MONTE CARLO, Monaco – Assembleia Jeral INTERPOL nebe loke hodi halo reuniaun Ministerial konaba justisa,assuntu internu no seguransa ho partisipasaun pais nain 100 nebe hodi ezamina evolusaun kooperasaun polisial internacional hodi trasa rumu hassoru dezafiu krime nian iha futuru. Reuniaun Ministerial halao loron lima (3 tóo 7 November) sesaun 83Assembleia Jeral INTERPOL iha Monaco ho tema ‘Prevesaun ba kriminalidade: tinan 100 ba Kooperasaun Poisial Internasional’, hanessan forum ida nebe partisipa delegadu sira liu 1,000 hossi nasaun 166hodi diskute assuntu sira nnebe importante inklui harii no haforsa lei ba instituisaun sira, no hakbiit koolaborasaun entre polísia,sektor publiku no sektor privadu. Ministru sira sei halo revizaun ba Istoria kooperasaun policial global no oinsa haforsa aplikasaun ba lei nebe uza ona iha tinan 100 liuba hodi halo kombate koletivu ba krime transnacional no organizadu.Kestaun sira kritika ba polisiamentu internacional sira iha futuru née mos diskute hotu,inklui mos oinsa pais sira bele prepara diak liu hodi hassoru dezafiu siraaktual hodi habelar parseria sira nunée mos atu halo aplikasaun tuir lei . Konferensia née loke hóssi Sua Excelência Prinsipe Albert II hossi Monaco hatete katak evolusaun krime nomos organizasaun kriminal sira hossi kedas nia Visavó Prinsipe Albert I,tau hamutuk polísia no líder judisial sira iha Kongressu Internasional dahuluk ba Polísia criminal sira iha tinan 1914 katak funsaun INTERPOL iha koordenasaun polísia sira iha nível mundial sai importante liu duke uluk. “Kresimentu ekonomiku no Liberdade ba sidadaun sira hodi movimenta exize reaksaun nebe forte hossi polísia, hodi haluan tóo ba fronteira estadu sira,ho objektivu atu labele husik liu aksaun sidadaun sira nebe ho intesaun áat atu explora vantanzen sira iha ita nia mundu globalizadu” hatete Prinsipe Albert. “Agora, INTERPOL estrutura ida nebe efektivu liu hodi luta kontra krime transnasional no organizadu.Imi nia diskusaun sei permiti ba imi hotu hodi iha asessu ba saida mak imi halo ona hassoru krime iha tinan hira nebe liu ona, liuliu atu hadia kapasidade polísia sira hodi adapta metodu ba krime sira nebe foun ligadu ho teknolojia nebe avansadu” nia hatete. Presidente INTERPOL Mireille Ballestrazzi dehan katak reuniaun Istóriku ida née marka vizaun líderglobal sira nebe kria INTERPOL née no primeiru Kongressu Internasional Polísia Kriminal hodi lori polísia sira iha mundu hamutuk hanessan forsa ida unifikadu hodi hassoru kriminozu sira nebe muda bebeik. Reuniaun Ministerial née compreende, katak mesmu ho progressu nebee halo ona, krime no terrorismu kontinua hatudu nafatin haneesan ameassa nebe signifikativu ba sosiedade sira, subliña katakiha nesessidade hodi kontinua halo esforsu sira hodi haríi no haforsa instituisaun policial nia asaun,pratika no prosedimentu sira hodi garante kooperasaun ida efikaz iha aplikasaun ba lei. Deklarasaun Ministerial konjunta sei hassai konkluzaun iha enkontru née atu enkoraza estadu membru sira hotu atu hola passu sira nessesariu hodi haforsa Kooperasaun Polísia Internasional hodi hassoru forma krime transnasional sira,ho enfaze ba terrorismu. Em partikular, deklarasaun née sei bolu atensaun ba estadu sira hodi dezenvolve teknolojia polísial foun, elimina obstakulu legal sira no hamossu esratejia hodi apoia esforsu sira nebe komunidade global iha aplikasaun ba lei hodi kombate hassoru krime.
Governu Timor Leste declara rekoñesimentu ba passaporte INTERPOL nian iha Assembleia Geral Interpol nian ba dala 100 nee, ho kometimentu global ida katak PNTL nudar instituisaun tutela seguransa Estadu nian, sei hola parte aktivu nudar instrumentu “law enforcement” ida iha regiaun nee, nebe’e sei hola parte aktivu iha organizasaun Organizasaun Policia Internasional iha medidas prevensaun, assaun no investigasaun ba krime organizadu no trans-nasional. Resolusaun AG-Interpol numero 9, egige ba Gabinete Central Nasional sira hodi halo kampaña nasional kona ba prevensaun krime nebe’e koñese ho motto TURN BACK CRIME ka FILA KOTUK BA CRIME. Tuir decisaun AG nian, organizasaun Policia Internasional nee sei hasoru malu fali iha Assembleia Geral ba dala 84 nebe’e sei halao iha 2015, iha Kigali, Rwanda. Mídia PNTL