu mak fator importante ida atu prevene krime no fó sentimentu seguransa ba komunidade. Patrulla tenke halo ho planeamentu di’ak, regularidade no prontidaun atu responde ba situasaun ruma neʼebé mosu.
Tanba ne’e atu hametin área estratéjika sira ne’e sei la bele realiza se la iha valor fundamentál sira iha ita nia an. Tan ne’e, hau hakarak subliña fila fali importansia husi, Profesionalizmu, atu halo servisu ho kompeténsia, étika no integridade aas; Disiplina, atu tuir regra, norma ho rigor no konsisténsia; Lealdade, atu fiel ba instituisaun, lideransa no nasaun; no Responsabilidade, atu prontu simu konsekućnsia ba kada asaun no desizaun ne’ebé ita halo.
“Ita hotu tenke komprende katak hanesan membru Polisia Nasional Timor Leste, la’ós deit hanesan profesáun ida, maibé mos vokasaun ida atu servisu ba povu no nasaun ho dedikasaun tomak. Konfiansa públiku ba instituisaun ne’e depende ba ita nia atitude, integridade no maneira servisu loron-loron,” afirma Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos.
Alende ne’e Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos, Polisia feto iha papel importante tebes iha instituisaun Polisia Nasional. Sira la’os deit kontribui iha servisu seguransa, maibé mos sai ponte importante entre polísia no komunidade, liu-liu iha kazu sira neʼebé envolve feto no labarik.
Tanba ne’e Presensa polísia feto ajuda hasa’e konfiansa públiku, fó sentimentu seguransa no facilita komunikasaun ho vitima sira. Sira mos iha kapasidade atu halo abordagem ne’ebé sensível, paciente no umanu, neʼebé importante iha tratamentu kazu sira sensitivu. Tan ne’e, importante tebes atu fó oportunidade hanesan ba polisia feto, hametin kapasidade sira, no valoriza sira nia kontribuisaun iha servisu Polisia Nasional.
“Ba Komandante sira hotu iha oportunidade ida ne’e, hau hakarak hato’o mensajen importante ida ba ita hotu kona-ba papel no responsabilidade komandante sira nian. Komandante ida la’ós deit ema ne’ebé fó orden, maibé tenke sai hanesan ezemplu moris ba nia subordinadu sira. Ita nia atitude, liafuan no asaun loron-loron mak sai referénsia ba membru sira iha okos. Tan ne’e, komandante ida tenke hatudu integridade, disiplina no profesionalizmu iha tempu hotu, iha servisu no mos iha moris loron-loron,” informa Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos.
Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos hatutan, Komandante PNTL ne’ebé di’ak mak nia bele lori nia membru sira ho lideransa neʼebé klaru, justu no responsavel. Labele fó orden deit, maibé tenke mós fó orientasaun ne’ebé loos no akompaña implementasaun iha terrenu. Tanba ne’e komandante ida tenke hatene katak kada orden ne’ebé nia fó, sei iha konsekuénsia direta ba seguransa, vida no konfiansa públiku.
Tan ne’e, responsabilidade komandante nian la para iha tempu nia fó orden. Komandante tenke toma responsabilidade tomak ba orden sira ne’ebé nia fó, inklui rezultadu husi implementasaun iha terrenu. Se iha susesu, komandante tenke fó rekoñesimentu ba nia membru sira no se iha sala, komandante tenke prontu atu simu responsabilidade no hadi’a situasaun ho loloos.
Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos afirma, lideransa ne’ebé forte mos presiza abilidade atu rona no komprende nia subordinadu sira. Komandante ida tenke bele halo komunikasaun ne’ebé efetivu, kria ambiente servisu neʼebé saudavel, no motiva membru sira atu halo sira nia dever ho dedikasaun no espiritu servisu. Hau hakarak subliña katak, autoridade ne’ebé ita iha hanesan komandante mak akompaña ho responsabilidade boot. Tan ne’e, uza autoridade ne’e ho loloos, ho justisa no ho sabedoria, atu asegura katak kada desizaun ne’ebé ita foti sei fó benefisiu ba instituisaun no povu tomak.
