Pessoal Rekursu Humanus PNTL tuir Treinamentu baze de dadus

Dili– Atu hala’o manajementu no jestaun ba rekursu humanus Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ho di’ak no atualija tuir sistema ne’ebe di’ak mak pessoal rekursu humanus tuir formasaun kona-ba baze de dadus.

Xefe Departamentu Rekursu Humanus Superintendente Assistente Antnio da Luz hateten, formasaun ba pessoal rekursu humanus ne’e atu bele hatene no iha koñesementu di’ak kona-ba oinsa atu prienxe dokumentu sira iha sistema baze de dadus, tamba ne’e hahú iha loron segunda 21 Setembru iha Salaun Komunikasaun Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, halo formasaun ba membrus sira iha departamentu rekursu humanus ho teoria durante semana ida hafoin kontinua ho prátika.

“Formasaun ne’e sei foka primeiru ba rekursu humanus nasional tamba tuir ami nia planu sei halo ba iha unidade no Munisipiu sira maibe haree mos ba orsamentu tamba ne’e sei foka uluk ba dadus iha sentral d’iak ona mak kontinua iha Unidade no Munisipiu sira.”

Komandante Rekursu Umanu akresentatan katak baze de dadus ne’ebe mak agora dadaun ezisti iha PNTL kria husi ONU no haree katak sistema ne’e kleur ona tamba ne’e presija halo mudansa ba sistema ho ekipamentu foun nune’e bele hadi’a di’ak liutan sistema baze de dadus ba kada pessoal iha Instituisaun PNTL.

Sistema ne’e kompleksu tamba ne’e sira kontinua akompania pessoal rekursu humanus sira iha implementasaun sistema no utilijasaun sistema no ninia evolusaun tuir nesesidade PNTL.

Iha planu submisaun orsamentu iha tinan 2014 departamentu rekursu humanus planea hodi tau orsamentu atu buka sistema baze de dadus ne’ebe diak hodi estabelese iha Instituisaun PNTL liu-liu iha Departamentu rekursu humanus, hodi haree ba dadus pessoal ne’ebe ejisti.

“Pessoal rekursu humanus ne’ebe tuir formasaun hamutuk nain 15, no pessoal IT na’in rua nomos funsionariu sivil balu, hafoin ida ne’e sei fahe ba seksaun ne’ebe maka responsabilija ba baze de dadus hanesan seksaun planeamentu informasaun no sei kria User ba sira atu nune’e sira bele utilija dadus ne’e hodi hatama ba sistema,” tenik Komandante da Lúz.

Iha fatin hanesan, Diretór Komersial husi Kompania Quidgest Antnio Guedes de Amorim hateten Kompania Quidgest implementa sistema foun kona-ba jestaun rekursu humanus ba PNTL kona-ba sistema ida ne’ebe dezenvolvidu no espesífiku ba PNTL ba nesesidade jestaun rekursu humanus nian.

“Ohin komesa treinamentu ba utilizador ba ajente ou funsionariu sira iha rekursu humanus PNTL ho nia objetivu atu halo kapasitasaun ba utilizador hotu iha departamentu rekursu humanus PNTL atu utilija forma independente ho kapasitasaun independente hodi utilija kapasidade no funsaun husi sistema foun ida ne’e, nune’e PNTL bele halo forma independente no jestaun ne’ebe di’ak ba ninia rekursu humanus,” afirma Diretór Antonio.

Formasaun ne’e kompostu husi teoria durante loron 3 no prátika ne’ebe fasilitador sira sei akompaña pessoal sira iha prosesu tomak tamba Quidgest dezenvolve sistema bazeia ba sistema Jestaun Rekursu Humanus ba Funsionariu Publiku (PMS) husi Komisaun Funsaun Publika maibe Quidgest dezenvolve hanesan alterasaun atu adapta tuir nesesidade PNTL.

