PNTL hala’o Konferénsia Jéneru ba daruak

Dli- Feto Polisia Nasional Timor Leste husi Munisipiu 13 hamutuk ho Komando Jeral hala’o Konferensia Jéneru ba daruak durante loron 3 hahú husi loron 17-19 Juñu 2015, iha Akademia Polisia Comoro- Dili.

Iha II konferensia ne’e ho nia objetivu atu haree liu ba progressu no dezafiun ne’ebe durante ne’e Feto PNTL sira hasoru iha terreinu, hafoin hala’o I konfrenesia ne’ebe hala’o ona iha fulan hirak liu ba.

Iha abertura ba konferensia loke ofisial husi II Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Faustino da Costa no Diretora Jerál  Ministériu Interior hanesan mos Prezidente Grupu Traballu ba Jéneru Gulhermina Soares ne’ebe akompaña mos husi Espoza Embaxador Australia, Komandante TLPDP, no Komandante Interinu Centru Formasaun ba Polisia.

“Husu ba ita boot sira ne’ebe realiza tan II konferensia ne’e atu haree fila fali rezultadu implementasaun husi 10 Konferensia ne’ebe hala’o ona, fahe informasaun ba malu hodi halo avalaisaun atu nune’e bele dezenvolve liu tan servisu polisia nian iha terreinu,” informa Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Faustino da Costa.

Iha fatin hanesan, reprezentante Ministru Interior Guilhermina Ribeiro hateten, nuudar Prezidente Grupu Traballu Jéneru nian husu ba feto PNTL sira atu haka’as-an hodi hala’o servisu nafatin liu-liu hakbesik-an ba komunidade iha área rural hodi dezimina informasaun kona ba violénsia doméstika nian, atu nune’e bele redúz númeru violénsia doméstika ne’ebe sempre akontese iha Timor Leste.

Tuir Komandante TLPDP, Detective Supt. Polisia Dave Allen hateten sira orgullu sai parseiru ho PNTL liu-liu Jéneru PNTL hodi bele dezenvolve liu tan programa planu asaun Jeneru PNTL nian ne’ebe hala’o ona.

Iha parte seluk, Sekretaria Estadu ba Feto Veneranda Lemos hateten, SEM sei halo diálogu ho Ministru Interior, no Komandante Jeral PNTL hodi koalia kona-ba atu fó formasaun ba feto PNTL sira iha área lideransa, língua, koalia iha públiku (public speaking), atu nune’e feto PNTL mos bele sai lideransa no bele foti desizaun.

Entertantu, iha enseramentu ba konferensia ne’e, Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Júlio da Costa Hornay hateten, husu ba maluk feto PNTL sra atu kumpri nafatin misaun, no servisu ho sakrifisiu atu bele asegura paz no estabilidade iha rai laran, maske sei hasoru difikuldade barak liu-liu ba fasilidade maibe, preokupasaun hirak ne’e  sei rezolve neneik.

Tamba feto mos iha kapasidade hodi apoiu ba servisu, ho nune’e tenke aproveita oportunidade ne’ebe komandante ka Xefe sira fó ba ita boot sira, hodi bele hetan esperiénsia ruma bainhira tuur iha estrutura ruma, hatene ona ida-idak nia servisu. Média PNTL.

 

