Peskador Ilegal nain 58 kontinua hela iha portu UPM

TMR_Kmd UPM Lino SaldanhaKmd UPM Lino Saldanha22

Dili– Peskador illegal hamutuk na’in 58 ne’ebe maka Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi komponente naval kaptura iha área Hera nian sei kontinua hela iha portu Unidade Polisia Maritima (UPM) nian, tanba seidauk prosesa iha Tribunal razaun ferias Judisiariu nian.

Komandante UPM, Superintendente Lino Saldanha informa, tripulante na’in 58 ne’e sei kontinua hela iha portu UPM nian tanba seidauk bele halo julgamentu iha Tribunal tamba ferias judisiáriu.

“Parte Indonezia nian ejiji hela mai ita mais ami dehan katak ami parte polisia ne’e ami halo vizilansia prosesu tomak kona-ba estatutu akontesimentu ruma lori ona ba investigasaun ba ona Tribunal sira maka foti desizaun la’os ami,” dehan Lino ba jornalista sira iha Sional Tersa (15/9).

Nia hatutuan, haree hanesan sira nain 58 ne’e semana tolu ona, ita tenke hein to’o 21 Setembru maka juis sira tama fali servisu maka foin bele halo julgamentu no foti desijaun ba sira.

“sira husu ba ami para aguenta to’o 21 Setembru juis sira ne’e ativu fali maka foin halo prosesu ba kazu ida ne’e. Ne’ebe ema sira ne’e hein hela sira nia estatutu.

Juis tama ona maka disidi sira bele fila ita haruka sira fila. Ami mos esplika ba parte Embaixada Indonesia katak ami kuandu kaer lori ba Tribunal maka desidi sira dehan hein tenke hein,” dehan Lino.

Nia esplika liutan katak, konaba alimentasaun ba ema nain 58 UPM Ho Komando Jeral, Ministeriu Negosiu Estranjeiru Kooperasaun (MNEK) no mos embaixada Indonezia maka sustenta to’o agora. Fontes: Timor Post, edisaun Kuarta 16 Setembru 2015.

Kadetes na’in 262 tuir ezame médiku

20140917-_MG_2522

Dili– Kadetes rekrutadu ba Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ba faze segundu hamutuk na’in 262 (atus rua neennulu resin rua) tuir ezame médiku nune’e bele identifika sira nia kondisaun saude molok tama iha formasaun báziku tamba atu sai Polisia tenke iha kondisaun saude, fíziku no mental ne’ebe diak hodi asegura seguransa ba povu no nasaun.

Komadante Sentru Formasaun ba Polisia Interinu, Superintendente Assistente Emilio dos Santos hateten kadetes rekrutadu hamutuk na’in 262 mak tuir ezame médiku nuudar faze dahuluk ba rekruta sira tama formasaun ne’ebe hanaran 4 (kuartu) kursu ne’ebe tuir planu sei hahú iha fulan Outubru tinan ne’e.

“Ezame médiku ne’e ho nia objetivu atu identifika kadetes sira nia kondisaun hafoin de pasa selesaun kadetes sira deskansa tinan ida, no ita la garante katak ema hot-hotu nia saude diak parese balu enfrenta moras,” afirma Emilio dos Santos ba Media PNTL iha CFP, Comoro foin lalais ne’e.

Ezame mediku ne’e hahú iha loron 14-25 Setembru, ezame ne’e rasik sei halao etapa pur etapa kada loron ida simu ema na’in 30 sei fahe ba fatin tolu maka hanesan: Ezame médiku jeral hala’o iha Centru Formasaun da Polisia (CFP), Ospital Nasional Guido Valadares hodi hasai Raio-X, no Laboratóriu PNTL iha Kuartel Jeral hodi teste raan.

Komandante CFP Interinu hatutan, tipu moras ne’ebe atu identifika mak hanesan pulmão, Tuberkuloze, Tohar no HIV/AIDS. Moras hirak ne’e presiza haree didiak molok rekruta sira tama formasaun no sira ne’ebe mak karik identifika sofre moras hirak ne’e, automatikamente elimina no substuitui fali númeru ne’ebe mak tuir nia.

