๐รญ๐ฅ๐ข, ๐ ๐๐๐ซ๐ข๐ฅ ๐๐๐๐ โ Alunu husi Kursu Estadu Maior Konjunta Integradu dala 4, ho naran Superintendente Chefe Boavida Ribeiro, remata ezame monografia iha loron 8 Abril 2026, hanesan parte husi atividade akademika iha Institutu Defeza Nasional (IDN), Dรญli.
Iha atividade monografia, neโebรฉ aprezenta ho titulu โDuplikasaun institusionรกl iha investigasaun kriminรกl hamosu dezafiu ba sistema justisa iha Timor-Lesteโ hetan avaliasaun hosi juri neโebรฉ kompostu hosi Diretor Interinu IDN, Dr. Nuno Corvelo Sarmento, hanesan Prezidente Juri, ho orientasaun hosi Komissรกriu Assistente Arquimino Ramos, S.Sos, B.Bus.MM, no Examinadora, Segunda Komandante Geral PNTL, Komissรกria Assistene Polisia Natรฉrcia Eufrasia Martins.
Iha nia aprezentasaun, autor esplika katak hili tema neโe tanba hare katak investigasaun kriminรกl iha Timor-Leste importante tebes atu garante legalidade, responsabiliza autor krime sira no proteje direitus umanus. Maibรฉ, rezultadu estudu hatudu katak sistema atual sei hasoru dezafiu boot relasiona ho duplikasaun instituisaun no falta koordenasaun entre entidade sira.
Sistema investigasaun kriminรกl iha paรญs neโe bazeia ba prinsรญpiu espesializasaun no subordinasaun funsionรกl ba Ministรฉriu Pรบbliku. Iha implementasaun, investigasaun halaโo hosi entidade rua prinsipal, mak Servisu Investigasaun Kriminรกl (DSIC) husi PNTL no Polรญsia Sientรญfika ba Investigasaun Kriminรกl (PCIC), neโebรฉ responde direta ba Ministรฉriu Pรบbliku.
Rezultadu anรกlize hatudu katak, maski lei prevee kooperasaun entre instituisaun sira, iha pratika mosu sobre pozisaun funsaun sira. Situasaun ida-neโe dala barak hamosu duplikasaun iha investigasaun, atrazu iha prosesu kriminรกl no konflitu jurisdisionรกl.
Diferensa entre norma legรกl no implementasaun praktika transforma sistema komplementar ba sistema neโebรฉ hetan duplikasaun operasionรกl. Falta protokolu klaru, komunikasaun limitadu no laiha mekanizmu formal atu transfere kazu sira sai fator prinsipal neโebรฉ hamosu fragmentasaun instituisaun. Tanba neโe, efisiรฉnsia investigasaun diminui no kualidade prova tรฉkniku-sientรญfiku mos bele afetadu.
Aleinde neโe, espesialista sira husu atensaun katak asaun investigativa neโebรฉ la tuir kompetรฉnsia legรกl ka la hetan autorizasaun hosi Ministรฉriu Pรบbliku bele lori risku invalidasaun prova iha tribunal, neโebรฉ bele prejudika prosesu justisa.
Problema sira-neโe la afeta deit nivel operasionรกl, maibรฉ mos influensia konfiansa pรบbliku. Persepasaun kona-ba falta koordenasaun entre instituisaun seguransa bele enfraque kredibilidade sistema justisa kriminรกl.
Maske nuneโe, estudu neโe mos hatudu katak sistema neโe bele funsiona diโak liu se iha koordenasaun neโebรฉ forte no distribuisaun klaru ba responsabilidade entre instituisaun sira, atu sai hanesan modelu komplementaridade funsionรกl.
Rekomendasaun prinsipรกl inklui nesesidade atu halo reforma legรกl no organizasionรกl, kria protokolu koordenasaun formal no harmoniza entre lei no pratika instituisaun. Medida sira-neโe konsidera importante atu hametin Estadu Direitu Demokrรกtiku no asegura efikรกsia sistema justisa kriminรกl iha Timor-Leste.
Iha konkluzaun, Monografia neโe hatudu katak, maski iha ona baze legรกl neโebรฉ forte, implementasaun no koordenasaun entre instituisaun sira mak sai fator xave atu garante sistema investigasaun kriminรกl neโebรฉ efisiente, justu no kredรญvel.
Tuir informasaun hosi diresaun akademika, toโo agora alunu husi 4 CEMCI nain 4 mak remata ona ezame monografia, no sei hela alunu nain 10 atu kontinua. #MediaIDN//๐ท๐ต๐ป๐ณ