PNTL iha nesesidade espesifika, sistema, avaliasaun dezempeñu, sistema kargu no kareira ne’ebe la hanesan ho sistema sivil nian tamba ne’e tenke iha adaptasaun.

Tekniku husi kompania Quidgest dezenvolve sistema no implementa sistema IT PNTL ne’ebe inplementa hamutuk no agora iha formasaun lor-loron sira akompania hodi esplika kona-ba duvida to’o utilizador sira kapasitadu ona atu bele uja sistema ne’e ho forma independente. Média PNTL.

Peritus Olanda fó workshop ba PNTL-MI hodi kria lei uzu armas kímiku

Dili– Instituisaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ho Ministériu Interior (MI) realiza tan workshop ida kona-ba atu kria draft lei ba implementasaun nasional armas kímiku ka uzu armas kímiku, tamba Timor Leste mos sai ona membru ba Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons (OPCW) ka Organizasaun Proibisaun ba Armas Kímika iha loron 06 Juñu 2003 liu husi Rejiaun Ázia nian.

Iha abertura ba workshop ne’e, Komandante Jerál PNTL Komisáriu Júlio da Costa Hornay hateten, Timor Leste presija kria lei ba uzu armas kímiku nian tamba Timor Leste mos hola parte ba situasaun iha mundu tomak.

“Ha’u hanoin Timor Leste mos hola parte ba situasaun iha mundu topmak, kona ba ameasa armas kimiku nian ne’e, ohin dala ruma seidauk iha maibe ita hanoin ba futuru, tamba ne’e workshop ne’e importante para peritus sira mai esplika kona ba armas kimiku ne’e oinsa, hafoin ne’e sei aprezenta draft lei ne’e ba Governu no Parlamentu Nasional atu diskute,” afirma Hornay.

Iha fatin hanesan, Vice Prezidente Parlamentu Nasional, Aderito Hugo hateten, Parlamentu apresia tebes ba inisiativa husi Komando PNTL no Ministru Interior hodi realiza workshop ne’e, tamba Timor Leste hanesan Estadu Demokrátiku ne’ebe mos involve ona iha organizasaun internasional ne’e.

“Agradese no apresia tebes ba Komando PNTL no Ministru Interior ne’ebe organiza eventu ida ne’e hodi kria draft lei ba implementasaun nasional armas kímiku, karik iha ona proposta ba ida ne’e, Parlamentu mos sei haree ba draft lei ne’e, dala ida tan agradese no susesu ba workshop ida ne’e hodi bele kria draft lei ba ida ne’e,” afirma Vice Prezidente PN Aderito Hugo.

Iha fatin hanesan, Diretór OPCW Mr. Panjab Sharma husi Olanda hateten, workshop ne’e importante tebes tamba bele fahe esperiensia ba malu kona-ba lei uzu armas kímiku nian.

Diretór OPCW ne’e hatutan, Organizasaun Proibisaun ba Armas Kímika ne’e harii iha Nasaun Olanda iha tinan 1997 ho nia objetivu atu prevene aramas kímiku ne’ebe uzadu husi Guerra mundial hodi reforsa seguransa internasional. No agora dadaun Nasaun ne’ebe sai ona membru ba Organizasaun ne’e hamutuk 190 inklui Timor Leste.

Workshop ne’e loke direta husi Ministru Interior Longuinhos Monteiro no sei hala’o durante loron 4 nia laran (22-25 Setembru) iha Salaun Konferensia Centru Formasaun ba Polisia Comoro-Dili.

Iha workshop ne’e, peritus husi Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons (OPCW) Olanda mak mai fahe esperiensia ba membru PNTL no funsionariu husi Ministeriu Interior atu oinsa kria draft lei ne’e hodi aprezenta ba Konsellu Ministru no Parlamentu Nasional. Média PNTL.