“Hau hakarak enkoraza komandante hotu atu kontinua hadi’a an, hametin valor sira hanesan lealdade, disiplina, profesionalizmu no responsabilidade, no sai hanesan lider ne’ebé bele fó inspirasaun ba membru sira atu servisu ho di’ak liu tan. Ho lideransa ne’ebé di’ak, ita sei bele hadia instituisaun no aumenta konfiansa públiku ba Polísia Nasional Timor-Leste. Mai ita hamutuk hodi termina susesu servisu PNTL,” Tenik Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos.
Entretantu iha formatura parada jerál iha kuartel Jerál PNTL Caicoli dirije direita husi Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos akompaña husi Segundu Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polisia Natersia Eufrasia Soares Martins partisipa direita husi Inspetor Jeral Komandante Supervisaun, Diresaun no kargu xefia sira, Komandante Komandu Munisipiu sira no Komandante Unidade sira hamutuk ho Ofisiais Dirigentes, Superiores, Sub-Alternus, Sargentus no Ajentes iha kampu parada kuartel Jerál PNTL Caicoli.
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋

𝐊𝐨𝐦𝐢𝐬𝐚𝐫𝐢𝐮 𝐀𝐬𝐬𝐢𝐬𝐭𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐏𝐨𝐥𝐢𝐬𝐢𝐚 𝐀𝐟𝐨𝐧𝐬𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐇𝐮𝐬𝐮 𝐔𝐄𝐏 𝐒𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐮 𝐃𝐢𝐬𝐢𝐩𝐥𝐢𝐧𝐚 𝐑𝐨𝐧𝐚 𝐎𝐫𝐝𝐞𝐦 𝐊𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐮

𝐃𝐈𝐋𝐈 (𝟑𝟎/𝟎𝟑/𝟐𝟎𝟐𝟔), Komandante Jerál Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos hala’o vizita dahuluk iha Komandu Unidade Espesial Polisia (UEP), husu membru PNTL sira halo servisu tenki disiplina rona ordem komandu asegura seguransa ba povu no nasaun.
Iha vizita dahuluk Komandante Jerál Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos, hafoin simu tomada de pose husi Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão iha ambitu komemorasaun aniversariu ezistensia PNTL ba dala-26 iha Palasiu Governu.
Iha parada Komisáriu Assistente Polísia Afonso dos Santos hato’o orientasaun servisu ba membru sira iha Unidade Espesial Polisia hodi prepara planu atu haforsa liután kapasidade no dezempeñu Unidade hodi garante seguransa ba povu no nasaun.
Komisáriu Assistente Polísia Afonso dos Santos mos husu ba membru sira hotu atu ezekuta knaar ho disipliña, responsabilidade no kompromisiu aas, atu garante servisu polísia ne’ebé profissional no efisiente.
Hafoin parada remata Komisáriu Assistente Polísia Afonso dos Santos hala’o mos enkontru ho Komandante Unidade Espesial Polisai (UEP), Superintendente Xefe Polisia Damião da Silva Correira ho estrutura no Komandante Sub-Seksaun sira, no membru sira hotu Unidade Espesial nian.
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋

𝐊𝐨𝐦𝐢𝐬𝐚𝐫𝐢𝐮 𝐀𝐬𝐬𝐢𝐬𝐭𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐏𝐨𝐥í𝐬𝐢𝐚 𝐀𝐟𝐨𝐧𝐬𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐕𝐢𝐳𝐢𝐭𝐚 𝐒𝐞𝐫𝐛𝐢𝐬𝐮 𝐃𝐚𝐡𝐮𝐥𝐮𝐤 𝐈𝐡𝐚 𝐔𝐏𝐌 𝐀𝐬𝐞𝐠𝐮𝐫𝐚 𝐒𝐞𝐠𝐮𝐫𝐚𝐧𝐬𝐚 𝐈𝐡𝐚 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐭𝐢𝐦𝐚 𝐓𝐚𝐬𝐢 𝐓𝐋

𝐃𝐈𝐋𝐈: (𝟑𝟏/𝟎𝟑/𝟐𝟎𝟐𝟔), Komandante Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos hala’o vizita serbisu dahuluk iha Komandu Unidade Polísia Maritima (UPM), hodi rona direita difikuldade no servisu seguransa asegura territóriu Maritima Tasi Timor-Leste.
