Peskador Indonezia 58 hetan Livre

TMR_Kmd UPM Lino SaldanhaKmd UPM Lino Saldanha22

Dili-Peskador Indonezia na’in 58 ne’ebe hetan kapturasaun husi forsa naval, iha fulan Agostu liuba, hetan ona despaixu “libertasaun” husi Ministeriu Publiku hodi entrega fali ba embaixada Indonezia nian.

Sidadaun husi tasi sorin ne’e, la konsege identifika sira nia salan. Ne’e duni iha loron 17 Setembru, Ministeriu Publiku haruka despaxu atu entrega fali ba parte Indonezia nian.

Komandante Unidade Polisia Maritima (UPM), Superintendente Lino Saldanha hateten, tuir prosesu ne’ebe iha, sira ne’e tama mai área Timor nian la’os ho interese, maibe kondisaun klima ondas tasi nian mak baku roo ne’e hodi tama mai tasi Timor.

“Parte embaixada Indonezia nian akompaña sidadaun na’in 58 ne’e fila ba sira nia hela fatin,” dehan nia iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli, Sesta (18/9).

Tuir nia parte Timor-Leste mos labele prende ema sira ne’e kleur, haree ba relasaun bilateral nasaun rua ne’e nian hodi bele metin nafatin. Tanba dalaruma Timoroan mos tama ema nia área ema atende ho di’ak. (Fontes: INDEPENDENTE, 21 Setembru 2015).

Sidadaun Estranjeiru sai membru PNTL, ne’e rekruta iha tempu UNTAET

20150818-_MG_9648

Dili– Membru Polisia ativu husi Unidade Task Force Sarjentu Yeri Mina Belo ne’ebe tuir ezame sai sidadaun Timor iha loron 15 Setembru foin lalais ne’e, rekruta iha tempu tranzisaun UNTAET tinan 2000/2001.

Rekrutamentu ne’ebe mak hala’o iha tempu ne’eba bazeia ba rejolusaun UNTAET, Reg/UNTAET/1/1999, kona-ba administrasaun tranzitoriu ne’ebe mak ONU lidera, no kompeténsia admistrativu iha ONU nia liman, nune’e ONU mak halo rekrutamentu ba PNTL iha momentu ne’eba.

“Bazeia ba kompetensia ONU nian iha tempu ne’eba mak membrus PNTL tomak inklui ha’u sai sujeitu ba prosesu rekrutamentu hodi partisipa iha rekrutamentu ne’e,” esplika Komandante Jeral PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay ba jornalista sira liu husi konferensia imprensa ne’ebe hala’o iha ninia kna’ar fatin Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, loron Sesta (18/09/15).

Komisariu Julio hatutan, kestaun membru PNTL ativu ne’ebe tuir ezame atu sai sidadaun Timor oan ne’e kompetensia governu nian, no saida mak governu sei halo, tamba ne’e la’os kompetensia PNTL nian, governu maka tenke buka tamba saida mak ONU simu sira partisipa iha rekrutamentu iha tempu ONU nian, razaun saida tenke buka.

Entertantu membru PNTL ne’ebe foin lalais tuir ezame atu sai sidadaun Timor ne’e oras ne’e dadaun sei ativu hala’o nia knaar.

Hornay tenik tan, PNTL hala’o rekrutamentu ba kandidatu polisia foin hala’o iha tinan 2011 ne’ebe Sekretariu Estadu Seguransa (SES) ho Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) mak organiza, bazeia ba Diploma Ministerial No. 2/2011 katak se maka atu kompete iha rekrutamentu primeiru kriteria mak nia tenke sidadaun Timor oan. Média PNTL.

LBF Diskunfia Distribui Droga iha Jardim Motael

Ilustrasaun

Dili– Tribunal Dili, Kuarta (17/09) horseik hala’o primeru interogatoriu ba arguidu ho inisial LBF ne’ebe intelizensia F-FDTL kaptura iha jardim Motael hodi entrega ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Departamentu Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN) tamba diskunfia arguidu iha kalan (13/09) hala’o distribui droga iha fatin refere.

Tuir informasaun ne’ebe diariu ne’e asesu husi fonte polisia katak altura ne’ebe sira diskunfia arguidu konsumu no distribuidor droga, tan ne’e sira ho meius seluk tenta to’o iha 13 Setembru kalan kaptura duni arguidu ho evidensia droga marka ganza.