PR orgullu ho Mudansa PNTL

Dili- Prezidente Repúblika (PR) Taur Matan Ruak hala’o vizita ba Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) iha kuarta (10/06/2015) iha Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili relasiona ba programa vizita ne’ebe mak Prezidente hala’o iha Munisipiu 13 iklui suku sira iha territóriu tomak.
Iha vizita ne’e Prezidente Repúblika sente orgullu ho mudansa ne’ebe mak PNTL hatudu durante ne’e, hodi asegura paz no estabilidade iha rai laran.
“Ha’u kontente haree mudansa boot PNTL nian iha tinan 13 nia laran, liu-liu iha tinan 6 ikus ne’e iha mudansa nebe maka’as, ne’e la’os de’it relatoriu ne’ebe Komandante Jerál informa mai ha’u, maibe liu husi vizita ba suku sira ne’ebe durante ne’e ha’u ba, povu fó avaliasaun ne’ebe di’ak ba dezenvolvimentu PNTL nian, tamba ne’e ha’u enkoraja nafatin PNTL atu bele servisu maka’as liu tan, tamba Povu no Nasaun presija PNTL nia tulun,”informa Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak.
Prezidente hatutan, kualker Estadu iha mundu, iha pontu importante 2 mak Estadu hakarak mak hametin paz no estabilidade iha rai laran, no prosperiedade (moris diak) ba povu.
Pontu 2 ne’e sagradu ne’ebe la’os PNTL de’it mak hala’o misaun ne’e, maibe ema hotu liu-liu Ministériu sira ne’ebe relevante tenke servisu hamutuk atu nune’e bele asegura seguransa iha ita nia rai laran hodi fó prosperiedade ba povu.
Se estabilidade no paz laiha mak dezenvolve mos sei laiha, tamba ne’e husu ba PNTL atu servisu di’ak liu tan no tenke preparadu, tamba dezenvolvimentu ba oin, dezafiu no problema mos aumenta.
Iha parte seluk, PR Taur husu ba PNTL atu hametin relasaun diak ho komunidade hodi oinsa PNTL promove polisiamentu komunitária, atu nune’e komunidade sira mos fó sira nia kontribuisaun ba paz no estabilidade.
Nune’e mos PNTL tenke hadi’a servisu polísia tránzitu nian atu bele redúz asidente tráfiku ne’ebe akontese bebeik iha Nasionál nomos iha Munisípiu sira, tamba dala barak asidente tráfiku ne’e sempre hatudu númeru aas, tamba ne’e Prezidente no Nasaun preokupa ba kestaun ne’e.
“Tránzitu sira servisu hamutuk ho joven no univesrsitariu sira, dehan ba sira katak ita nia vida ne’e importante, ne la fa’an no la sosa iha merkadu, tamba Estadu presija ema ne’ebe iha saude di’ak atu bele kontribui ba Estadu, kada fulan estatístika ne’ebe Komandante fó númeru asidente aas, kanek, mate, mate liu fali funu ida, liman ain tohar liu fali tiru malu, ida ne’e mak Prezidente preokupa,” akresenta Prezidente Repúblika. Média PNTL.

OPERASAUN HANITA vs GRUPOS ILEGAIS

Komando Operesaun Konjuto (KOK) existe dala ida tan tamba hare ba atentado Lalu-Lai, Baguia no Movimentos Grupos Ilegais (CRM-CPDRDTL) maka Estado Atraves Diretiva Politika liu husi Rezulusaun do Gov. No.11/2015 dia 9 de Março hodi autoriza Forsa Defeza no Polisia Nasional de Timor- Leste atu bele hala’o Opersaun Konjunto ho karakter militar hodi prevene no halakon grupos Ilegais no re-estbelese fila fali seguransa iha area teritorio Timor laran tomak liu-liu iha ponta leste. Grupo llegal ne’ebe existe no halo atendatu ka perturbasaun orden publiku maka hanesan[1]: Grupos Ilegais (CRM-CPDRDTL) ne’ebe exige liu husi Comunikasaun social hodi husu ba Presidente da Repúblika atu bele suspende Constituisaun RDTL hodi re-instituir Constituisaun de 1975. Nomos exitensia asosiasaun armada, militar, ka pramilitar ne’ebe la iha legitimidades husi Estado.

Haree husi aspeitu Juridico Tuir Constituisaun RDTL Artigo 43. N.o 3 proividu atu Labele iha Asosiasaun Armada, Militar ka para-militar no Organizasaun ne’ebe defende ideia ka dada ema ba Komportamento ho karakter rasista ka Xenófobu ka ne’ebe promove Terorizmo.[2] Signifika katak Kualker se deit maka tama iha asosiasaun armada, militar, ka paramilitar ne’ebe la iha legitimidade husi Estado ne’e krime kontra Estado, tamba refere rekezitus ne’ebe hakerek iha Codigo Penal Artigo 188 katak ema ne’ebe harí Organizasaun ka Asosiasaun, fo apoio, involve ka partisipa Organizasaun ilegal no xefia Organizasaun konsidera hanesan Krime[3].