Iha Vizita ne’e Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos rona direita aprezentasaun estratejiku serbisu husi Komandante Unidade Polisia Maritima (UPM), Superintendente Xefe Polisia Eugenio Pereira konaba infraestrutura, ekipamentu no rekursu humanu ne’ebé durante ne’e membru sira utiliza halo serbisu operasaun hodi garante seguransa iha area kosteira Maritima Tasi Timor-Leste.
Hafoin remata aprezentasaun Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos hateten, Unidade Polisia Maritima (UPM) la’ós serbisu buat foun, tanba ne’e iha vizita dahuluk ne’e hakarak enkoraja no motiva nafatin membru polisia sira halo serbisu kontinua hametin kooperasaun servisu ho FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) liu liu komponente naval hodi asegura seguransa iha Territoriu Tasi Timor-Leste.
“Ha’u nia vizita serbisu iha UPM ne’e, kontinua ho vizita dahuluk ne’ebé hala’o ona iha Unidade Espesial Polísia (UEP) no semana oin ha’u sei kontinua vizita ba iha Unidade Patroillamentu Fronteira atu haree direta serbisu iha liña Fronteira terrestres hotu mak ha’u sei ko’alia ho Ministru Interior atu buka solusaun ba difikuldade ne’ebé iha hodi mellora diak liu tan serbisu iha Unidade tolu ne’e importante,” Informa Komisariu Assistente Polisia Afonso dos Santos.
Tanba ne’e husu ba membru Polisia sira hotu halo serbisu ho loloos no kumpri ba irarkia komandu rona orientasaun serbisu kontinua garante seguransa iha Territoriu Tasi Timor-Leste tenki seguru diak mak tenki hametin koordenasaun serbisu ho Komponete Naval ida ne’e importante.
Entretantu iha vizita dahuluk Komandante Jerál PNTL Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos iha komandu Unidade Polisia Maritima ne’e, haree direita fasilidade no ekipamentu ho ró Lusitania ne’ebé finaliza ona manutensaun dadaun ne’e hahu hikas halo operasaun iha Tasi.
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋

𝐒𝐞𝐫𝐢𝐦𝐨𝐧𝐢𝐚 𝐄𝐧𝐭𝐫𝐞𝐠𝐚 𝐈𝐧𝐬𝐭𝐚𝐥𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐑𝐚𝐝𝐢𝐨 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐄𝐦𝐞𝐫𝐣𝐞𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐇𝐮𝐬𝐢 𝐆𝐨𝐯𝐞𝐫𝐧𝐮 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐝𝐮 𝐔𝐧𝐢𝐝𝐮𝐬 𝐀𝐦𝐞𝐫𝐢𝐤𝐚 𝐁𝐚 𝐀𝐏𝐂 𝐍𝐨 𝐊𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐮 𝐏𝐍𝐓𝐋

Dili, Governu Estadu Unidus Amerika entrega Instalasaun Radio Komunikasaun Emerjensia ba Komandu Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) no Autoridade Protesaun Sivil (APC) ho inisiativa atu apoiu Timor Leste nia objetivu ne’ebe bo’ot liu hodi kumpri padraun rejional sira no avansa ninia integrasaun iha ASEAN, hametin instituisaun nasional sira no kapasidade resposta emerjensia nian.
Sekretariu Estadu Protesaun Sivil Domingos Mariano Reis iha ninia diskursu ba serimonia ne’ebe hala’o iha loron kuarta-feira (01/04) ne’e iha Kuartél Jerál PNTL hateten lori Nonu Governu Konstitusional hakarak agradese ba Governu Estadu Unidus Amerika liu husi ninia embaixada iha Timor Leste ba komitmentu hodi apoiu Ekipamentus Radio Komunikasaun hodi kontribu ba dezenvolvmentu nasaun nee’e nian.
“Radio Komunikasaun hanesan parte importante ida iha tempu emerjensia nian nune’e bele halo atendimentu ne’ebe lais liu hodi asegura salvamentu ema no sasan ruma, tanba ne’e dala ida tan Governu Timor Leste apresia tebes ba apoiu husi Governu Estadus Unidus Amerika nian”, haktuir Sekretariu Estadu Protesaun Sivil ne’e.
Iha fatin hanesan Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polísia Natersia Soares Martins iha ninia diskursu hateten lori PNTL nia naran hamrik iha ne’e atu selebra momentu importante iha ne’ebe entrega no Instalasaun Rede Komunikasaun Radio Emerjensia Nasional laos deit investimentu ida iha infrastrutura, maibé mós sai hanesan símbolu id aba parseria, solidaridade no komprimisiu hamutuk atu proteje seguransa no bem-estar povu Timor Leste.
