DILI – Hahú husi fulan Janeiru to’o Abril 2014, kazu ne’ebe Servisu Investigasaun Kriminál (SIK) atende husi Nasonál to’o iha kuadrus Investigasaun distritu 13 hamutuk 926 (atus sia rua nolu resin neen) kazus. Husi numéru total kazu ne’e iha kazu ofensas ba integridade fízika simples maka ás liu ho total 339 kazu.
“Tuir estatístika kriminal ba kazu ne’ebe númeru ás liu, hahú husi fulan Janeiru to’o Abril 2014, kazu ofensas b Integridade fizika simples ho total numeru 339.” esplika Komandante Ezersísiu SIK Inspektur Xefe, Manuel Alves ba Mídia PNTL iha ninia kna’ar fatin Kuartel Jerál Kaikoli-Dili, Segunda feira (12/05/2014).
Servisu Investigasaun Kriminal (SIK) ninia atividade ne’ebe hala’o bazeia ba artigu 35 lei organika PNTL no liga ho artigu 57 Kodigu Prosesu Penal Timor-Leste kona ba prosesual, hodi orienta SIK hala’o ninia kna’ar hanesan Polisia Investigadór.
Komandante ezersísiu SIK dehan, SIK nia kna’ar mak atu investiga kazu, deskobre krime no halibur evidénsia kona-ba inkéritu relasiona ho ofensas kriminál.
Komandante Ezersísiu SIK hatutan, kazu hotu-hotu ne’ebe investigador sira atende no halo prosesu ba dokumentu hirak ne’e, parte SIK intrega direitamente ba Ministério Públiku no Ministériu Públiku mak iha kompeténsia hodi prosesa kazu hirak ne’e, bainhira iha dokumentu ruma ne’ebé seidauk kompleta, Ministériu Públiku haruka fali mai SIK hodi kompleta dokumentu hirak ne’e.
Entertantu, difikuldade ne’ebé durante ne’e parte SIK hasoru mak menus Rekursu Umanu, Radio Komunikasaun no transporte. Total efetivu membru SIK ne’ebe agora dadaun hala’o servisu iha Nasional hamutuk na’in 35. Mídia PNTL
DILI – Sekertáriu Estadu Seguransa (SES), Francisco Guterres hatete, juventude husi distritu 13 hamutuk na’in rihun 12-resin mak konkorre ba vaga Polisía Nasíonal Timor-Leste (PNTL).
“Sira ne’ebe hamate sira nia papelaves joven de’it hamutuk rihun 12 pessoas maka konkorre ba vaga 520 ne’e,”dehan Sekertáriu Estadu iha serenidade inagurasaun edifisiu UPM, iha Bidau Lesidere, Dili Sábadu (10/5).
Nia hatutan, agora dadaun tama ona iha faze selesaun dokumentu, maibe sei iha bele prosesu ne’ebe naruk par abele hetan ema maka di’ak atu bele konkorre ba vaga ne’e.
“Taes premeiru ba iha selesaun dokumentu, depois prova eskrita, prova saúde, psikotes no fiziku hodi bele determina liu ka lae tamba sei lori tempu ,” nia dehan.
Kritériu rekrutamentu ne’e, Francisco dehan, parte ladún dekor maibé maka ne’e ninia idade tenkesér husi tinan 18 to’o 22 no labele iha tattoo.
Aleinde ne’e, komandante sentru formasaun polisia, superintendente Xefe, Julio da costa hatete, planu ne’ebe feitu ona atu rekruta tan 520 pesoas tama mai iha sentru formasaun polisia ho faze rua.
“Primeira faze 260 tama depois formasaun ne’e to’o hetan graduasaun maka foin 260 tama fali, tamba iha primeira faze nian hala’o ona selesaun ba dokumentu ninian,” nia esplika.
Tuir nia, ho na’in 520 ne’ebe sei rekruta tan ne’e bele ona atu reforsa tan servisu instituisaun PNTL nian. Julio hatutan, ne’e planu estratéjia instituisaun PNTL ninian liu husi komandu jerál ho sekretáriu estadu atu rekruta tan to’o alkansa númeru efeitu PNTL ne’ebé komandu jerál presiza hodi koloka ba iha distritu, unidade no departamentu. (Timor Post)
DILI – Atu asegura siguransa ba simeira Comunidade Paises das Lingua Portuguesa (CPLP), Komandu Polísia Nasionál Timor-Leste hahú halo preparasaun hodi fó formasaun ba ejente ofesiais nain 20.