Relasiona ho situasaun ne’ebe Akontese iha Baucau, iha dia 15 de Janeiro de 2015, Grupos CRM no CPRDTL halo Assalta ba membrus PNTL hodi hadau Pistola Glock 19 rua, Sunu Kareta PNTL nian ida, Hakanek PNTL nain rua iha Saelari-Laga. Grupos CRM no CPRDTL Kontinua halo Assalta ba Membrus PNTL no Presidente Parlamento Nasional. Akontesemento ne’e akontese iha dia 8 de Manço de 2015 ne’ebe resulta membrus PNTL nain hat kanek inklui eskoltu S.E. Presedente Parlamento Nasional, sunu sede Suku, no sunu Komunidade sira nia Kareta. Tan ne’e Orgaun Soberania Kondena atentado ne’e fo amiasas ba orgaun Soberania no Institusaun Estado nian.

Elimina ka deroga tiha Asosiasaun Armada, Militar ka para-militar no Organizasaun ne’ebe iligitimidade resista hodi fo Amiasas paz no estabilidades.Tamba ne’e Konseito ba Operasaun Konjuto nian maka; (1) Aplika forsa ne’ebe proporsional, Legalidade, Akuntabildade, no Nesesidade (2) Operesaun Psikologia, (3) Buska no Revista (4) no Elemina no Neutraliza Apoiantes hodi restora fila fali paz no estabilidade iha Timor laran tomak.[4]

 

Husu ba Autores sira, katak justisa maka dalan los hodi hetan verdade, volensia sei labele resolve Problema. Hakarak buka Verdade tenke kolabora ho Justisa, tamba ema hotu-hotu iha lei nia oin hanesan, Violensia laos solusaun ba Konflito no konsideira hanesan Krime. Husu ba Komunidades sira atu labele fo apoio grupos ilegais sira, tamba se deit maka fo apoio ba organizasaun ilegais, sira partisipa mos krime. Dalan diak ba ita hotu maka kopera ho autoridades Estado hodi garante liberdade, paz no estabilidade. PNTL no F-FDTL maka ita nia forsa ne’ebe Asegura no promove Estado Direito, Estado Demokratiku no Estado Soberania.

Tuir Matenek nain sira haktuir katak “Justisa so bele lao tuir nia dalan kuando ema hotu-hotu kumpri nia regras, ho ida ne’e justisa ne’ebe ema hotu buka sei sai justu”. Tamba ne’e dalan diak ba Grupos Ilegais sira maka tenke kolabora ho Justisa. Ezijensia Grupu MM sei la alkansa, tamba tuir normas iha Constituisaun Repúblika katak Orgaún ne’ebe iha púder atu halo revizaun ba Constituisaun maka Parlamento Nasional.[5] Nune’e mos Orgaún ne’ebe iha poder politika hodi dezolve Parlamento no Governo maka Presidente da Repúblika, tuir rekezitus ne’ebe iha normas legais Constituisaun nian katak Presidente bele dezolve Parlamento no Governo tamba iha krize Institusional grave, ka Parlamento la aprova Orsamentu Estado liu husi 60 dias.[6]

Governo nia demisaun akontese tenke tuir rekezitu sira ne’ebe iha konstituisaun haruka, katak Governo nia demisaun bele akontese wainhira iha Legislasaun foun ka Presidente Repúblika simu pedido husi Premeiro Ministro atu demite ka Premeiro Ministru mate ka hetan imposibilidade fisika permanente ka Guverno hetan Rejeitasaun ba nia programa ba dala rua tuir malu no/ka votu dekonfiansa la hetan aprovasaun[7]. Tamba ne’e defisil atu alkansa objetivo grupo CRN no CPD-RDTL. Diak liu mai kolabora ho justisa atu bele hetan verdade no lia loos.

Ekipa Jurídiku halo Revizaun ba Lei Orgánika PNTL

Dili– Ekipa Jurídiku Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) hamutuk nain 6 (neen) ne’ebe ho nia habilitasaun literária Direitu ka Lei halo revizaun ba Lei Organika PNTL, atu haree ba estrutura balun ne’ebe la responde ona ba operasional iha terreinu, no parte seluk servisu funsionalmente lao ona maibe estrutura seidauk iha seidauk tau iha Lei Organika PNTL.“Uluk PNTL submete ba Sekretariu Estadu Seguransa (SES), maibe bainhira iha mudansa politika husi Governu, agora dadaun PNTL submete fali ba Ministeriu Interior, tamba ne’e mak Komando Jeral PNTL liu husi Komandante Jeral halo despaixu ida hodi estabelese ekipa jurídiku atu halo revizaun ba Lei Organika PNTL nian,” afirma Xefe Ekipa Juridiku PNTL, Inspetor Virgilio Correia ba jornalista sira iha Kuartel Jerál PNTL, hafoin halo aprezentasaun ba revizaun Lei Organika PNTL ba dala rua iha loron Kuarta, (13/05/2015).