Ba Timor Post hafoin primeru interogatoriu defensor publiku ba arguidu LBF, Estaquio Guterres informa katak nia kliente hetan akuzasaun husi Ministeriu Publiku (MP) katak involve diretamente iha droga.

Tipu droga ne’ebe MP akuza ba nia kliente utiliza droga ho tipu ganza maibe nia kliente rasik iha sala audensia deklara ba tribunal katak nia durante ne’e nein konsumi droga.

“Ha’u nia kliente ema gosta hadomi natureza. Ho ne’e nia la’o pasiar ba Ainaro, to’o dalan klaran viatura nia lori falla entaun nia para. Iha postu administrativu Maubise, nune’e nia hetan ganza refere nia ku’u tanba dalaruma nia kliente fuma tabaku joker,” informa defensor publiku ne’e ba Timor Post hafoin interogatoriu.

Eis Prokurador Baucau ne’e katak nia kliente haree husi televizaun katak ganza ne’e tahan hotu, mais aifunan ne’ebe nia ku’u iha Maubisse tahan sanak tolu, tan ne’e polisia kaptura lori mai Ministeriu Publiku investiga dehan aifunan nia kliente lori ne’e droga ho tipu ganza.

Estaquio haktuir lori mai Dili, nia kliente konsumi duni ho tabaku joker, maibe halo kliente mear, nia husik la konsumi, maibe ikus nia hetan tentativu husi servisu intelijensia hodi telfone ba nia kliente katak hakarak sosa ganza ne’e nune’e ikus nia kliente fa’an duni ho valor osan seratus resin ba intelijensia, kaer kedan lori nia ba detein iha sela polisia.

“Tan ne’e MP akuza ha’u nia kliente ho lei droga Indonezia numeru 22/1997, hodi aplika prijaun preventive ba arguidu,” nia tenik.

Maibe husi defeza nia haree akuzasaun hirak ne’e laiha fundamentu ho provas forte hodi kondena nia kliente ba prizaun preventiva.

“Tan ne’e ha’u husu absolve ha’u nia kliente bazeia ba Kodigu prosesu penal artigu 183 tamba arguidu rasik konfesa klaramente la konsumi, maibe agora dadaun rezultadu husi interogatoriu seidauk iha, tan n’e adia ba ohin tuku 10:00 OTL hodi rona rezultadu interogatoriu,” nia esplika.

Audensia julgamentu prezidi husi juis estajiariu Samuel Paicheco, MP reprezenta husi Prokurador Reinato Bere Nahak, arguido hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Estaquio Guterres. (Fontes: Timor Post, Sesta 18 Setembru 2015).

Setembru POLTRAS Rejistu asidente Trafiku 31

JDS_JR_Tranzitu Nasional fo Formasaun ba Tranzitu MunisipiuJR_Tranzitu Nasional fo Formasaun ba Tranzitu Munisipiu1

Dili- Komandante Interinu Polisia Tranzitu Nasional (Poltraz) Nasional, Inspetur Xefe Valente Soares da Silva relata, iha semana kotuk hahu husi loron 7-10 Setembru, asidente ne’ebe mak akontese iha territoriu laran tomak hamutuk 31 mak hanesan kanek kmaan 26 no kanek todan 9 no mate 1.

“Ha’u hakarak relata katak husi Munisipiu Dili hamutuk 13, Baucau 5, Viqueque 3, Bobonaro ho Liquisa 2 deit no restante ida de’it, no balun laiha liu mak Munisipiu Lautem,” haktuir Valente ba jornalista sira iha nia knaar fatin, Kaikoli (17/09).

Nia hatutan mate ne’e akontese iha loron 8 lokraik iha Institute of Bussines (IOB) Pantai Kelapa nia oin tamba soke malu iha dia 7 lokraik no vitima refere lori ba Ospital no mate iha dia 8. Ida ne’e akontese entre motorizada ho labarik ne’ebe mak korta dalan.

Nia informa liutan katak kronolojia lolos husi akontesimentu ne’e seidauk entrega maibe tuir informasaun mak to’o uluk ba POLTRAS mak hatete katak labarik ne’e lao ho nia bin la kaer nia liman hodi ultrapassa no labarik ne’e atravesa derepente, tamba ne’e soke husi motorizada ne’e. Labarik ne’e tinan lima (5).