Komandante Operasaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Supertendente Xefe Armando Monteiro informa, iha loron hirak liuba, ajente ofesiais nain 20 tuir ona formasaun ba preparsaun simeira CPLP durante semana ida, ne’ebe hala’o iha Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK).
Treinamentu ne’e rasik halai liuba protokoler nia oinsá fo seguransa ba bainaka VIP iha iventu simeira CPLP inklui loron restorasaun Independensia 20 de Maiu.
“Ne’e sei iha hela planu no estratejia ne’ebe mak ita seidauk bele fó sai, maibe enjeral planu ne’e prepara tiha ona, inklui siguransa ba loron 20 de Maiu.” Armando dehan ba jornalista iha Kuartel Jerál PNTL, Kuarta (07/05). (Timor Post)
DILI – Durante tinan 3 (tolu) hahú tinan 2007-2009, sidadaun Timor oan na’in 2 (rua) sai vítima ba kazu krime liu husi via Internet (Internet Crime). Kazu krime ne’e hetan liu husi servisu INTERPOL (Internationl Police) Timor-Leste nian.
“Iha tinan 2007-2009 durante tinan 3 sidadaun Timor Oan na’in 2 mak sai vítima ba Internet crime, tamba ema balun husi nasaun seluk bosok sira, no sira haruka tiha sira nia osan ba, to’o ikus ema ne’ebé bosok sira lori lakon tiha sira nia osan. Haktuir Adjuntu Komandante INTERPOL Timor Leste, Inspektúr Xefe Polisía Mario da Costa ba Média PNTL iha ninia kna’ar fatin Kaikoli-Dili, (08 Maiu 2014).
Sidadaun Timor oan nain 2 ne’ebe mak sai vitima ba via internet ne’e la bele fo sai ba publiku tanba konsedera iha segredu nia laran.
Inspektúr Xefe Polisía Mario da Costa hatutan, Timor-Leste sai membru INTERPOL ba dala-171 iha fulan Juñu 2004. Membru Polisía Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’ebé agora dadaun servisu iha INTERPOL hamutuk na’in 7 (hitu).
Atividade ne’ebé INTERPOL hala’o durante ne’e mak simu keixa husi nasaun membru INTERPOL sira kona-ba kazu krime internet, sidadaun estranjeiru ne’ebé uza pasaporte ilegál no kazu krime sira selseluk tan. Bainhira sira simu keixa kona-ba kazu hirak ne’e, sira hala’o avaliasaun, análiza, no halo investigasaun ba kazu hirak ne’e hodi prosesa tuir lei ne’ebé vígora iha Timor-Leste.
Adjuntu Komandante INTERPOL ne’e mos esplika katak difikuldade ne’ebé sira hasoru durante ne’e mak kna’ar ba estrutura INTERPOL nian seidauk define klaru hodi hala’o ida-idak nia servisu, tamba dala ruma balun bele hala’o servisu dupla.
Adjuntu Komandante Mario da Costa husu ba parte Seksaun Planeamentu PNTL nian atu bele revé fali normas no prosidementu PNTL nian liu-liu ba servisu INTERPOL, atu nune’e servisu INTERPOL bele la’o di’ak liu tan iha futuru.
Ikus liu Adjuntu Komandante INTERPOL ne’e husu ba parte Unidade Patrullamentu Fronteira, Imigrasaun, Alfándega no komunidade sira atu servisu hamutuk hodi bele detekta ba aktu krime husi rai liur. Mídia PNTL.
DILI – Kadetes nain 242 iha kuarta (30/04) foin lalais, simu graduasaun iha Sentru Formasaun Akademia Polisía Comoro,nudar membru efetivu Polisía Nasional Timor-Leste (PNTL).
Superintendent xefe,Julio Hornai hateten kadetes 242 ne’ebe gradua ba ajente PNTL ne’e rekruta iha 2011, sira tuir formasaun iha segundu fase durante tinan ida.
“Kadetes ne’ebe simu tama sentru formasaun ba segundu fase ho total ema nain 245, maibe nain 3 rejigna-an no nain 242 mak konsege tuir formasaun to’o remata.”Hornai informa.
Durante tinan ida iha sentru formasaun kadetes sira partisipa iha prosesu formasaun hotu ne’ebe tuir kurikulum formasaun ajente fahe ba bloku tolu.
“Bloku primeiru formasaun fulan rua halao iha sentru formasaun Rairobo, Bloku segundu formasaun escolar fulan hitu halao iha sentru formasaun Polisía no Bloku terseiru formasaun ejersisiu ho naran estajiu fulan rua iha Unidade Espesial Polisía, Unidade Polisía Máritima, Distritu Dili no Komandu PNTL.”esplika Hornai.