Hafoin ezame mediku, ekipa husi secretariadu rekrutamentu sei prezerva loron 5 hodi kompleta dokumentus hotu-hotu kona-ba inspesaun saude, hafoin sei publika iha Jornal da Republika.

“Ekipa husi sekretariadu rekrutamentu hala’o servisu tuir regra no prosedimentu ne’ebe mak iha tuir regulamentu konkursu nian, no ami sei la interven buat ida ou interese ruma ba ida ne’e, sira hotu-hotu hala’o servisu atu kompleta kriteriu servisu ne’ebe mak iha,” esplika Komandante CFP.

Kooperasaun servisu ne’e estabelese entre Sekretariu Estadu Seguransa (SES) ne’ebe agora dadaun muda ona ba Ministeriu Interior, Instituisaun PNTL, ho Ministeriu Saúde nune’e Ministeriu Saude estabelese ekipa ida atu fo apoiu ba ezame mediku, no oras ne’e dadaun Ospital Nasional Guido Valadares fornese sira nia apoiu tomak ba prosesu ne’e.

Kursu ne’e nuudar kontinuasaun tamba PNTL loke ona vaga ba segunda konkursu ne’ebe maka halao ona iha tinan rua liu ba. Tuir númeru vaga ne’ebe publika iha Jornal da Republika mak hamutuk 520, ne’ebe 258 tuir ona formasaun no sei halo graduasaun iha fulan Outubru ne’e, no faze segundu mak hamutuk 262.

Entre númeru hirak ne’e vaga ba feto hamutuk 15% na’in 39, no entre na’in 39 ne’e na’in 2 mak elimina ona tamba moras. Média PNTL.

Aprezentasaun Estudu Komparativu iha Nova Zelandia

20150910-_MG_2065

Dili– Membru Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) na’in 4 ne’ebe mak hala’o estudu komparativu durante fulan ida iha Royal New Zealand Police College halo aprenzentasaun ba Ministru Interior, Komandante Jeral PNTL no ofisiais PNTL hodi informa kona-ba saida mak sira hala’o no aprende iha Nova Zelandia.

Membru PNTL na’in haat ne’e ba partisipa estudu komparativu hahú husi loron 29 Juñu to’o 21 Jullu 2015, ne’ebe ho nia objetivu atu buka hatene sistema formasaun rekruta, sistema servisu polisia Nova Zelandia foka ba prevensaun konflitu, sistema prosesu aprendizazen, nune’e mos sira ba hanorin polisia rekruta sira iha New Zealand Royal Police.

Afirma Inspetor Carlito Mauloe iha nia aprezentasaun ba Ministru Interior Longuinhos Monteiro, Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Julio da Costa Hornay, Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Faustino da Costa, Komandante Unidade, Departamentu, Seksaun no Komandante Munisípiu sira iha Salaun Konferénsia Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, loron Kinta (10/09/2015).

Durante estadia iha New Zealand Royal Police, ekipa ne’e halo observasaun iha aulas, halo servisu operasional hodi involve diretamente iha operasaun ne’ebe mak polisia Nova Zelandia halo nune’e ekipa bele haree sira nia servisu lao oinsa hodi rekolla dadus no programa apredizajen nian.

Entertantu Komandante Jerál PNTL Komisáriu Julio da Costa Hornay hateten estudu komparativu ida ne’e nuudar oportunidade ida ne’ebe mak parseiru dezenvolvimentu TLCPP (programa Polsiamentu Komunitária Timor Leste ) fo ba PNTL hodi lori ofisiais no sarjentu PNTL na’in 4 atu buka matenek, hodi haree no observa prosesu formasaun iha Nova Zelandia maibe laos katak prosesu hotu ne’ebe mak lao iha ne’eba mai aplika iha Instituisaun PNTL maibe sei haree ida ne’ebe mak serve atu aplika.