“Ita seidauk simu nia kronolojia loloos maibe tuir informasaun ne’ebe mak hetan katak labarik ne’e la’o ho nia bin mak atravesa derepente mak motor ne’e soke,” dehan Valente.

Entretantu, nia dehan, parte tránzitu mos koloka nia membru hamutuk na’in 10 hodi akompaña programa Tour de Timor, ne’ebe involve husi motorizada 3 no Land Rover 1. Husi motorizada 3 ne’e atu kontrola siklista sira karik hetan asidente iha ai laran tuan, no Land Rover ne’e atu prepara hodi loke dalan. (Fontes: Timor Post, Sesta 18 Setembru 2015).

EUA entrega Radio Komunikasaun 65 ba Polisia Komunitaria

Dili– Governu Amerikanu liu husi ninia Embaixada Estadus Unidus da Amérika (EUA) iha Timor-Leste tuir planu sei oferese Radio Komunikasaun hamutuk 65 (neen nulu resin lima) ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) Departamentu Polisia Komunitariu hodi fasilita di’ak liu tan servisu Ofisial Polisia Suku (OPS).

Adjuntu Xefe Misaun Embaixada Estadus Unidus Amérika iha Timor Leste, Katherine Dueholm hateten Estadus Unidus Amérika haksolok atu kontinua ninia apoiu direitu ba programa kapasitasaun no servisu PNTL ninian nu’udar buat ne’ebé mak Estadus Unidus Amérika halo nanis kedas ona liu husi projetu ida ne’e, hahu husi tinan 2012 liu ba.

“Estadus Unidus nia programa “Apoia Polisia, Sustenta Dame” maka programa miliaun dolar $11 ne’ebe implementa iha area oi-oin hodi hadia seguransa no estabilidade iha Timor-Leste. Doasaun ida ne’e maka produtu ida husi esforsu rua iha programa ida ne’e nia laran ne’ebé mai hamutuk hodi apoia PNTL nia Departamentu Polisia Komunitaria ho komunikasaun ne’ebe sira presiza,” afirma Katherine Dueholm iha serimonia entrega radio komunikasaun ba Polisia Komunitaria ne’ebe hala’o iha Salaun Konferénsia Kuartel Jeral PNTL Caicoli-Dili, loron Kinta (17/09/2015).

USAID nia projetu Polisia Komunitaria, implenta liu husi Fundasaun Asia, identifika ona katak OPS ida-idak presiza radio, no Konseleiru Senior Polisia-Logístika husi Governu Estadus Unidus, fasilita ona akizisaun ba radio sira ne’e.

“Ohin Polisia Komunitaria simu tan apoiu balun husi Embaxada EUA liu husi governu Amerikanu ne’ebe entrega radio komunikasaun hamutuk 65 ba OPS sira, nune’e bele fasilita no responde ba difikuldade ne’ebe mak OPS sira hasoru iha baze,” afirma Xefe Departamentu Polisia Komunitaria Nasional, Superintendente Assistente Boavida Ribeiro.

Boavida hatutan, apoiu ne’e fó bazeia ba parseru sira nia observasaun durante ne’e katak nesesidade PNTL liu-liu kona-ba komunikasaun ba Polisia Komunitaria, OPS sira presiza tebes radio komunikasaun atu nune’e bele halo komunikasaun bainhira sira halo servisu iha baze.

Durante ne’e Polisia Komunitaria servisu hamutuk ho parseiru barak no suporta ida ne’e nudar rezultadu diskusaun nivel parseria nian hodi fahe informasaun ba malu liu-liu iha área seguransa nian, tamba sira haree katak seguransa ne’e área ne’ebe mak importante tebes.

Instituisaun PNTL iha avansu no mudansa boot, liu-liu iha área Polisiamentu Komunitaria ne’ebe mak koloka ona membru sira iha kada suku, tamba ne’e sira apar ho programa no problema ne’ebe mak Polisia Komunitaria infrenta nune’e ho vontade sira oferese meius ne’ebe mak presiza.

Iha okaziaun ne’e Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Faustino da Costa husu ba OPS sira atu utiliza radio ne’e ho diak atu fasilita no kanaliza informasaun. Uza radio ne’e ho kuidadu no ho responsabilidade atu radio ida ne’e tuir nia dalan no bele fo benefisiu di’ak liu tan ba meius komunikasaun ne’ebe mak durante ne’e sai obstakulu ba PNTL bainhira halao kna’ar.