Hafoin simu graduasaun ajente PNTL 242 sei koloka ba komandu PNTL nain 29, Unidade Espesial Polisía (UEP) nain 120, Unidade Polisía Fronteira (UPF) nain 50, Unidade Polisía Máritima (UPM) nain 28, Sentru formasaun akademia Polisía nain 5 Servisu investigasaun Kriminal (SIK ) nain 4 no Servisu Intelieensia Polisía nain 6. (Timor Post)
DILI – Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL)170 resin maka horisehik entrega sira nia materiál ne’ebé uza hodi prátika arte marsiál atu tuir aplikasaun rezolusaun Governu nian ne’ebé bandu grupu tolu no taka tiha prátika husi atividade refere iha país. “Serimónia ne’ebé hala’o hodi marka atu entrega atributu arte marsiál sira husi membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL)174 no hodi hatudu katak ami aplika daudau rezolusaun Governu”, afirma komandante jerál PNTL, komisáriu Longuinhos Monteiro. Iha tinan kotuk, Governu Timor-Leste determina ona hodi halakon tiha grupu arte marsiál tolu no fó “toleránsia zero” ba elementu sira husi forsa defeza no seguransa ne’ebé partisipa iha prátika ida ne’e. Konsellu Ministru determina ona katak atu halakon tiha grupu arte marsiál sira ne’ebé ho naran PSHT, CORK no KERAK SAKTI. Iha 2012 remata, Governu renova ona suspensaun ba prátika husi atividade hotu hotu ne’ebé grupu arte marsiál sira hala’o, ne’ebé maka bandu ona iha dezembru 2011. Tuir Longuinhos Monteiro katak, PNTL kontinua “kontrola nafatin atividade refere” no husu ba pratikante arte marsiál sira, nu’udar sidadaun, katak atu ajuda polísia hodi minimiza konflitu sira ne’ebé halo komunidade la hakmatek. Husi númeru ne’ebé fó sai horisehik husi PNTL hatudu katak desde jullu 2013, iha ámbitu aplikasaun husi rezolusaun Governu nian, ema 993 maka entrega atributu arte marsiál nian, husi totál númeru refere iha membru PNTL na’in 174, no na’in 12 maka marka ba iha Ministériu Públiku. Pratikante arte marsiál iha tinan 2007 sira asosia ona ba eskala violénsia urbana no kombate ne’ebé akontese ba dalan sira iha kapitál Timor-Leste no líder balun husi grupu ne’e maka koñesidu liu hetan kastigu ká envolve aan iha prosesu judisiál. SAPO TL ho Lusa
DILI—Membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL), nebe’e uluk komete iha atividade Arte-Marsiais, no oras nee perparadu no pronto ona atu entrega hikas Atributu Arte-Marsiais ba Komando Geral da PNTL.
Sermonia i halao’o iha Loron Kuarta (15/1/14) iha Kuartel Geral PNTL Caikoli Dili, no hetan partisipasaun husi membru Governu, Membru Parlamento Nasional (PN), tanba ceremonia refere importante tebes hodi hatudu ba publiku katak membrus sira ne’e kumpri duni rejolusaun nebe’e maka Governu hasai.
Hau hanesan komadante operasaun, oras ne’e ami halo ona perparasaun tanba membru PNTL sira nebe’e maka uluk komete iha atividades Arte-Marsiais iha tempu pasadu ninian, hanesan ita nia Komadanten PNTL Distrito Dili, nebe’e uluk komete iha atividades Kera Sakti, nune’e mos ita nia Komadante PNTL Distrito Ainaro, nebe’e maka uluk komete mos iha atividade PSHT, inklui membru sira seluk, dehan Komandante operasaun superintedente Xefe Polisia, Armando Monteiro, ba STL iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili.
Antes nee adjunto komadante jeral PNTL komisariu Afonsu de Jesus hateten, sermonia entrega atributu nee halao’o mos hanesan ho sermonia nebe’e maka maluk forsa sira halao’o ona iha fulan hirak liu ba.