“Hodi naran PNTL nian, hau hato’o agradesimentu bo’ot ba Emabixada Estadu Unidus Amerika nian ba kontribuisaun generozu ida ne’e, investimentu hamutuk US$2.8 miliaun ne’e sei fó kapasidade diak liu ba ami atu responde emerjensia, halo koodenasaun no komunikasaun entre Instituisaun sira. Ami mós rekoñese servisu importante husi Programa Dezenvolvimentu Polísia Timor Leste Australia (TLPDP) nian ne’ebe halo fundasaun ba atualizasaun ida ne’e, esforsu sira ne’e hatudu forsa kooperasaun internasional hodi enfrenta dezafiu komun sira”, informa Segundu Komandante Jerál PNTL ne’e.
Komisaria Assistente Polísia ne’e salienta tan katak ba futuru, PNTL reafirma ninia komprimisiu atu kontinua hametin kooperasaun ho parseiru hotu no fiar katak liu husi dialogu kontinua, respeitu mútuu no vizasaun hamutuk, ita bele hari’I Timor Leste ida ne’eb seguru liu no rezilente, inisiativa ida be;e bele sai fundasaun ba kooperasaun ne’ebe klean liu iha tinan sira mai.
Entretantu, Vise Xefe Misaun Embaixada Estadu Unidus Amerika Rodney LeGrand iha serimonia ne’e hateten onra ida mai hau hodi hamrik iha ne’e atu ita halo lansamentu ba projetu ida ne’ebe reprezenta marka importante ida iha ita nia parseria bilateral, Rede Komunikasaun Radio Emerjensia nian.
“Rede ida ne’e hanesan Rede dahuluk iha Timor Leste, sistema ida ne’ebe dedikadu, rezilente no modernu ne’ebe deseñadu atu garante katak wainhira akontese dezastre, Timor Leste bele responde hodi apoiu ninia povu”, tenik Vise Xefe Misaun Embaixada Estadu Unidus Amerika ne’e.
Rodney LeGrand haktuir tan katak iha tempu krise, resposta lais ne’e salva moris, rede Radio ne’e apoiu resposta kooperasaun, hala’o husi Autoridade Protesaun Sivil, PNTL, F-FDTL durante akontese inundasaun, rai monu no emerjensia ema nian.
Hola parte iha serimonia ne’e, Sekretariu Estadu Protesaun Sivil Domingos Mariano Reis, Segundu Komandante Jerál PNTL Komisaria Assistente Polísia Natersia Soares Martins, Vise Xefe Misaun Embaixada Estadu Unidus Amerika Rodney LeGrand ho nia ekipa, Adjuntu Jerál Rhode Island Majór Jenerál Andrew J. Chevalier ho nia ekipa, reprezentante Komandu F-FDTL, Ofisias Dirijentes PNTL no membru PNTL inklui konvidadu sira.
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋.

𝐒𝐞𝐥𝐞𝐛𝐫𝐚 𝐏𝐚𝐬𝐜𝐨𝐚 𝐓𝐢𝐧𝐚𝐧 𝐍𝐞’𝐞, 𝐊𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐮 𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐇𝐮𝐬𝐮 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐀𝐭𝐮 𝐌𝐚𝐧𝐭𝐞𝐢𝐧 𝐇𝐚𝐤𝐦𝐚𝐭𝐞𝐤 𝐍𝐨 𝐏𝐚𝐳 𝐈𝐡𝐚 𝐈𝐝𝐚𝐤-𝐈𝐝𝐚𝐤 𝐍𝐢𝐚 𝐅𝐚𝐭𝐢𝐧

Dili, Komandu Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) liu husi Komandante Jerál Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos apela ba Komunidade iha Teritoriu Timor laran tomak atu mantein Hakmatek no Paz iha idak-idak nia fatin hodi bele selebra loron bo’ot Pascoa tinan ida ne’e.
Apelu ida ne’e Komandu PNTL hato’o liu husi Porta Voz Superintendente Xefe Polísia João Belo dos Reis liu husi konferensia kuarta-feira (01/04) ne’e iha Kaurtél Jerál, iha âmbitu komemorasaun Loron bo’ot Pascoa nian iha tinan 2026.