Inspetór Virgilio hatutan, parte estrutura no lei ne’ebe ekipa juridiku PNTL halo revizaun mak lei no estrutura balun ne’ebe la responde ona tuir situasaun real, nomos servisu funsionalmente lao ona maibe estrutura no lei seidauk tama iha Lei Organika hanesan Aprovizionamentu ne’ebe uluk iha SES nia okos maibe agora desentralizadu iha PNTL, Relasaun Publika PNTL, Klinika PNTL, no Teknolojia Informátika.

Iha fatin hanesan, Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Faustino da Costa hateten ekipa juridiku PNTL halo Revizaun ba lei organika PNTL atu kompleta ba planu estratejiku PNTL nian 2014-2018 iha área lejislasaun nian, ne’ebe sei halo amandamentu ka iha mudansa ba lei organika refere.

Entertantu revizaun ba lei organika refere, ekipa juridiku PNTL halo aprezentasaun ba ofisiais PNTL sira, no iha ideia ka opiniaun balun ne’ebe Komadante sira sujere, ekipa juridiku sei hadi’a fila fali, no ikus liu sei konvida komandante husi 13 Munisipiu sira hotu, Komandante Unidade, Departamentu, Seksaun atu halo diskusaun ba revizaun lei organika refere, molok aprezenta ba Governu atu aprova. Média PNTL.

Prontu atu fó apoiu ba PNTL

IMG_2698Dili– Membru PNTL na’in 5 (lima) ne’ebe hetan bolsu estudu husi Ministériu Edukasaun iha tinan 2010 hodi ba estudu kona-ba Siensia Kriminolojia iha Nasaun Filipina remata ona sira nia estudu no prontu atu apoiu ba Instituisaun Polisia Nasional Timor Leste. Membru PNTL na’in 5 ne’e estuda iha Universidade Angles University Foundation Philippines durante tinan 4 ho balun nia laran, no siensia ne’ebe sira aprende iha pontu importante 2 mak investigasaun kriminal no kriminalistik. “Siensia ne’ebe ami aprende iha pontu importante 2 mak investigasaun kriminal sei haree ba kazu droga, krime organizadu no investigasaun, no kriminalistik iha área 5 mak hanesan área forensic ballistic, firing examination, posting document, finger print examination, no polygraph examination (Timor Leste seidauk iha),” afirma Ajente Prinsipal Gastao Maria da Piedade ba Jornalista sira iha Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, Kinta feira (14/05/2015), hafoin fila husi Filipina. IMG_2736-2 Gastão Piedade akresenta katak, polisia iha nasaun hotu, sira iha ona laboratóriu investigasaun kriminal  nian, Timor Leste sei iha prosesu nia laran. Tamba ne’e hein katak bele harii tan  laboratoriu investigasaun kriminal ne’e, tamba dala barak prosesu balun ne’ebe to’o iha Tribunal dala ruma pendente, tamba ita la konsege prova evidensia iha Tribunal liu husi sientífiku, ida ne’e mak difikuldade ne’ebe kontinua infrenta.Bolseiru Piedade afirma, iha ezaminasaun ba prosesu kazu ida, presija prepara iha parte 2, mak prosesu mekanikal mak ema ne’ebe estuda iha área kímika nian, sira nee mak prepara kímika  para oinsa bele halo testu, no segundu mak prosesu kimikal mak sira ne’ebe estudu kona-ba siensia kriminolojia nian hodi oinsa bele servisu hamutuk. Piedade hatutan prosesu juridiku kompara ho nasaun seluk, kuaze nia prosesu hanesan, nune’e presija aumenta deit fasilidade hodi bele ajuda efisiensia no efikasia servisu polisia nian iha kontekstu prepara prosesu kriminal nian. Iha parte seluk, Segundu Komandante Jerál Komisáriu Faustino da Costa hateten, membru na’in 5 ne’ebe remata ona sira nia estudu iha Filipina, Komando sei halo kolokasaun ba área ne’ebe tuir sira nia kapasidade ne’ebe sira hetan ona. “Kona-ba Laboratoriu kriminal nian seidauk iha, PNTL iha mak Laboratoriu Forénsiku ne’ebe durante ne’e uza, no iha fasilidade naton hodi bele hala’o servisu, maibe presija harii fali Edifisiu foun ida ba Laboratoriu Forensiku ne’e atu nune’e bele tau hotu fasilidade hirak ne’e,” afirma Komisariu Faustino. Média PNTL.