SEM kapasita ekipa delegasaun TL CEDAW ba Jenebra

Dili– Sekretaria Estadu ba Apoiu Promosaun no Sosio Ekonomiku ba Feto ka hanaran SEM hala’o fó treinamentu ba membru delegasaun ofisial Timor Leste (TL) ne’ebe sei ba hala’o aprezentasaun relatóriu kona ba CEDAW nian (The Committee on the Elimination of Discrimination against Women) ka Komité ba Eliminasaun no Diskriminasaun kontra Feto iha loron 11 Novembru 2015 iha Jenebra.

Delegasaun ne’e kompostu husi Ministeriu 7 ne’ebe lidera husi SEM mak hanesan Ministeriu Interior, Edukasaun, Saude, Solidadriedade Sosial, Justisa, Administrasaun Estatal, no SEM hamutuk na’in 20 mak sei ba halo aprezentasaun ne’e.

“Relatoriu inisial ita hato’o tiha ona iha tinan 2009, agora ne’e relatoriu daruak no datolu nian, tamba ne’e molok ekipa delegasaun ne’e ba Jenebra, ohin peritu husi internasional nuudar membru komité CEDAW no expert área CEDAW nian mai fo kapasitasaun ba sira oinsa halo aprezentasaun ho di’ak,” esplika Ana Paula Maia Santos nuudar Asesora ba Asuntu CEDAW no Violensia bazeia ba Jéneru iha SEM ba Média PNTL iha Salaun Konferénsia Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-DIli, loron Tersa (22 Setembru 2015).

Treinamentu ne’e loke ofisial husi Sekretaria Estadu va Feto Veneranda Lemos, Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Faustino da Costa, Diretora Jerál Ministeriu Interior Guilhermina Ribeiro.

Treinamentu ne’ebe sei hala’o durante loron 3 (22-24 Setembru) ne’e, ekipa delegasaun sei halo mos prátika ba sesaun husu no hatan liu husi aprezentasaun relatoriu ne’ebe prepara ona, atu nune’e ekipa ne’e bele prepara-an di’ak liu tan molok ba Jenebra iha fulan Novembru ne’e.

“Ekipa delegasaun ne’e tenke hatene kona-ba saida mak hakerek iha relatoriu ne’e, iha relatoriu ne’e relata área barak mak hanesan saude, edukasaun, problema ne’ebe feto no labarik sira hasoru, justisa no seluk tan, no dadus hirak ne’e rekolla husi kada Ministeriu inklui mos dadus husi Unidade Ema Vulneravel (VPU) PNTL nian,” afirma Ana Paula.

Entertantu, ekipa delegasaun ne’e Ministru ka vise no Diretor/a Jerál rasik mak sei reprezenta husi kada Ministeriu atu ba hala’o aprezentasaun ne’e, no ekipa ne’e mos sei akompaña husi reprezentante Tribunal Rekursu mak Dra. Juiza Jacinta Correia, atu bele ba hatan kona-ba kazu-kazu ne’ebe liga ba Tribunal. Média PNTL.

Konferénsia investigador hodi hametin koordenasaun no kooperasaun ho MP

Dili– Konferénsia ba dala-3 entre Polisia investigador no Prokurador sira husi Ministériu Públiku (MP) bele hametin liu tan koordenasaun no Kooperasaun entre instituisaun rua ne’e hodi promove asaun penal tuir kompeténsia PNTL ne’ebe hatur ona iha lei.

Liu husi konferensia ne’e, Ministeriu Publiku no Polisia Nasional Timor-Leste tuur hamutuk atu ko’alia kona-ba progresu servisu no difikuldade ne’ebe mak iha área investigasaun, nune’e bele hetan solusaun ruma.

“Liu husi diskusaun ne’e mak sei deskuti kona-ba Kodigu Prosesu Penal liu-liu kona-ba polisia nia servisu ligadu ho asaun krime no investigasaun, hodi bele fahe no define kazu saida maka presija hein orientasaun no delegasaun husi MP ou prokurador sira no kazu saida deit maka la presija hein delegasaun no orientasaun husi MP nune’e polisia hola inisiativa rasik hodi halo intervensaun no atuasaun iha kazu Flagrante Delitu.”