“Agradese ba Instruktores sira ne’ebe mak ba no bele haree no aprende lisaun ruma ne’ebe di’ak ba Sentru Formasaun ba Polisia hodi haree saida mak bele hadi’a, hanesan relatoriu ne’ebe mak hakerek ona ita haree hamutuk sistema ida ne’ebe mak di’ak bele enkaixa iha kuríkulu PNTL, tamba iha buat barak mak hanesan no ida ka rua mak diferensia, saida mak imi haree ho matan, kaer ho liman no aprende bele kompleta liu tan imi nia matenek nuudar instrutor iha Sentru Formasaun ba Polisia. Ne’e mak objetivu haruka imi ba nune’e bainhira imi fila mai pelumenus bele loke ona imi nia hanoin oinsa formasaun baziku ba rekruta sira, saida mak bele enkaixa tan iha laran hodi bele hadi’a diak liu tan prosesu formasaun,” afirma eis Komandante Centru Formasaun ba Polisia ne’e.

Iha okaziaun ne’e, Ministru Interior Longuinhos Monteiro ne’ebe mak hola parte iha enkontru ne’e hateten, kongratula ba Komando Jerál PNTL liu husi Diresaun Polisia Komunitaria ne’ebe konsege hatudu sira nia kapasidade iha PNTL ne’ebe mak liga diretamente ho kestaun ne’ebe mak interna ho interasaun ida besik ho komunidade.

“Susesu ne’ebe mak imi hatudu iha Nova Zelandia reprezenta Unidade ida iha PNTL, reprezenta kapasidade Ofisial Polisia Suku tomak nia performansia no kapasidade no sensibilidade ne’ebe mak iha ho ita nia kultura tamba kapasidade ne’ebe mak imi iha, la’os mai husi formasun formal akadémiku de’it maibe husi kultura no konseitu ida mai husi komunidade, hamutuk ho komunidade no servi komunidade kapasidade extra ida ne’e mak halo ita susesu,” tenik eis Komandante Jerál PNTl Longuinhos.

Iha biban ne’e mos, Ministru Interior Kongratula ba Governu Nova Zelandia ba sira nia komitmentu no komprimisiu ne’ebe mak hatudu iha koordenasaun no kooperasaun servisu no fiar katak iha futuru kooperasaun ne’e bele la’o di’ak liu tan. Média PNTL

Komando EOC ensera operasaun “HANITA”

20150909-_MG_1927

Baucau– Komando Empeñamentu Operasaun Konjunta (EOC) ne’ebe kompostu husi Instituisaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ofisialmente ensera ona operasaun “HANITA” tuir rezolusaun Governu hodi hala’o nia misaun buka tuir Prezidente Konsellu Revolusionariu Maubere Paulino Gama “Mauk Moruk” ho nia elementu sira durante fulan 5 (lima) husi loron 21 Marsu to’o 08 Agostu 2015.

Enseramentu operasaun ne’e hala’o iha 1 Batallaun F-FDTL Lanud Baucau loron Kuarta (09/09/2015), ne’ebe partisipa husi Xefe Estadu Maior F-FDTL Coronel Falur Rate Laek, Komandante 1 Batallaun F-FDTL Tenente Coronel Maubuti, Reprezentante Administrador Munisipiu Baucau no Komanante PNTL Munisipiu Baucau.

Iha enseramentu operasaun ne’e, Komandante Jerál PNTL Komisáriu Julio da Costa Hornay agradese no hato’o apresiasaun ba forsa konjunta ne’ebe hala’o nia misaun durante fulan 5 nia laran maske hetan kritika barak husi publiku.

Ha’u hanesan Komandante Jerál PNTL iha biban ida ne’e hakarak hato’o ha’u nia agradesimentu no apresiasaun boot ba forsa konjunta ne’ebe hala’o imi nia misaun durante fulan 5 nia laran hodi kumpri rezolusaun Governu ne’ebe hato’o mai forsa 2 atu hala’o operasaun konjunta hodi kombate ba krime organizadu ne’ebe eziste iha tempu ne’eba,” afirma Komisáriu Hornay.

Julio hatutan, susesu barak mak forsa 2 ne’e hetan, maibe iha mos difikuldade barak mak hasoru durante operasaun, maibe ida ne’e la’os obstakulu ba forsa konjunta ne’e atu hala’o nia misaun.