“agradese ba Embaixada EUA liu husi nia reprezentante Katherine Dueholm, hein katak apoiu ne’e laos ninin no rohan ba apoiu maibe Estadus Unidus sei nafatin tulun no hein katak nia rejultadu pojitivu hodi garantia seguransa ba povu atu hala’o movimentu livre no seguru.”

Tuir planu, membru OPS ida hetan radio komunikasaun ida, maibe doador sira mos iha kbi’it limitadu tamba ne’e radio komunikasaun 65 ne’ebe sira fó apoiu sei oferese ba OPS sira ne’ebe iha liu área rural ka suku ne’ebe izoladu liu nomos ba Postu Administrativu sira husi kada Munisípiu.

Serimonia entrega Radio Komunikasaun ne’e dirizi husi Segundu Komandante Jerál PNTL, reprezentante EUA iha Timor Leste, Xefe Departamentu Polisia Komunitaria Nasional, reprezentante Ofisial Polisia Suku husi kada Munisípiu no membru PNTL sira seluk. Média PNTL.

Treinamentu Konjunta F-FDTL ho PNTL sei hala’o iha 2016

F-FDTLDili– Falintil-Forsa Defesa Timor-Leste (F-FDTL) ho Polisia Nasional Timor-leste (PNTL) planeia realiza treinamentu konjuntu iha tinan 2016.

Vice Xefe Estado Maior General F-FDTL, Brigadeiru Jeral Filomeno Paixão dehan, treinamentu konjunta F-FDTL ho PNTL governu konkorda no planu ona ba tinan oin.

“Tinan oin tenke hala’o treinamentu konjuntu tamba iha lei seguransa nasional hateten katak instituisaun rua ne’e tenke atua situasaun urjente ne’ebe mosu no estraga estabilidade seguransa Timor-Leste nian,” tenik Paixão iha Palasiu Presidensial horisehik.

Nia afirma presija iha treinamentu konjuntu tamba durante ne’e treinamentu F-FDTL no PNTL lahanesan, no militar nia doutrina lahanesan ho polisia.

“Ami hanoin tenke iha doutrina ida para depois treina hamutuk para ami bele toman malu,” dehan nia.

Nia akresenta treinamentu ne’e governu mos apoiu ona ho orsamentu atu bele realiza. (Fontes: Jornal Independente Edisaun 17 Setembru 2015).

Migrasaun Prontu Servisu iha Autoridade Marítima

2013_11_18_Foto Treino UPM 127

Dili– Lideransa Timor-Leste nian iha planu atu harii autoridade Marítima Nasional Servisu migrasaun nune’e bele kontribui servisu ba dezenvolvimentu nasaun nian.

Adjuntu Diretor Servisu Migrasaun, Inspector Xefe Ricardo Moniz Pade dehan, Servisu migrasaun sempre prontu kuandu estadu no governu fo fiar Migrasaun atu tama mos iha instituisaun ida ne’e.

“Hau hanoin ami sempre prontu hela deit iha kualker tempu, tanba ne’e ba nesesidade ita nia nasaun nian,” dehan Ricardo ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Vila-Verde, Kuarta (16/09).

Nia hatutan ba interese nasional, Migrasaun laiha duvidas atu hola parte iha Autoridade Maritima Nasional nian.

Antes ne’e Komandante Unidade Polisia Maritima (UPM), superintendenti Lino Saldanha dehan, atu harii autoridade Maritima Nasional ne’e presiza fo atensaun ba lejitimidade institusional.

“Ha’u ko’alia ida ne’e husi Instituisaun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) maibe nuudar komandante UPM nian karik iha futuru ita nia lider sira hakarak harii Autoridade Maritima. Importante mak ita tenke fo atensaun ba lejitimdade ho instituisionais, instituisaun ne’ebe maka ho ida-idak nia lei oinsa maka ita atu tau hamutuk sai Autoridade Maritima. Ida ne’e maka presiza tau atensaun husi lider sira,” dehan Lino ba jornalista sira iha Seonal, Tersa (15/09).

Nia esplika liutan katak, kestaun operasional ba UPM ne’e laiha problema tamba UPM halo servisu tuir lei ne’ebe maka oras ne’e ezisti hela hanesan baibain hodi kontrola area 12 milas nomos kontrola área ne’ebe mak sai hanesan ameasa ba soberania nasaun nian.