Afirma Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Faustino da Costa iha abertura ba konferensia investigador ne’ebe hala’o iha Hotel Garden Beach Praia dos Qoqueiros Dili, durante loron 3 (22-24 Setembru 2015).

PNTL mak ko-autor ba Kodigu prosesu penal (pembantu penyidik) ba prokurador sira tanba ne’e evidensia saida deit maka polisia rekolla halibur hamutuk no relata ba Ministeriu Publiku nuudar na’in ba asaun penal hodi bele promove asaun ne’e.

Entertantu Prokuradora Distrital Dili Dra. Angelina Saldanha hafoin de aprejentasaun hateten liu husi oportunidade ne’e bele fahe esperiensia servisu, ko’alia kona-ba relasaun servisu entre PNTL ho Ministeriu Publiku durante ne’e no bele fo hanoin ba malu atu hadi’a diak liu tan.

“Ami iha espetativa oinsa investigador sira hala’o servisu, tamba investigador sira tuir formasaun barak ona, no sira hatene barak no agora ita husu sira nia rejultadu servisu. Tamba tuir Ministeriu Publiku nia haree oinsa mak bele fasilita sira nia servisu emtermus ekipamentus hanesan komputador, transporte, kombustivel, kustu viajen lokal nune’e bele fasilita investigador sira halo notifikasaun iha munisípiu sira,” afirma Dra Angelina.

Aliende ne’e, informasaun hirak ne’e importante tebes ba Komando Jeral PNTL no TLPDP atu fo fasilidade ne’ebe maka sufisiente ba PNTL hodi halo servisu hafoin halo avaliasaun no foti konkluzaun ruma kona-ba formasaun ne’ebe mak fo ona, oinsa nia rezultadu ka progresu.

Entertantu David Carter Konselleiru Ekipa Sistema Operasional, Programa Dezenvolvimentu Polisia Timor Leste hateten objetivu husi sorumutu ne’e atu hasa’e liña koordenasaun entre Prokurador Jeral no PNTL ho nia sistema tomak hodi formula sistema ida ne’ebe diak ba nasaun ne’e tamba oras ne’e dadaun PNTL iha sistema rejistu dadus kriminal foun ho naran IMS (Sistema Jestaun Insidente).

“Importansia husi Konferensia ne’e ko’alia mos kona ba atu harii liña koordensaun ho prokurador jeral ho PNTL hodi kria sistema ne’ebe efisiente no efeitu liu hodi nune’e bele hamosu presepasaun publiku nian kona ba servisu judisiariu nian ne’ebe iha mos involvementu PNTL hodi harii sistema justisa ne’ebe diak iha Timor-Leste,” Tenik David Carter.

Sisteme ne’e sei ajuda PNTL hodi rejistu dadus kriminal no mos sistema arkivu relatoriu hirak ne’e hodi hato’o ba iha prokurador jeral hodi asegura númeru ne’ebe mak rejistadu iha sistema nia laran, nune’e Prokurador Jeral bele tau nafatin konfiansa ba PNTL hodi kontinua hala’o investigasaun ba kazu ne’ebe iha.

Konferensia ne’e partisipa husi Xefe Investigador PNTL Munisípiu hotu husi Unidade Migrasaun, Unidade Espesial Polisia (UEP), Unidade Polisia Maritima (UPM) no Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) hodi bele hatene dever oinsa produs relatoriu ho Sistema ne’ebe mak iha ba iha prokurador jerál hodi nune’e delegasaun servisu ne’ebe iha bele hala’o ho kompetensia tomak .

Programa ne’e hetan apoiu husi parseiru dezenvolvimentu UNDP, TLPDP, no JICA. Média PNTL.