“Durante operasaun la’o to’o remata, ita hetan kritika barak maibe hanesan forsa defeza no seguransa ita iha misaun klaru tuir rezolusaun Governu atu hala’o ita nia atuasaun. Susesu barak mak ita hetan maibe iha mos difikuldade barak mak ita hasoru, maibe ita sakrifika ita nia an hodi hala’o misaun ne’e ho di’ak. Agradese ba imi hotu, tamba durante iha operasaun ita hatudu espiritu de kamaradajen, espiritu de corpo entre forsa 2 ne’ebe hatudu di’ak teb-tebes,” tenik Hornay.

Iha fatin hanesan, Xefe Estadu Maior General das F-FDTL Major Jeneral Lere Anan Timur hateten, lori Governu no Instituisaun 2 nia naran agradese boot ba membru EOC ne’ebe hatudu duni nia rezultadu pozitivu liu husi misaun ne’ebe mak forsa 2 PNTL ho F-FDTL hala’o.

“Hodi Governu nia naran, hodi ita nia Ministru Defeza no Interior nia naran hato’o ami nia agradesimentu boot ba imi nia servisu, imi nia sakrifisiu ba misaun ne’ebe ita nia Estadu no Governu fo ba imi durante fulan 5 nia laran,” afirma Major Jeneral Lere.

Xefe Estadu Maior Jeneral Lere hatutan, ho sakrifisiu no pasiensia mak bele hatudu nia rezultadu, no liu husi operasaun ne’e, membru ida-idak bele hetan esperiensia foun iha sira nia moris, no iha sira nia kareira nuudar militar no polisia.

“Fulan 5 nia laran hasoru difikuldade barak maibe konsege ultrapassa, tamba ho imi nia pasiensia no sakrifisiu mak hatudu nia rezultadu. Komando Agradese ba imi, ba misaun ne’ebe imi halo ho susesu, ita hein katak problema hanesan ne’e labele akontese tan. Iha fulan 5 nia laran imi hetan esperiensia barak, imi nia komandante sira bele bele apresia imi, se mak komandante diak, se mak soldadu diak, imi rasik mak konsege hetan esperiensia foun ba imi nia vida, imi nia kareira nuudar militar no nuudar polisia.”

Iha parte seluk, Komando mos sei halo reklamasaun ba keixa sira ne’ebe mak komunidade hato’o kona-ba ba erru ne’ebe membru sira halo durante operasaun, karik ne’e loos mak komando sei kastigu ba membru ne’ebe komete, maibe karik ida ne’ebe keixa inventa deit mak konsidera sira hakarak atu hatun dignidade instituisaun 2 ne’e.

Entertantu enseramentu ne’e mos taka ho jantar konfraternizasaun iha 1 Batallaun FFDTL Lanud-Baucau, entre PNTL ho FDTL nomos hetan partisipasaun husi Lideransa Komunitaria suku Triloca no konvidadus seluk tan. Média PNTL.

SIK Kaptura Germo AMM

kriminalitas-ilustrasi-_140703072707-335

Dili-Germo AMM ne’ebe diskonfia fa’an alin feto ba atividade sex, Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN) kaptura ona iha parte Audian-Dili Tersa (08 Setembru).

“Ita nia lei fo dalan ba polisia mak ami kaptura hodi halo prosesu identifikasaun. Ba ema ne’ebe mak nia familia sai vitima depois ita buka,” Rodgeiro Lay informa ba Jornalista iha Kuartel Jeral PNTL, Kaikoli, kuarta (09/09).

Nia esplika kapturasaun ne’e SIK halo tamba asaun tama iha fragante delitu.

Iha momentu ne’e iha labarik feto na’in rua mak AMM uza hodi halo transaksaun, vitima na’in rua ne’e ida foin tuur iha banku pre-Sekundaria no ida seluk sekundaria ona.

