349832672_3164186070394550_6824683784772949562_n

 

Dili-Vise Ministru Interior husu governu foun atu kontinua tau matan no dezenvolve Unidade Polisia Maritima (UPM) hodi bele garante soberania no proteje riku soin iha tasi.

Vise Ministru Interior Antonio Armindo hateten Governu ida ne’e kontinua sei ejiji ba governu foun ne’ebe sei mai atu bele tau matan ba UPM atu nune’e sira bele asegura soberania tasi diak liutan hodi proteje riku soin iha tasi laran tanba UPM iha limitasaun oi-oin ne’ebe maka governu rekonyese maibe ne’e sai hanesan rekomendasaun inportante ba ita nia governu foun hodi tau matan ba Infraestrutura, Ekipamentu, Rekursu Humanu, Farda, Botas nomos ekipamentu sira seluk, Nia hato’o asuntu ne’e iha komemorasaun aniversariu UPM iha Kuatel UPM Lecidere Dili sabadu (27/05).

Nia hatutan tuir dadus husi Ministeriu Agrikultura hahu husi tinan 2018 to’o 2020 ita lakon kuaje besik Bilaun 11 ikan ne’ebe ita lakon iha tasi tanba peska illegal ida ne’e sai prekupasaun ba governu ida ne’e no governu ida tuir mai katak alende ita iha Autoridade Maritima Nasional mais Unidade Maritima inportante tanba ita presija servisu komplementa malu, iha tasi laiha ema ida mak mesak nain ba tasi depois ita hadau malu ema tama aproveta tama illegal naok ita nia rekursu sira iha tasi laran.

Iha Timor-Leste ita iha limitasaun oi-oin ne’ebe maka kauza ita lakon ikan iha tasi toneladas ba toneladas loron-loron, semana-semana, fulan-fulan ke Timor-Leste divia proteje ida ne’e halo sira hanesan riku soin para dignifika no diversifika ita nia ekonomia.

Los duni iha Governu Konstitusional da-VIII liu-liu ba mandatu Hau ho Primeru Ministru nudar mos Ministru Interior tinan rua(2) nia laran ami labele halo buat hotu-hotu maibe iha buat lubuk ida mak ita halo ona ba PNTL inklui UPM. Tinan ida ne’e halo kompra lubuk ida ne’ebe ami espera governu ne’ebe mai bele inplementa sasan sira ne’ebe maka tinan ne’e ita halo liu-liu ba uniforme, Botas no ekipamentu sira seluk ne’ebe ita hahu kompra ona no ita boot sira sei simu iha fulan Outubru tinan ne’e.

Lori Primeiru Ministru hanesan Ministru Interior nia naran hakarak parabenija Komandante Jeral no Segundu Komandante Jeral no Komandante sira hotu, membru PNTL iha timor laran tomak tanba ita boot sira nia servisu diak durante Kampaña nomos Eleisaun, ita nia seguransa tinan ida ne’e diak liu kompara ho tinan anteriormente. Hakarak parabenija mos ita nia instituisaun parseru F-FDTL ne’ebe maka apoiu PNTL durante kampaña no Eleisaun. Lahaluha mos governu hakarak parabenija instituisaun intelijensia sira hanesan SIP, SNI, SIM nomos individu sira ne’ebe mak apouiu ba ita nia seguransa durante kampaña nomos Eleisaun.

349622465_2054763801582310_1976219428624749855_n

Iha okajiaun ne’e Komandante UPM Superintendente Polisia Eugenio Perreira hateten iha loron 27 maiu tinan 2003 timor oan ne’ebe servi iha instituisaun PNTL hahu simu nia responsabilidade iha Autoridade Polisial nian husi Polisia Nasoens Unidas. Responsabilidade ne’ebe maka PNTL asumi orienta liu ba iha misaun atu garante zona marítima.

Nia hatutan iha tinan 2004 governu aprova Dekretu Lei Nu. 9 Lei organika PNTL no promulga husi Prezidente Republika hodi transforma Unidade Seguransa Maritima ba iha Unidade Polisia Maritima (UPM) no define nia misaun prevensaun no supersaun ba krime jeral, aktus elisitus nomos krime seluk ne’ebe akontese iha area kosteira no halo mos prevensaun no kombate polusaun ba iha tasi, halo seguransa ba ema no rekursu iha tasi okos.

