Aséidu seksuál hanesan asaun ida ne’ebé hó natureza seksuál hasoru ema ida la-hó nia hakarak rasik ka hó nia vontade rasik atu simu, ne’ebé fó impaktu ba dignidade ema nian ka konsidera ofensivu (inklui halo ema sente moe, ta’uk, no trauma).Asédiu seksuál maka hahalok seksuál ruma ne’ebé la simu, inklui komentáriu sira, jestu sira, kona ne’ebé la dezeja, ka hatudu materiál seksuál, ne’ebé halo ema ida sente intimidadu, umilladu, ka ofende. Ida-ne’e bele sai insidente ida de’it ka padraun hahalok nian ne’ebé la’o hela, no bele akontese iha ambiente oioin hanesan serbisu-fatin, online, ka iha eskola. Elementu xave maka hahalok ne’e la simu no la dezeja, hodi kria ambiente ostil ka ofensivu.
Tipu sira husi Asédiu Seksuál
Verbál: Komentáriu seksuál, komentáriu sujestaun, ka piada kona-ba ema ida nia isin, aparénsia, ka moris seksuál.
Fíziku: Toka ne’ebé la dezeja, hanesan hakuak, re’i, ka kontaktu fíziku seluk ruma.kaer ema nia parte isisn lolon
Vizuál: Hatudu ka fahe imajen pornográfiku ka seksuál, ka konteúdu seksuál seluk.
Online: Habelar boatus seksuál sira, haruka mensajen seksuál sira ne’ebé la dezeja, ka forma sira seluk husi cyberflashing ka upskirting.
Aspetu Xave sira husi Asédiu Seksuál
La simu: Hahalok ne’e la hakarak ka la hetan konsentimentu hosi destinatáriu.
Impaktu: Ida-ne’e bele halo ema ida sente laran-taridu, ta’uk, umilladu, ka intimidadu.
La’ós piada: Maski ho intensaun hanesan “broma” ka parte ida hosi kultura iha servisu fatin, ida-ne’e bele nafatin sai asédiu seksuál.
Forma sira: Ida-ne’e bele sai insidente ida ne’ebé akontese dala ida de’it ka padraun ida hosi hahalok ne’ebé repete beibeik.
Fatin: Ida-ne’e bele akontese pesoalmente, online, iha servisu fatin, iha eskola, ka iha fatin públiku sira seluk.
Sé maka Responsavel?
Responsabilidade ba asédiu seksuál iha autór(sira). Ne’e nunka sala hosi ema ne’ebé esperiénsia ida-ne’e.
Atu prevene asédiu seksuál, organizasaun sira tenke implementa polítika anti-asédiu ne’ebé forte, fornese formasaun regulár ba funsionáriu sira hotu kona-ba saida maka konstitui asédiu no oinsá atu relata ida-ne’e, haburas kultura serbisu ida ne’ebé respeitu no seguru, estabelese prosedimentu relatóriu sira ne’ebé klaru no sistema apoiu sira, no promove responsabilizasaun ba indivíduu sira no jestór sira.
Ba ema ida-idak, prevensaun envolve trata ema seluk ho respeitu, mantein baliza sira ne’ebé apropriadu, ko’alia hasoru hahalok ne’ebé la apropriadu, no hatene oinsá no bainhira atu buka tulun.
Ba Organizasaun sira.
1. Dezenvolve no Komunika Polítika Klaru: Kria no haforsa polítika komprensivu ne’ebé define asédiu seksuál, hateten katak sei la tolera, no trasa prosedimentu relatóriu.
2. Fornese Treinamentu Obrigatóriu: Treina funsionáriu no jestór sira hotu kona-ba saida maka asédiu seksuál, oinsá atu rekoñese ida-ne’e, no prosedimentu sira relatóriu nian ne’ebé loos.
3. Haburas Kultura ida ne’ebé respeitu: Promove ambiente serbisu ida ne’ebé pozitivu no respeitu iha ne’ebé ema hotu-hotu sente seguru no valorizadu.
4. Estabelese Mekanizmu Relatóriu: Kria dalan asesivel no seguru ba pesoál sira atu relata asédiu, hodi asegura manejamentu lalais no justu ba insidente sira.
5. Asegura Responsabilidade Jestaun nian: Treina jestór sira atu identifika no rezolve asédiu potensiál, apoia vítima sira, no asegura sira nia ekipa sira komprende no adere ba padraun hahalok nian ne’ebé hein.
6. Halo Avaliasaun iha Servisu Fatin: Avalia regularmente servisu fatin hodi identifika risku potensiál no área sira ba hadi’a iha prevensaun asédiu.
Ba ema ida-idak
1. Trata ema seluk ho respeitu: Sempre halo interasaun ho ema seluk ho respeitu no mantein limite profisionál ne’ebé apropriadu.
2. Rekoñese no Relata Asédiu: Komprende hahalok sira ne’ebé konstitui asédiu seksuál no hatene kanál sira ne’ebé loos atu relata insidente sira.
3. Sai ema ida ne’ebé proativu: Intervein iha situasaun sira ne’ebé akontese asédiu, se ita-boot sente seguru atu halo ida-ne’e, ka relata ida-ne’e ba ema ka autoridade ne’ebé ita-boot fiar.
4. Hatene Ita-boot nia Direitu no Opsaun Apoiu: Komprende Ita-boot nia direitu no rekursu sira ne’ebé disponivel ba Ita-boot, hanesan apoiu hosi kolega sira, polísia ruma ne’ebé besik ka departamentu PNTL ruma, ka servisu apoiu esternu sira.
Husi Maria Fatima Martins
Xefe Gabinete Igualidade Jeneru PNTL
Gmail. maria.martins@pntl.tl