Hafoin tinan 5,dezenvolvimentu UPM hatudu signifikativu

Dili– Unidade Polisia Maritima (UMP), Polisia Nasional Timor Leste desde harii iha tinan 2001 to’o 2010, sempre hasoru problema hanesan edifísiu, fasilidade, rekursu umanu, no formasaun ba iha área espesializada, maibe iha tinan 2010, Komando Jerál nomeia Superintendente Lino Saldanha hodi sai Komandante ba UPM, durante tinan 5 nia laran, unidade Maritima dezenvolve ho signifikativu. “Husi tinan 2001 to’o 2010 unidade ida ne’e hasoru difikuldade boot hanesan laiha kondisoens, laiha edifisiu ketak, kapasitasaun ba membru sira, no fasilidade, preokupasaun ida ne’e hanesan fator importante ne’ebe iha tempu ne’eba membru hasoru, unidade ne’e hasoru no instituisaun PNTL hasoru, maibe iha tinan 2010 bainhira Komando Jerál nomeia ha’u, agora ita boot sira bele haree katak unidade ida ne’e iha duni ona mudansa hanesan kuartel UPM, membru sira tuir formasaun, iha fasilidade maibe ró 10 mak agora aat ona, tamba ne’e husu ba Komandante Jeral atu bele haree ba kestaun ne’e,” afirma Komandante UPM, Superintendente Lino Saldanha iha nia diskursu ba komemorasaun aniversáriu UPM nian ba dala XIV iha Kuartel UPM, Lecidere-Dili, loron Domingu (10/05/2015).IMG_2357 Superintendente Lino hatutan, iha ninia prinsípiu hakarak atu hadi’a, no tinan 5 ona Lino komanda iha unidade ne’e no hadi’a ona, tamba ne’e husu ba Komandante Jerál hodi bele muda fali ba fatin seluk atu bele hadi’a, karik nafatin deit iha UPM, sei la dezenvolve nia-an. Komandante UPM hato’o mos servisu UPM ne’ebe durante ne’e hala’o mak hanesan, navegasaun (kontrola ró ne’ebe la’o iha tasi laran, katak presija iha mapamentu, presija rute ne’ebe klaru), salvamentu marítima (komunidade ne’ebe uja tasi ho ro, UPM tenke prontu ho kapasidade ne’ebe naton hodi salvamentu maritima ba komunidade tomak ne’ebe uja tasi), search and rescue (karik iha asidente ruma oinsa atu bele salva), protesaun ba ambiente tasi (oinsa bele proteje tasi ne’e diak bele uja ba jerasaun tuir mai), no ikus liu mak frakeja no ameasas ba ita nia tasi (atu haree ba atividade ilegal ne’ebe tama sai liu husi tasi). Atu kontrola tasi ho di’ak, presija aumenta rekursu umanus no kapasitasaun atu nune’e UPM bele prontu nafatin hodi kontrola tasi, afirma Lino Saldanha. Iha fatin hanesan, Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Julio da Costa Hornai iha nia diskursu hateten, orgullu ho kompetensia ne’ebe Unidade Polisia Marítima hatudu ona, hodi halo vijilánsia no fiskalijasaun ba tasi espesial liu ba kombate kontra droga, peska ilegal, trafiku umanu, terorizmu no asaun ilegal sira. “Ohin imi halo tinan 14, kompara ho ita ema karik imi iha idade joven, hatene ona ida ne’ebe sala no loos, tamba ne’e to’o ona tempu atu hatudu profesionalizmu, fou-foun harii unidade ida ne’e iha fatin kiik ida iha Kuartel Jeral, komesa ona loke an ho situasaun ida ne’ebe komplikadu, maibe iha 2010 bainhira nomeia Superintendente Lino Saldanha, fo fiar ba nia hodi lidera unidade ida ne’e, to’o ohin loron iha dezenvolvimentu ne’ebe signifikante tebes, dala ida tan ha’u lori komando jeral nia naran hato’o parabens ba Komandante UPM ne’ebe servisu maka’as hodi lori unidade ida ne’e ba oin,” afirma Komisariu Julio Hornay. Partisipa iha serimonia aniversariu ne’e mak Embaxador Korea, komandante Unidade, seksaun, Departamentu husi Komando Jerál, Diretor Pescas husi Ministeriu Agrikultura no Peskas, Diretores sira husi ALfandega, Migrasaun, Karantina, no sira seluk ne’ebe durante ne’e sai parseiru ba UPM, membru UPM ho nia familia sira. Média PNTL.