“Ba ami laiha problema ami UPM servisu tuir lei ne’ebe mak vigora ona iha ita nia nasaun. Ami nia servisu maka kontrola ita nia Tasi no nasaun husi ameasa ba ita nia soberania,” Lino esplika.

Nia hatutan ba futuru maka desijaun husi lider sira hakarak harii Autoridade Maritima Nasional tau hamutuk unidade hotu para sai ida deit. Ba UPM laiha problema maibe kestaun maka lejitimidade institusional katak tenke muda lei lubuk ida.

Se tau hamutuk deit la afeta ba kna’ar no funsaun ida-idak nian ka oinsa ne’e maka UPM nia prekupasaun.

“Ami nia karakter ne’e sivil. Natureza ami nian ne’e militar servisu hamutuk ho parte ne’ebe mak karakter ho natureza militar oinsa maka ita bele iha intendimentu servisu babain nian.

Ida ne’e maka ami nia prekupasaun laos UPM ho Naval deit, maibe tenke haree mos Alfandega, Karantina no Migrasaun nian. Parte sira ne’e hotu ita tenke haree sira nia lejitimidade servisu ida-idak nian katak sira ida-idak halao servisu tuir sira nia funsaun,” Lino informa. (Fontes: Jornal Timor Post Edisaun 17 Setembru 2015).

Bombeirus fo treinamentu ba pesoal mekániku no lojístika PNTL

Dili– Bombeirus husi Munisipiu Dili, Tersa ne’e fo treinamentu ba membru Polisia Nasional Timor-Leste ne’ebe servisu iha área lojistika no mekanika nian hamutuk na’in 18 kona-ba oinsa hamate ahi iha sira nia servisu fatin.

Treinamentu ne’e kompostu husi teoria no prátika nune’e pesoal sira ne’ebe servisu iha ofisina bele hatene no iha koñesimentu bainhira iha insidente ruma ne’ebe liga ho inséndiu ka asidente ruma ne’ebe ita la espera sira hatene ona oinsa atu responde.

“Servisu iha oficina ne’e sei infrenta ameasa oi-oin liu-liu bainhira kaer no uza sala ekipamentus hirak ne’ebe iha oficina bele provoka insidente ahi han no insidente ne’e bele mai husi kombustivel ou eletrisidade, tamba ne’e ho treinamentu ne’e mekaniku sira iha oficina no pessoal lojistika sira bele responde bainhira mosu ameasa ruma,” afirma Komandante Administrasaun PNTL, Superintendente Xefe Mateus Fernandes.

Formasaun ida ne’e nuudar faze inísiu ne’ebe hetan apoiu husi UNDP hodi realiza treinamentu ne’e, hodi bele fasilita pessoal sira ne’ebe servisu iha ofisina no membru PNTL atu nune’e sira bele iha kapasidade rezerva hodi responde bainhira mosu inséndiu.

Treinamentu ne’e foun ba PNTL tamba durante ne’e membru PNTL liu-liu iha Unidade Espesial, sira treinu kona-ba ahi ne’ebe liga liu ba Anti Raiot, no operasional nian maibe kona-ba Bombeiros nian, PNTL seidauk tuir treinamentu kona-ba ida ne’e, tamba ne’e formasaun ne’e importante ba pesoal sira ne’ebe servisu iha oficina no lojistika.

Iha okaziaun ne’e Victorino Lopez Instruktor husi Bombeiros hateten sira fahe esperensia ne’ebe mak sira iha ba membru PNTL sira ne’ebe servisu iha Lojistika no ofisina tanba sira nia servisu risku boot kona-ba ahi nian.

“Matéria ne’ebe mak ami fó ba sira mak kona-ba extintor (pemadam kebakaran), extintor ne’e rasik iha oin haat mak hanesan: extintor bee, Espuma, CO2 no extintor Pokímiku, tamba baibain iha servisu fatin extintor hirak ne’e iha liu-liu lojistika kona-ba kombustivel tamba ne’e pesoal sira tenke hatene utiliza extintor espuma bainhira akontese ahi han kombustivel, iha oficina hanesan solda, ami hanorin kona-ba Extintor Pokímiku para uza bainhira ahi mosu,” afirma Victorino.

Victorino hatutan, kontinuasaun husi kursu ne’e depende ba komando PNTL, ekipa husi Bombeiros sempre prontu atu fo treinamentu, no ami husi Bombeiros la’os de’it fo treinamentu ba PNTL maibe ami mos fó treinamentu ba iha eskola sira no komunidade sira nuudar parte sensibilizasaun no formasaun oinsa atende ahi bainhira ahi foin mosu ho volume ne’ebe kiik.