“Ohin iha loron kmanek ida ne’e hakarak hato’o Exelensia Komandante Jerál foun Komisariu Assistente Polísia Afonso dos Santos ba loron Pascoa no loron hakmatek ida ne’e husu ba Komunidade iha teritoriu Timor Leste laran tomak atu selebra ita nia festa Pascoa ne’e ho dame, domin no iha moris foun nia laran, tanba ne’e Komandante Jerál husu ba ita hotu atu uza momentu ne’e hodi hametin ita nia unidade ho fuan no domin iha ita nia rai”, apela Porta Voz ne’e.
Superintendente Xefe Polísia haktuir liu tan atu garante katak selebrasaun Pascoa ne’e lao ho diak ita hotu primeiru, mantein disiplina iha Estrada públiku wainhira ita konduz transporte ka hanesan utilizador iha Estrada públiku nian. Exelensia Komandante Jerál mós husu nafatin ba ita hotu wainhira karik ita husik ita nia uma tanba ita selebra loron Pascoa, husu atu kontrola ita nia uma hodi xave metin odamatan, hakotu korta eletrisidade ba ita nia sasan elektronik sira no Polísia sei kontinua halo patrullamentu durante selebrasaun Loron Pascoa hodi garante katak ita nia bairu ka ita nia uma hela ba iha seguransa diak.
PNTL nafatin pronto atu servi ita bo’ot sira iha tempu Pascoa ida ne’e, selebrasaun ne’ebe ita halo maka selebrasaun ne’ebe furak, seguru no livre husi violensia. Mai ita hamutuk hodi asegura ita nia nasaun husi violensia no husi Pertubasaun ne’ebe bele deskrita ita nia nasaun.
𝐍ú𝐦𝐞𝐫𝐮 𝐊𝐚𝐳𝐮 𝐒𝐮𝐢𝐬𝐢𝐝𝐢𝐮 𝐊𝐨𝐧𝐭𝐢𝐧𝐮𝐚 𝐌𝐚𝐤𝐚’𝐚𝐬, 𝐊𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐮 𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐀𝐩𝐞𝐥𝐚 𝐁𝐚 𝐄𝐦𝐚 𝐇𝐨𝐭𝐮 𝐀𝐭𝐮 𝐁𝐮𝐤𝐚 𝐒𝐨𝐥𝐮𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚 𝐊𝐚𝐫𝐢𝐤 𝐌𝐨𝐬𝐮 𝐏𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐑𝐮𝐦𝐚
Tuir dadus ne’ebe Komandu PNTL rekolla hahu’u husi tinan 2025 to’o mai loron fulan Marsu tinan 2026, númeru Kazu Suisidiu ka Oho Ann ne’ebe kontinua maka’as, Komandu PNTL apela ba ema hotu atu buka solusiona ba familia ka ema ruma karik hasoru problema ruma.
“Husi PNTL preukupa oituan ho dadus ne’ebe ami rekolla liu-liu kona-ba kazu ne’ebe ligasaun ba suisidiu ka oho ann nian, iha tinan 2025 ita rezistu kazu tara-ann hamutuk 16 no iha fulan Janeiru to’o fulan Marsi tinan 2026 ita rezista kazu hamutuk 6”, informa Porta Voz Komandu PNTL ne’e.
Ofisias Superior PNTL ne’e haktuir tan katak tanba ne’e PNTL apela nafatin ba inan-aman, familia, kolega no belun sira liu-liu alin sira ne’ebe iha problema ho psikologia no mós mental, atu komunika ita bo’ot sira nia problema ho ita nia familia, ho ita nia kolega sira atu bele solusiona problema ne’ebe ita hasoru.
“Mensagen ba inan-aman no familia hotu atu kontrola ita nia oan sira karik iha problema, hakbesik ho sira hodi komunika ho maneira ne’ebe diak, atu nune’e bele buka solusiona ba problema ne’ebe iha. Labele husik ita nia oan sira, ita nia jovem sira resolve mesak ikus mai karik sira la komunika, laiha atensaun husi familia, ikus mai sira buka dalan ne’ebe maka ita la espera”, hatutan Ofisias Superior PNTL ne’e. 𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐍𝐓𝐋.