Klínika PNTL lansa kampaña prevene dengue

    IMG_2112-2Dili–  Klinika Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) lansa kampaña hodi prevene moras dengue tamba moras ne’e perigu ba ema nia vida, tamba ne’e PNTL mos iha inisiativa ida atu oinsa bele prevene ba moras ne’e. Iha lansamentu ba kampaña ne’e, Segundu Komandante Jeral PNTL, Komisariu Faustino da Costa hateten, programa ne’e inisiativa husi Doutor Klinika PNTL rasik atu oinsa bele prevene ba moras refere. IMG_2066-2 “Programa ida ohin ita halo ne’e ideia ida hanoin ida husi Doutor Klinika PNTL nian, katak ita haree ba moras dengue, moras ida ne’ebe nia númeru aas, atu oinsa para Instituisaun PNTL atu prevene no bele redús ba númeru moras ne’e, komando sempre fo apoiu ba atividade saida deit mak PNTL hala’o ba interese komún,” afirma Komisáriu Faustino ba jornalista sira iha Kuartel Jerál PNTL, Caicoli-Dili, Sesta (08/05/2015). Iha parte seluk Xefe Klinika PNTL Inspetor Xefe Abilio de Araujo Gonçalves hateten oinsa atu halo prevensaun ba moras ne’e, parte Klinika PNTL prepara ona broxura atu bele fahe informasaun ba membru PNTL sira iha Munisipiu nomos iha Postu Administrativu hotu. “Ohin ne’e halo abertura no ba oin ami sei prodúz broxura ne’e hodi fahe ba kada Komandu PNTL iha Munisipiu nomos ba Postu Administrativu sira atu nune’e sira mos bele hatene oinsa bele prevene ba moras dengue ne’e,” Xefe Klinika ne’e hatutan, iha klinika PNTL rasik seidauk detekta pasiente ne’ebe hetan moras dengue, maibe akompaña liu husi média katak moras dengue mos númeru aas iha Timor Leste liu-liu iha sidade Dili, tamba ne’e PNTL mos iha ona klinika rasik atu oinsa bele prevene. IMG_2124Entertantu abertura ba lansamentu ne’e loke direita husi Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisariu Faustino da Costa, ne’ebe akompaña husi Xefe Seksaun Jéneru PNTL, Superintendente Assistente Umbelina Soares, Xefe Klinika PNTL Inspetór Xefe Abilio de Araujo Goncalves, no partisipa iha atividade ne’e mak Xefe Departamentu, Seksaun no membru sira iha Kuartél Jerál. Média PNTL. 

