๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐Ÿ– ๐€๐›๐ซ๐ข๐ฅ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ” โ€” Alunu husi Kursu Estadu Maior Konjunta Integradu dala 4, ho naran Superintendente Chefe Boavida Ribeiro, remata ezame monografia iha loron 8 Abril 2026, hanesan parte husi atividade akademika iha Institutu Defeza Nasional (IDN), Dรญli.

Iha atividade monografia, neโ€™ebรฉ aprezenta ho titulu โ€œDuplikasaun institusionรกl iha investigasaun kriminรกl hamosu dezafiu ba sistema justisa iha Timor-Lesteโ€ hetan avaliasaun hosi juri neโ€™ebรฉ kompostu hosi Diretor Interinu IDN, Dr. Nuno Corvelo Sarmento, hanesan Prezidente Juri, ho orientasaun hosi Komissรกriu Assistente Arquimino Ramos, S.Sos, B.Bus.MM, no Examinadora, Segunda Komandante Geral PNTL, Komissรกria Assistene Polisia Natรฉrcia Eufrasia Martins.
Iha nia aprezentasaun, autor esplika katak hili tema neโ€™e tanba hare katak investigasaun kriminรกl iha Timor-Leste importante tebes atu garante legalidade, responsabiliza autor krime sira no proteje direitus umanus. Maibรฉ, rezultadu estudu hatudu katak sistema atual sei hasoru dezafiu boot relasiona ho duplikasaun instituisaun no falta koordenasaun entre entidade sira.
Sistema investigasaun kriminรกl iha paรญs neโ€™e bazeia ba prinsรญpiu espesializasaun no subordinasaun funsionรกl ba Ministรฉriu Pรบbliku. Iha implementasaun, investigasaun halaโ€™o hosi entidade rua prinsipal, mak Servisu Investigasaun Kriminรกl (DSIC) husi PNTL no Polรญsia Sientรญfika ba Investigasaun Kriminรกl (PCIC), neโ€™ebรฉ responde direta ba Ministรฉriu Pรบbliku.
Rezultadu anรกlize hatudu katak, maski lei prevee kooperasaun entre instituisaun sira, iha pratika mosu sobre pozisaun funsaun sira. Situasaun ida-neโ€™e dala barak hamosu duplikasaun iha investigasaun, atrazu iha prosesu kriminรกl no konflitu jurisdisionรกl.
Diferensa entre norma legรกl no implementasaun praktika transforma sistema komplementar ba sistema neโ€™ebรฉ hetan duplikasaun operasionรกl. Falta protokolu klaru, komunikasaun limitadu no laiha mekanizmu formal atu transfere kazu sira sai fator prinsipal neโ€™ebรฉ hamosu fragmentasaun instituisaun. Tanba neโ€™e, efisiรฉnsia investigasaun diminui no kualidade prova tรฉkniku-sientรญfiku mos bele afetadu.
Aleinde neโ€™e, espesialista sira husu atensaun katak asaun investigativa neโ€™ebรฉ la tuir kompetรฉnsia legรกl ka la hetan autorizasaun hosi Ministรฉriu Pรบbliku bele lori risku invalidasaun prova iha tribunal, neโ€™ebรฉ bele prejudika prosesu justisa.
Problema sira-neโ€™e la afeta deit nivel operasionรกl, maibรฉ mos influensia konfiansa pรบbliku. Persepasaun kona-ba falta koordenasaun entre instituisaun seguransa bele enfraque kredibilidade sistema justisa kriminรกl.
Maske nuneโ€™e, estudu neโ€™e mos hatudu katak sistema neโ€™e bele funsiona diโ€™ak liu se iha koordenasaun neโ€™ebรฉ forte no distribuisaun klaru ba responsabilidade entre instituisaun sira, atu sai hanesan modelu komplementaridade funsionรกl.
Rekomendasaun prinsipรกl inklui nesesidade atu halo reforma legรกl no organizasionรกl, kria protokolu koordenasaun formal no harmoniza entre lei no pratika instituisaun. Medida sira-neโ€™e konsidera importante atu hametin Estadu Direitu Demokrรกtiku no asegura efikรกsia sistema justisa kriminรกl iha Timor-Leste.
Iha konkluzaun, Monografia neโ€™e hatudu katak, maski iha ona baze legรกl neโ€™ebรฉ forte, implementasaun no koordenasaun entre instituisaun sira mak sai fator xave atu garante sistema investigasaun kriminรกl neโ€™ebรฉ efisiente, justu no kredรญvel.
Tuir informasaun hosi diresaun akademika, toโ€™o agora alunu husi 4 CEMCI nain 4 mak remata ona ezame monografia, no sei hela alunu nain 10 atu kontinua. #MediaIDN//๐‘ท๐‘ต๐‘ป๐‘ณ