“Suspeitu ami detein iha sela orsida loraik (horseik) lori ba tuir primeiru interogatoriu iha Tribunal Munisipiu Dili,” Komandante SIK haktuir. Nia dehan bai-bain suspeitu halo atividade transaksaun mos iha área Audian.

Iha oportunidade hanesan Komandante SIK lahaluha fo agradesimentu ba komunidade tanba kontribui informasaun no nia espera ba futuru komunidade koopera nafatin iha krime hanesan nomos krime seluk.

Vitima na’in rua ne’e durante AMM uza sira na’in rua nia estatuta nuudar sasin ba suspeitu. (Fontes: Timor Post Edisaun Kinta 10 Setembru 2015).

Jender PNTL Esforsu halakon VD

2014_01_16_Profile Komandante Jender Humbelina, Photo PNTL-RP_Tomas Maia Rodrigues

Dili-Polisia Nasional Timor-Leste(PNTL) liu husi Seksaun Jéneru halo ona esforsu makas hodi servisu hamutuk ho polisia komunitariu, governu hodi halo sosializasaun ba komunidade sira kona-ba Violensia Domestika hasoru feto.

Xefe Jender PNTL Asistente Superintendente Umbelina Soares dehan, Jender PNTL halo ona esforsu hamutuk ho sosiedade sivil, governu nomos polisia komunitariu sira oinsa atu halo sosializasaun ba komunidade sira kona-ba Violensia Domestika(VD) atu nue’e povu bele hadok aan husi violensia sira ne’e.

“Ha’u hanoin atividade sosializasaun ne’e ami halo husi Nasional mak ba to’o iha distritu sira, no aliende ne’e mos ami halo sosializasaun iha eskola hotu ne’ebe mak estabelese iha rai laran, tamba iha suku sira ne’e polisia komunitariu sira kuaze nakonu hotu ona, tanba ne’e ami nia programa sosializasaun polisia komunitaria sira mos bele halo iha suku sira ne’e,” informa Umbelina ba jornalista sira iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Tersa (08/09).

Nia mos informa liu tan katak, hanesan Xefe Jender sente kontente tanba governu bele fo atensaun tebes ba atividade jeneru.

“Ami mos servisu hamutuk ho parseru sira hanesan TLPDP ne’ebe mak durante ne’e fo ona sira nia apoiu tomak mai iha PNTL, oinsa atu aprezenta relatoriu ne’e ba iha Komandu no liu husi ami nia esforsu ita bele garante sei minimiza violensia oi-oin iha rai laran,” informa nia.

Iha fatin hanesan Adjuntu Xefe Departamentu Polisia Komunitariu Inspetor Xefe Helena das Dores hanesan mos Vice Xefe Jender PNTL hatutan katak, loos duni liu husi esforsu jender nian bele minimiza violensia domestika iha komunidade nia le’et.

“Hau hanoin esforsu sira ne’e la’os ami jender PNTL mesak mak halo maibe ami halo kooperasaun ho parseru sira nomos membru governu hanesan Ministru Interior no Sekretariu Estadu Muller, oinsa atu haree asuntu ne’e ho diak atu nune’e diskriminasaun ba violensia domestika ne’e labele aas no diskriminasaun entre feto ho manemos labele aas, tan ne’e ami halo ona esforsu boot liu husi sosializasaun iha baze,” informa nia. (Fontes: Timor Post Edisaun Kuarta 09 Setembru 2015).

PNTL-POLRI sei monta CCTV iha Estrada Públiku

CCTV

 

 

 

 

 

 

 

 

Dili-Departamentu Tránzitu no Seguransa Rodoviária Polisia Nasional Timor-Leste sei servisu hamutuk ho Polisi Republik Indonesia (POLRI) unidade tranzitu hodi monta CCTV iha fatin ne’ebe risku ba asidente nune’e fasil atu kontrola.

Liu husi enkontru no video Konferensia ne’ebe mak hala’o entre lideransa PNTL no POLRI ho ninia reprezentante iha Embaixada Indonezia iha Dili, desidi katak PNTL sei estabelese kooperasaun servisu hamutuk ho POLRI atu monta CCTV iha fatin ne’ebe mak risku ba asidente trafiku nune’e polisia unidade tranzitu bele monitoriza diretamente iha sira nia fatin servisu no hafasil prosesu investigasaun.