PNTL partisipa Expo Kareira ba Juventude iha Aileu

20150428-IMG_0824Aileu– Instituisaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) partisipa iha Expozisaun Kareira ba Juventude liu-liu ba estudante Eskola Bázika no Sekundária iha Munisipiu AIleu durante loron haat (4) ne’ebe hahú husi loron 27-30 Abril 2015. Expozisaun ne’e nia objetivu atu bele dezimina informasaun ba estudante sira kona ba kareira nian, atu nune’e bainhira remata iha Eskola Sekundaria bele hatene ona foti desizaun hodi hili kareira ne’ebe sira hakarak hanesan kontinua eskola ka tuir formasaun profissional hodi bele kompete iha merkadu servisu. Iha serimonia abertura ne’e, Country Director Plan Timor Leste Terence M. hateten, eventu ida ne’e importante ba juventude sira atu bele hatene kona-ba oportunidade ba edukasaun, formasaun no servisu liu husi exhibitor sira ne’ebe hatudu iha expozisaun ne’e. IMG_0915 Iha parte seluk, Vitoria Mesquita do Rego nuudar reprezentante Administrador Munisipiu Aileu hateten, sira apresia tebes ba eventu ne’e, tamba liu husi expozisaun ne’e nuudar matadalan ida ba juventude sira atu hatene ba planu futuru nian kona ba saida mak estudante ida hili nia kareira bainhira remata iha ensinu sekundaria. “Ha’u nia mensajen ba estudante sira hotu katak tenke aproveita oportunidade ida ne’e atu bele buka informasaun atu rekolla no ida ne’ebe mak imi sira hakarak atu nune’e sira bele enkaxa ba sira nia-an, tamba futuru iha ema ida-idak nia liman rasik,” afirma Vitoria Mesquita. Entertantu tuir Segundu Komandante PNTL Munisipiu Aileu Superintendente Assistente Antonio do Rego Fernandes hateten atividade ne’e kapas tebes tamba husi entidade oi-oin bele fahe informasaun ba juventude sira liu-liu estudante sira atu nune’e bele dezenvolve sira nia-an hodi prepara-an ba merkadu servisu. Kona-ba PNTL nian ne’ebe mos partisipa iha expozisaun ne’e importante no kapas tebes tamba bele fahe informasaun ba juventude sira kona-ba atividade polisia nian, no karik sira iha interese hakarak atu sai polisia, sira bele iha ona koñesimentu kona-ba polisia nian ne’ebe sei responsabiliza ba seguransa interna nian, afirma Superintendente Asst. Antonio do Rego. Expozisaun ne’e loke ofisialmente husi Country Director Plan Timor Leste, Reprezentante SEPFOPE, Diretór Edukasaun Munisipiu Aileu, no expo ne’e hetan partisipasaun másimu husi partisipante sira, liu-liu estudante sira ne’ebe kompostu husi eskola ensinu báziku primeiru no terseiru siklu, no sekundaria ne’ebe akompaña husi mestre/a sira husi kada eskola.   Eventu ne’e organiza husi Plan Timor Leste no koopera ho Governu liu husi SEPFOPE no Ministériu Edukasaun, no suporta husi Uniaun Europeia no AusAid. Entertantu, atividade expozisaun ne’e hala’o iha Aileu Villa, Remexio, Lequidoe no Laulara ne’ebe ho nia partisipante husi estudante sira. Exhibitor ne’ebe partisipa iha atividade expozisaun ne’e mak husi Instituisaun Estadu hanesan PNTL, F-FDTL, Universidade no Instituisaun akadémiku hanesan UNTL, DIT, IOB no EIROS, Instituisaun Governu hanesan Centro Nacional de Emprego e Formação Profissional (CNEFP), Instituto de Apoio ao Dezenvolvimento Empresarial (IADE), Associação Nacional de Jovens Empreendedor Universitário de Timor Leste (ANJEU-TL), Youth Empowerment Sustainable Development in Timor Leste husi PLAN Timor Leste, nomos sentru formasaun professional no vokasional hanesan Sentru Formasaun SENAE Becora, Sentru Treinamentu Vokasional Juventude (STVJ) Camea no Comoro, Sentru Formasaun Tibar no Dom Bosco Comoro, Kompaña Timor Telecom, inklui instituisaun, sentru formasaun no ONG lokal husi Munisipiu Aileu rasik hanesan Bombeiros, Projetu Montanha, Rural Youth Action, DATBA, no Hakbiit Komunidade Rural (HCR). Média PNTL.

CVTL oferese treinamentu primeiru sokoru ba funsionáriu Mekánika PNTL

20150424-IMG_5889Dili– Cruz Vermelha Timor Leste (CVTL) oferese treinamentu primeiru sokoru baziku ba funsionariu sivil ne’ebe servisu iha seksaun lojístika parte mekánika PNTL durante loron 3 ne’ebe hahú husi loron 21-23 Abril 2015, iha Edifísiu CVTL Bidau Sta. Ana, Dili. Objetivu husi treinamentu primeiru sokoru ne’e atu bele hasa’e koñesimentu funsionáriu mekánika sira atu bele proteje sira nia-an bainhira hetan kanek ruma iha isin lolon nomos bele ajuda ema seluk. “Treinamentu primeiru sokoru ne’e importante ba sira liu-liu ba mekanika sira tamba dala ruma sira tenke liga aki, sobu karreta, dala ruma aki ben kona sira nia liman, isin, matan no dala ruma liman sira kanek, bubu, ida ne’e importante ba sira,” afirma First Aid Training Manager CVTL Mariano de Jesus Pereira ba média PNTL iha Edifísiu CVTL, loron Kinta (23/04/2015). Mariano de Jesus Pereira hatutan, iha parte seluk treinamentu primeiru sokoru ne’e importante mos ba membru PNTL hotu tamba sira sempre halo patrullamentu, no sira mak ema primeiru ne’ebe hasoru vitima sira ne’ebe hasoru problema, hetan asidente trafiku, no seluk  tan, tamba ne’e sira tenke iha koñesimentu ba ida ne’e, molok lori vitima ba ospitál. Treinamentu ne’e fó ba funsionariu sivil ne’ebe servisu iha mekánika PNTL hamutuk nain 7 ne’ebe fahe ba grupu 2 (rua), primeiru grupu tuir hala’o tiha ona iha fulan Marsu tinan ida ne’e, no segundu grupu mak hala’o iha fulan Abril. Iha fatin hanesan, partisipante Mariano Soares nuudar funsionariu sivil mekanika PNTL hateten, nia sente kontente hodi partisipa iha treinamentu ne’e, tamba treinamentu primeiru sokoru ne’e foin primeira vez nia hetan husi CVTL, no liu husi treinamentu ne’e bele ajuda sira iha servisu fatin bainhira hetan kanek ruma, no sira mos bele ona hodi proteje-an nomos bele ajuda ema seluk no familia. Média PNTL.