Reforma membru PNTL, hein desijaun Governu

20150818-_MG_9648

Dili– Membru Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ho idade reforma ne’ebe oras ne’e dadaun hala’o hela knaar iha institusaun seguransa ne’e hein hela desijaun husi Governu liu husi kriasaun Lei Reforma.

Bainhira Governu kria ona Lei Reforma mak Instituisaun PNTL hahú identifika idade reforma ne’ebe mak hatuur iha lei.

“Lei maka iha poder atu desidi idade reforma no kriterius hotu ne’ebe mak iha. Membrus PNTL ho idade reforma ne’ebe oras ne’e dadaun sei ativu hodi hala’o sira nia servisu iha instituisaun seguransa ne’e hein hela lei ne’e sai no sira prontu atu ba deskansa,” afirma Komandante Jerál Polisia Nasional Timor-Leste Komisariu Julio da Costa Hornay ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, loron Sesta (18/09).

Molok ne’e levantamentu dadus PNTL identifika ona katak membrus PNTL ho idade reforma hamutuk na’in 200 resin. Média PNTL.

PNTL husu komunidade nia apoiu informasaun ba kilat ne’ebe lakon

GC_glock19k

Dili– Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) husu ba komunidade sira nia apoiu atu fo informasaun ba polisia bainhira hatene, rona no haree membru familia ou ema ne’ebe kaer kilat ilegal.

Komandante Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Komisariu Julio da Costa Hornay ba jornalista sira iha Sesta (18/09) hateten ami husu nafatin apoiu husi komunidade atu bele fo apoiu informasaun nune’e PNTL bele rekolla no asegura kilat ne’ebe maka pertense ba instituisaun seguransa ne’e.

Karik ema ruma iha informasaun no hatene iha membru familia balu maka subar, kaer ou rai hela kilat iha sira nia uma membru familia ou vizinu ruma haree bele informa ba instituisaun PNTL.

Nia mos husu ba ema ruma ne’ebe sei kaer ou rai hela kilat iha uma tenke entrega voluntairamente nune’e bele prevene asidente ruma ne’ebe bele akontese iha familia laran ou iha komunidade nia le’et no hamosu perigu ba ema barak nia vida.

Ami presija apoiu husi komunidade no ema hotu atu bele koopera, tamba polisia mesak deit seidauk bele halo buat barak, Polisia la’os Maromak atu hatene se mak lori ida ne’e, tanba ne’e presija apoiu husi komunidade inklui jornalista sira,” afirma Komisariu Hornay.

Sasan kro’at ne’e povu nian tenke tau iha fatin ne’ebe loos no instituisaun kompetente maka bele kaer nune’e uza tuir regras tamba se ema ida-idak hakarak kaer nia sei sente la seguru tanba ne’e tenke hanoin pozitivu.

“Sidadaun ida hakarak moris paz no hakmatek maka tenke entrega sasan meik no kroat ba autoridade ne’ebe mak iha kompetensia atu uza, presija kontribuisaun” apela Hornay. Média PNTL.

PNTL aprezenta ona orsamentu adisional ba sosa Roo 5

20140606-_MG_3402

Dili– Atu proteje no kontrola riku soin no rekursu iha Tasi Timor mak Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) aumenta osan adisional hamutuk $ miloens 2 hodi sosa tan Roo MV 5 ba Unidade Polisia Marítima.

“Liu husi enkontru semanal ne’e, PNTL deskuti no finalija ona hodi aprezenta karta adisional ba Primeru Ministru atu bele konsidera tamba osan ne’ebe ami koloka lato’o entaun ami tau adisional ba PM ho Komisaun Revizaun Orsamentu hodi bele haree razaun tamba sa maka ami presiza atu hadi’a no sosa ro’o,” informa Komandante Jerál PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay Sesta ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Kuartel Jeral PNTL, Caicoli-Dili, loron Sesta (18/09).