Iha sabado dia 09 de Marsu de 2013 nomos sabado dia 16 de Marsu de 2013 Departartamentu Polisia Komunitaria halao aktividades Visita Eskola iha eskola Primaria Meti Aut nomos iha Eskola Primaria no 05 Komoro Dili. Aktividades ida nee hanesan pakote ba programa ida husi Primeira Dama Timor Leste Dra. Isabel Fereira, iha visita ida nee laos Polisia Komunitaria deit mai involve iha programa nee, maibe mos pesoal sira ministerio de Saude nian liu liu sira nebe halao knar iha Saude Komunitaria alende ida nee mos marka presenza mos korpo doutores Cubanu sira no estudadente medisina sira atu nunee bele halao tratamentu saude nian ba eskola hirak nee. Objetivu husi presensa Polisia Komunitaria iha eskola hirak nee, atu fahe informasaun ba estudante sira liu liu ba eskola primaria sira, tanba eskola primaria hanesan fase nebe kiik liu nivel ensinu eskolar nia, tanba nee presiza hetan informasaun nebe adekuada husi Polisia konaba, Prevesaun Drogra,Alkohol,Prostituisaun,Pornografia,Trafiku Humano,. Alende ida nee fahe mos informasaun konaba misaun Polisia nian estudante sira iha area Transito no Seguransa Rodaviario, iha parte seluk mos hanesan meus ida ba prevensaun sedu ( early prevention) tanba estudante sira maka hanesan fini ba nasaun ida nee. Misaun importanten husi visita ida nee maka : Hadok ita boot sira husi : “Droga,Tua,Pornografia,Prostituisaun,Trafiku Humano, No hahalok violent sira, Tanba ita boot maka hanesan fini ba nasaun ida nee”
Polísia Timór (PNTL) horseik hala’o operasaun hodi dezmobiliza grupu eis-veteranu husi Conselho Popular de Defesa da República de Timor-Leste (CPD-RDTL), ne’ebé iha hela Welaluhu, distritu Manufahi. “Horseik dader ami hahú hala’o operasaun, maibé fatin refere mamuk. Elementu husi CPD-RDTL nian ida lakohi atu kolabora ho ami, maibé sira seluk hakarak”, tenik komandante jerál PNTL, komisáriu Longuinhos Monteiro ba ajénsia Lusa liu husi via telefónika. Tuir komisáriu Longuinhos Monteiro elementu husi CPD-RDTL 158 mak iha Same no oras ne’e daudaun sira organiza-aan iha grupu-grupu hodi fila hikas ba sira ninia distritu. “Operasaun ne’e hanesan susesu ida no hala’o ho durasaun minutu 45”, tenik komandante jeral PNTL hodi hatutan tan katak PNTL kumpri karta ne’ebé fó sai husi Governu iha inísiu fulan Marsu. CPD-RDTL hanesan grupu eis-veteranu timor-oan nian ne’ebé hala’o manifestasaun oioin iha Díli, hafoin Timór hetan tiha ukun-aan, hodi ezizi Estadu ninia rekoñesimentu ba independénsia ne’ebé fó sai iha tinan 1975 nune ‘e mós hakarak atu Estadu haruka sai organizasaun internasional hothotu. Iha finál tinan 2012, grupu ne’e deszloka ba distritu Manufahi, kilómetru 80 ba parte sul husi Díli, hodi finji hahú kuda rai, atu ajuda governu no tulun ekonomia iha rai laran. Iha loron 5 fulan Marsu liu ba, governu Timór akuza ona eis-veteranu viola lei no la respeita ba direitu umanu, tanba ne’e mak Estadu haruka PNTL foti medida adekuada ruma hodi estabele hikas fali páz sosiál. Ba Governu, medida ne’ebé foti hanesan objetivu atu tulun populasaun sira iha Same, sira ninia sasan no meiu sobrevivénsia no atu mós “prevene atu ema ne’ebé okupa rai ilegál iha Same, la kria situasaun inseguransa ruma”. Bainhira Estadu foti desizaun, vise-primeiru ministru Fernando La Sama de Araújo hahú kria kedas komisaun ida iha loron Kuarta-feira liu ba, hafoin hasoru malu tiha ho grupu eis-veteranu hothotu hodi tenta buka solusaun no labele hela tan iha fatin ne’ebá. “Horibainrua (Sábadu) ha’u ba iha Same no ami buka ona solusaun hodi evita atuasaun seluk mosu. Sira la aseita ho kondisaun ne’ebé governu fó”, hatutan komisáriu Longuinhos Monteiro. Iha deklarasaun ba Lusa, líder husi grupu eis-veteranu António Matak dehan katak polísia halo atuasaun no lori ema hothotu, maibé seidauk “hetan ninia solusaun” kona- bá negosiasaun ho komisaun ne’ebé kria husi estadu.