PNTL-UNTL asina MoU kapasita área Linguístika

20150421-IMG_5382 Dili– atu hasa’e kapasidade ba membru Polisia Nasional Timor Leste iha área lingua nian hanesan Lian Tetum, Portugés no Inglés, PNTL asina akordu ka MoU (Memorandum of Understanding) ho Univesridade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) atu fo kapasitasaun ba membru PNTL sira liu-liu ba kadetes foun ne’ebe agora dadaun tuir formasaun iha Akademia Polisia-Dili. Asina akordu ne’e bazeia ba pedidu husi PNTL ba UNTL atu fo formasaun kona-ba lian 3 ba membru PNTL sira, tamba durante ne’e, PNTL gasta orsamentu boot ba formadores sira husi Portugal hodi hanorin lian portuges ba membru PNTL sira, tamba ne’e PNTL kria ekipa ida hodi halo negosiasaun ho UNTL, no ikus mai iha duni rezultadu. Akordu ne’e asina direitamente husi Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Júlio da Costa Hornay, no Magnífiku Reitor UNTL, Prof. Dr. Aurélio Cristovão Guterres iha Centro Formasaun Polisia, Comoro-Dili, loron Tersa, (21/04/2015). “UNTL prontu atu fo formasaun ba membru PNTL sira, akordu ida ne’e espesifikamente atu oinsa atu fo formasaun ba área lingua nian hanesan Tetum, Portugés no Inglés, no akordu ne’e laiha limitasaun depende ba nesesidade PNTL nian,” informa Reitor UNTL Aurélio Guterres. Iha fatin hanesan Komandante Jerál PNTL, Komisariu Júlio da Costa Hornay hateten, hahú husi asina akordu ba oin, Dosente sira husi UNTL mak sei fó formasaun kona-ba lingua nian ba kadetes foun sira. “Akordu ohin halo ne’e kona-ba area linguistika nian, tamba tinan 2 liu ba primeiru kursu no segundu kursu ita halo kontratu ho professor husi Portugal, no gasta orsamentu ne’ebe boot, tamba ne’e ami hanoin fila fali atu utiliza ita nia Timor oan sira, ho nune’e ami kria ekipa ida hodi ba koalia ho UNTL atu sira bele mai fo formasaun ba ita nia kadetes foun sira, no UNTL mos konkorda atu fo apoiu PNTL, ho nune’e ba oin professor ba materia 3, Tetum, Portugés no Inglés sei mai husi UNTL,” afirma Eis Komandante Centro Formasaun ba Polisia ne’e. Iha parte seluk, Komandante em Exercicio Centro Formasaun ba Polisia, Superintendente Assistente Emilio dos Santos hateten, formasaun ne’e primeiru sei fob a kadetes foun sira, hafoin ida ne’e sei halo planu hodi bele fo formasaun mos ba Sarjento, sub Alterno no ofisiais superior sira, depende ba planu no iha vontade atu tuir. Superintendente Asst. Emilio husu ba kadetes foun sira ne’ebe tuir formasaun ne’e, atu iha vontade diak hodi tuir kursu ne’e tamba lingua sai hanesan meius komunikasaun ne’ebe importante tebes iha servisu fatin no iha ne’ebe deit. Média PNTL.