Pedidu orsamentu adisional hamutuk $miloens 2 hodi sosa tan Roo MV 5 atu koloka tan iha área kosteira parte Leste, Rai klaran, parte Viqueque, Suai no Oe-cuse nune’e Unidade Polisia Maritima bele uja hodi patrulla selae difisil tebes.

Durante ne’e roo patrulla sira aat hotu ona, tamba ne’e UPM difisil atu kontrola kosteira maritima tamba iha deit roo MV ho Luzitania, maibe roo Luzitania nia kondisaun ladun di’ak nune’e labele obriga atu tama to’o tasi klaran, tamba ne’e ami tau iha programa adisional atu governu bele konsidera. Média PNTL.

Peskador Indonezia 58 hetan Livre

TMR_Kmd UPM Lino SaldanhaKmd UPM Lino Saldanha22

Dili-Peskador Indonezia na’in 58 ne’ebe hetan kapturasaun husi forsa naval, iha fulan Agostu liuba, hetan ona despaixu “libertasaun” husi Ministeriu Publiku hodi entrega fali ba embaixada Indonezia nian.

Sidadaun husi tasi sorin ne’e, la konsege identifika sira nia salan. Ne’e duni iha loron 17 Setembru, Ministeriu Publiku haruka despaxu atu entrega fali ba parte Indonezia nian.

Komandante Unidade Polisia Maritima (UPM), Superintendente Lino Saldanha hateten, tuir prosesu ne’ebe iha, sira ne’e tama mai área Timor nian la’os ho interese, maibe kondisaun klima ondas tasi nian mak baku roo ne’e hodi tama mai tasi Timor.

“Parte embaixada Indonezia nian akompaña sidadaun na’in 58 ne’e fila ba sira nia hela fatin,” dehan nia iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli, Sesta (18/9).

Tuir nia parte Timor-Leste mos labele prende ema sira ne’e kleur, haree ba relasaun bilateral nasaun rua ne’e nian hodi bele metin nafatin. Tanba dalaruma Timoroan mos tama ema nia área ema atende ho di’ak. (Fontes: INDEPENDENTE, 21 Setembru 2015).

Sidadaun Estranjeiru sai membru PNTL, ne’e rekruta iha tempu UNTAET

20150818-_MG_9648

Dili– Membru Polisia ativu husi Unidade Task Force Sarjentu Yeri Mina Belo ne’ebe tuir ezame sai sidadaun Timor iha loron 15 Setembru foin lalais ne’e, rekruta iha tempu tranzisaun UNTAET tinan 2000/2001.

Rekrutamentu ne’ebe mak hala’o iha tempu ne’eba bazeia ba rejolusaun UNTAET, Reg/UNTAET/1/1999, kona-ba administrasaun tranzitoriu ne’ebe mak ONU lidera, no kompeténsia admistrativu iha ONU nia liman, nune’e ONU mak halo rekrutamentu ba PNTL iha momentu ne’eba.

“Bazeia ba kompetensia ONU nian iha tempu ne’eba mak membrus PNTL tomak inklui ha’u sai sujeitu ba prosesu rekrutamentu hodi partisipa iha rekrutamentu ne’e,” esplika Komandante Jeral PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay ba jornalista sira liu husi konferensia imprensa ne’ebe hala’o iha ninia kna’ar fatin Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, loron Sesta (18/09/15).

Komisariu Julio hatutan, kestaun membru PNTL ativu ne’ebe tuir ezame atu sai sidadaun Timor oan ne’e kompetensia governu nian, no saida mak governu sei halo, tamba ne’e la’os kompetensia PNTL nian, governu maka tenke buka tamba saida mak ONU simu sira partisipa iha rekrutamentu iha tempu ONU nian, razaun saida tenke buka.