Informa Superintendente Xefe Polisia I Made Pande Cakra nuudar atase POLRI iha Embaixada Indonezia iha Dili ba jornalista sira hafoin enkontru video konferensia iha Kuartel Jeral PNTL, loron Tersa (08/09/2015).

“Importante ba Unidade Tranzitu PNTL atu maneza movimentu transporte iha kapital nasaun ou sidade boot liu husi kooperasaun servisu hamutuk ho POLRI tamba iha Indonezia tránzitu organizadu ona maibe iha Timor-Leste ninia movimentu seidauk barak tamba ne’e diak liu atu harii sistema ida ne’e hodi kontrola movimentu transporte iha Estrada públiku atu nune’e bele proteje ema kriminozu sira nomos ajuda edukasaun sivika kona-ba investigasaun kriminal bainhira akontese Infrasaun ruma.”

Ho gravasaun CCTV kona-ba movimentu transporte iha sidade bele ligadu ho parte investigasaun nune’e fasil atu deskobre bainhira akontese krime ruma.

Kontinuasaun husi realizasaun enkontru video conference ne’e mak lideransa POLRI hato’o ona ninia disponibilidade hamutuk ho ninia ekipa no konsultan atu mai vizita Timor-Leste hodi observa situasaun iha baze no halo survey hodi haree fatin ne’ebe apropriadu atu monta CCTV no ekipamentu saida deit mak presija nomos fo konsellu kona-ba oinsa harii sistema ne’e iha fatin sentru.

Molok realiza planu enkontru ida ne’e presija konvite husi governu Timor-Leste ou husi PNTL atu nune’e lideransa POLRI bele mai hodi hala’o servisu ne’e.

Iha enkontru ne’e PNTL hato’o katak sira nia parte ko’alia ona ho Ministru Interior no ministeriu relevante ba preparasaun atu harii sistema CCTV ne’e.

Prosesu ne’e hahu husi PNTL konvida lideransa POLRI ho ninia ekipa konsultan mai Timor-Leste hodi halo survey, rezultadu husi survey ne’e uza hodi halo planu orsamentu ne’ebe mak presiza tamba orsamentu mos sai fator determinante.

Aliende ne’e, ho CCTV ne’e bele fasilita polisia tranzitu hodi monitorza fatin estratejiku sira ne’ebe risku boot ba asidente tráfiku, ezemplu iha Palásiu Prezidente, Palasiu Governu, PORTIL, Aeroportu no munisipiu sira hanesan Baucau, Bobonaro no seluk tan. Média PNTL.

KJ entrega atributu seguransa ba Seguransa Voluntáriu Ermera

20150901-_MG_0994

Ermera – Komandante Jerál (KJ) PNTL, Komisáriu Julio da Costa Hornay entrega atributu seguransa nian hanesan Rompi no Xapeo ba seguransa voluntariu sira nune’e mos entrega kamizola Ofisial Polisia Suku (OPS) nian ba membru OPS sira iha Munisipiu Ermera.

Atributu hirak ne’e Komandante Jeral PNTL Hornay entrega bainhira hala’o enkontru kona-ba Konsellu Diretiva Distrital ba dala rua ne’ebe partisipa husi Komando PNTL Munisipiu Ermera, Adjuntu Xefe Departamentu Polisia komunitaria Nasional, Administrador Munisípiu, Xefe Suku sira, membru KPK, nomos ho parseiru dezenvolvimentu hanesan Fundasaun Ázia liu husi programa HAKOHAK no Programa Polisiamentu Komunitária Timor Leste (TLCPP) husi Polisia Nova Zelandia iha Salaun Administrasaun Munisípiu Ermera foin lalais ne’e.

Iha biban ne’e, Komandante Jerál Komisáriu Julio Hornay hateten, PNTL nia misaun mak atu asegura seguransa ba Komunidade, tamba ne’e presija servisu hamutuk ho lideransa komunitaria sira atu nune’e bele rezolve problema ne’ebe akontese.