Iha treinamentu ne’e, partisipante sira hala’o pratika kedas ba ekipamentus hirak ne’ebe atu utiliza ba hamate ahi bainhira akontese asidente ka insendiu ruma. Média PNTL.

Lori Ganza, Intelijensia Kaptura LBF

imagesDili-Lori droga ho tipu ganza grama 3,3 Intelijensia hosi Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) kaptura autor ho inisial LBF iha Jardim Motael nian hodi entrega ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN).

Komandante SIKN Superintendente Ludgerio Lay informa, parte intelizensia F-FDTL nian maka kaptuira joven ne’e hodi entrega ba parte investigasaun atu kontinua halo investigasaun ba kazu refere.

“Horibainrua kalan (13/09) ita nia maluk sira hosi J2 F-FDTL no Nafa 5 sira kaer ita nia joven oan ida ho inisial LBF ne’ebe hamutuk ho nia droga ho tipu ganza lori mai intrega ba ita depois ita halo investigasaun pozitivu duni,” dehan Ludgerio ba jornalista iha Kuartel Jeral PNTL, Kaikoli, Tersa (15/9).

Nia informa liutan katak, kazu ne’e lori ona ba rejistu iha Ministeriu Publiku (MP) hodi hein nia prosesu kontinuasaun ne’e halo nusa ne’e kompetensia MP nian ona.

“Tuir informasaun ne’ebe maka ita ba foti iha ganja grama 3,3 maka nia lori, no kaptura nia iha kalan tuku 11 OTL kaptura loos iha estatua nia sorin Jardim Motael nian,” nia esklarese.

Nia hatutan oras ne’e autor lori ganza ne’e detein hela iha sela polisia Munisipiu Dili hodi hein prosesu kontinuasaun.

Nia dehan, evidensia ganza sei rai hela iha SIKN depois lori ba MP maka desidi atu rai iha ne’ebe ne’e kompetensia MP nian. (Fontes: Timor Post, edisaun Kuarta 16 Setembru 2015).

Membru PNTL Tuir Ezame Sai Sidadaun TL

12038021_746956498764469_8616361537910570886_n

Dili– Diresaun Nasional Rejistu Notariadu (DNRN) Ministériu da Justisa, Tersa (15/9) halo ezame sidadania ba estranjeiru na’in 100 resin hodi sai sidadaun Timor-Leste. Hosi numeru ne’e ida nuudar membru ativu Polisia Nasional Timor-Leste(PNTL ), Unidade Task Forse.

Diretora Exekutivu DNRN, Maria Fatima hatete, sidadaun estranjeiru balun ne’ebe tuir ezame nudar funsionariu Publiku no polisia. Sira ne’e tuir rekrutamentu iha tempu UNTAET nian.

“Sistema administrasaun momentu halo rekrutamentu mak ladiak. Ida ne’e hau bele dehan fallansu bo’ot ida hanesan sidadaun Timor, ema sira hanesan ne’e lolos laiha direitu atu servisu iha instituisaun Estadu nian”, Maria de Fatima nuudar Directora DNRN ba Timor Post iha ninia servisu fatin, Tersa, (15/9).

Nia hatutan, estranjeiru ne’ebe durante ne’e ativu hanesan funsionariu Publiku no Polisia laiha dokumentus sidadania. Entaun hakarak ka lakohi sira tenke tuir ezame sai sidadaun Repúblika Demokratika de Timor-Leste (RDTL).

“Ami hetan sidadaun estranjeiru ne’ebe seidauk sai sidadaun Timor-oan, balun funsionariu Ministeriu Saude no balun ativu polisia. Ida ne’e laos ami nia kestaun. Maibe tenke prienxe rekezitus tuir lei ne’ebe ezisti iha país ne’e”, katak tan.

Parte seluk, bainhira jornalista diariu ne’e koko halo intervista ba membru polisia ne’e, nia lakohi fo komentariu. Membru polisia ne’e hela iha Timor desde 1982, hola feto Timor husi Munisipiu Bobonaro, agora hela iha Raikotu.

Tuir observasaun Timor Post, membru polisia ne’e uza farda polisia no hatais jaket azul iha farda leten bainhira tuir ezame. (Fontes: Timor Post, edisaun Kuarta 16 Setembru 2015).