Entertantu membru PNTL ne’ebe foin lalais tuir ezame atu sai sidadaun Timor ne’e oras ne’e dadaun sei ativu hala’o nia knaar.

Hornay tenik tan, PNTL hala’o rekrutamentu ba kandidatu polisia foin hala’o iha tinan 2011 ne’ebe Sekretariu Estadu Seguransa (SES) ho Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) mak organiza, bazeia ba Diploma Ministerial No. 2/2011 katak se maka atu kompete iha rekrutamentu primeiru kriteria mak nia tenke sidadaun Timor oan. Média PNTL.

LBF Diskunfia Distribui Droga iha Jardim Motael

Ilustrasaun

Dili– Tribunal Dili, Kuarta (17/09) horseik hala’o primeru interogatoriu ba arguidu ho inisial LBF ne’ebe intelizensia F-FDTL kaptura iha jardim Motael hodi entrega ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Departamentu Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN) tamba diskunfia arguidu iha kalan (13/09) hala’o distribui droga iha fatin refere.

Tuir informasaun ne’ebe diariu ne’e asesu husi fonte polisia katak altura ne’ebe sira diskunfia arguidu konsumu no distribuidor droga, tan ne’e sira ho meius seluk tenta to’o iha 13 Setembru kalan kaptura duni arguidu ho evidensia droga marka ganza.

Ba Timor Post hafoin primeru interogatoriu defensor publiku ba arguidu LBF, Estaquio Guterres informa katak nia kliente hetan akuzasaun husi Ministeriu Publiku (MP) katak involve diretamente iha droga.

Tipu droga ne’ebe MP akuza ba nia kliente utiliza droga ho tipu ganza maibe nia kliente rasik iha sala audensia deklara ba tribunal katak nia durante ne’e nein konsumi droga.

“Ha’u nia kliente ema gosta hadomi natureza. Ho ne’e nia la’o pasiar ba Ainaro, to’o dalan klaran viatura nia lori falla entaun nia para. Iha postu administrativu Maubise, nune’e nia hetan ganza refere nia ku’u tanba dalaruma nia kliente fuma tabaku joker,” informa defensor publiku ne’e ba Timor Post hafoin interogatoriu.

Eis Prokurador Baucau ne’e katak nia kliente haree husi televizaun katak ganza ne’e tahan hotu, mais aifunan ne’ebe nia ku’u iha Maubisse tahan sanak tolu, tan ne’e polisia kaptura lori mai Ministeriu Publiku investiga dehan aifunan nia kliente lori ne’e droga ho tipu ganza.

Estaquio haktuir lori mai Dili, nia kliente konsumi duni ho tabaku joker, maibe halo kliente mear, nia husik la konsumi, maibe ikus nia hetan tentativu husi servisu intelijensia hodi telfone ba nia kliente katak hakarak sosa ganza ne’e nune’e ikus nia kliente fa’an duni ho valor osan seratus resin ba intelijensia, kaer kedan lori nia ba detein iha sela polisia.

“Tan ne’e MP akuza ha’u nia kliente ho lei droga Indonezia numeru 22/1997, hodi aplika prijaun preventive ba arguidu,” nia tenik.

Maibe husi defeza nia haree akuzasaun hirak ne’e laiha fundamentu ho provas forte hodi kondena nia kliente ba prizaun preventiva.

“Tan ne’e ha’u husu absolve ha’u nia kliente bazeia ba Kodigu prosesu penal artigu 183 tamba arguidu rasik konfesa klaramente la konsumi, maibe agora dadaun rezultadu husi interogatoriu seidauk iha, tan n’e adia ba ohin tuku 10:00 OTL hodi rona rezultadu interogatoriu,” nia esplika.

Audensia julgamentu prezidi husi juis estajiariu Samuel Paicheco, MP reprezenta husi Prokurador Reinato Bere Nahak, arguido hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Estaquio Guterres. (Fontes: Timor Post, Sesta 18 Setembru 2015).