Hornay mos husu ba membru KDD, KPK no OPS sira atu hala’o servisu ho di’ak, ba difikuldade ne’ebe mak membru sira hasoru, ida ne’e Komando Jerál no Ministeriu Interior mak sei haree ba kestaun ne’e. no Komando Jerál sei esforsu nafatin atu atu bele koloka membru OPS ba suku 442 (atus haat, haatnulu resin rua) iha terrotóriu Timor Leste laran tomak.

“PNTL hanesan forsa seguransa iha nia misaun espesial atu asegura seguransa ba Komunidade, nuudar servidor Estadu nian laiha razaun atu responde karik komunidade presija ita nia tulun tamba ne’e presija servisu hamutuk hodi rejolve problema ne’ebe mak akontese iha Komunidade nia leet, membrus PNTL iha Komando Munisipiu Ermera hamutuk 131 ne’ebe koloka iha ne’e atu servi no proteje ita nia Komunidade sira atu nune’e bele moris iha ambiente hakmatek,” afirma Hornay. (Média PNTL/Polísia Komunitária).

Administrador Munisípiu Ermera apresia ba servisu OPS

20150901-_MG_0915

Ermera- Administrador Munisípiu Ermera apresia ba servisu Ofisial Polisia Suku (OPS) tamba ho sira nia prezensa bele servisu hamutuk ho lideransa komunitaria sira hodi kria paz no estabilidade iha komunidade nomos bele reduz ona problema ne’ebe mak durante ne’e akontese iha Munisípiu Ermera.

“Ami apresia tebes ba servisu OPS nian maske ho limitasaun oin-oin maibe sira nia presenza iha komunidade nia leet importante no duni vantajen hodi mantein paz no hakmatek no servisu hamutuk ho Lider Komunitaria sira nune’e mos ho Komunidade rasik.”

Afirma Administrador Munisípiu Ermera Mateus Mendes bainhira partisipa reuniaun Konsellu Diretiva Distrital (KDD) ba dala rua iha Salaun Administrasaun Munisípiu Ermera foin lalais ne’e.

Iha fatin hanesan, Adjuntu Komandante PNTL Munisípiu Ermera Superintendente Assistente Raimundo de Araujo hateten, liu husi atividade Konsellu Polisiamentu Komunitária (KPK) ne’ebe estabelese iha Munisipiu Ermera, Lider Komunitaria sira hamutuk ho OPS konsege redus problema krime nomos kazu sivil sira seluk.

Entertantu KPK iha Munisípiu Ermera kobre ona suku 10 (sanulu), hein katak iha futuru bele kompleta ba suku hamutuk 52 (limanulu resin rua) iha Munisipiu Ermera. (Média PNTL/Polisia Komunitária).

Polisia Kaptura Traballador Estranjeiru Ilegal 100 iha ZEEMS

20140811-_MG_6010

Dili– Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi unidade migrasaun kaptura ona traballador hamutuk 100 ne’ebe uza viza turista hala’o servisu iha projeitu Zona Espesial Merkadu Sosial (ZEEMS) iha Oecusse.

Traballador sira ne’ebe mak kapturadu maioria servisu iha kompania husi Indonezia ne’ebe manan projeitu iha ZEEMS lideradu Mari Bin Amude Alkatiri.

Xefe regional Migrasaun Oe-cusse Inspector Polisia João dos Reis Sarmento afirma nia parte kontinua hala’o kontrolu ba movimentu traballdor estranjeiru ne’ebe iha Oe-cusse.

“Fulan kotuk ami konsege kaptura hamutuk ema na’in 100 resin ona viola visto,” informa inspector Joao Reis ba Timor Post iha kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili, Segunda (07/09).

Nia hatutan Servisu Migrasaun mos hala’o kontrolu ba sidadaun estranjeiru ne’ebe mak uza vistu turista maibe hala’o fali negosiu hanesan fa’an, loke restaurante, fa’an bakso no loza iha Oe-cusse. (Fontes: Timor Post Edisaun Tersa 08/09/15).