 Husi inisiu UPM simu poder husi UNPOL ho rekursu ne’ebe minimu maibe to’o ohin loron UPM kontinua hatudu ninia progresu dezenvolvimentu ne’ebe maka signifikante, alende ne’e mos UPM hetan tulun husi parseru dezenvolvimentu sira nomos ajente internasional sivil no militar sira ne’ebe maka iha komitmentu boot atu kontinua apoiu UPM to’o ohin loron.

“Ami iha esperansa no iha fiar katak ho lidersa Komandante Jeral no Segundu Komandante Jeral nian ami sei atinji objetivu husi vizaun no programa hirak ne’ebe introdus ona atu nune’e UPM bele servi estadu no povu ho nia lema ‘UPM Sempre Orgulho Servisu Iha Tasi’,” dehan Komandante.

UPM iha faze ida ne’ebe kontinua reforsa ninia misaun hodi garante seguransa iha teritoriu tasi timor liu husi estabelesimentu postu vizilansia sira iha area kosteira, estabelese ekipa ne’ebe ho nia misaun atu halo salvamentu wainhira sidadaun sira hetan dezastre iha tasi, halo patrulamentu iha area ne’ebe identifika hanesan potensia ba atividade peskas illegal, importasaun illegal, halo dezaminasaun informasaun ne’ebe pertenente ba seguransa ema nian wainhira halo atividade iha tasi liu-liu komunidade sira ne’ebe halao atividade peskas nomos utilija transporte maritima ba mai Dili Atauru, nomos husi Dili ba mai Oecusse;

Alende atividade preventiva ne’ebe UPM halo iha mos programa seluk ne’ebe sai hanesan prioridade maka iha area kapasitasaun membru UPM kontinua halao treinamentu iha area navigasaun, Lei internasional konaba area maritima, buskas no salvamentu nomos area seluktan ne’ebe maka pertenente ba seguransa maritima nian, programa kapasitasaun hirak ne’e hotu hetan apoiu husi parseru dezenvolvimentu sira hanesan TLPDP, JICA, KOIKA no US komponente naval nomos husi instituisaun F-FDTL.

Entretantu Komandante Jeral PNTL Komissariu Jeral Polisia Henrique da Costa hateten UPM asumi papel sentral ida hodi hasae volume patrulhamentu maritima no aumenta fiskalizasaun ba peska illegal, trafiku humanu, trafiku droga, trafiku arma no kombate kriminalidade organijada transnasional no iha mos papel inportante ida iha ambitu salva guarda vida humanu iha tasi no salvamentu maritima.

“UPM iha laos deit atu garante misaun interna maibe iha kontekstu luan konaba seguransa nasional tanba ne’e nesesidade ida inportante tebes hodi halo investimentu boot iha area ida ne’e relasiona ho aumenta rekursu humanus, Ro ahi ho nia ekipamentu sira nomos formasaun ne’ebe bele responde ba iha nesesidade ne’ebe mosu iha era globalizasaun ida ne’e,”dehan Komandante Jeral.

349366825_3037535613221193_4294775370291536623_n

UPM mos hasoru hela defzafiu sira hanesan tuir mai manutesan ba ro, finansiamentu ne’ebe menus, formasaun ne’ebe seidauk adekuadu, problem aba iha akijisaun navius, Sistema komunikasaun ne’ebe la adekuadu, problema fo fornesimantu no reabastamentu ba ekipamentu ne’ebe bele fo risku ba membru sira iha sira nia servisu fatin maka hanesan bolsas salva vida ne’ebe tuan ona, ekipamentu kombate insendiu ne’ebe la sufsiente, ekipamentu seguransa ne’ebe labele utilija ona nomos ekipamentu seguransa jeral sira seluk.

UPM sei nafatin servi ho fuan no laran tomak kontinua konstrui no konsolidir forsa seguransa ida ne’ebe modernu, responde ho forma prontu no ativu mesmu hasoru dejafiu. Hanesan sira hatudu ona hodi fo apoiu ba munisipiu sira hodi asegura kampaña no Eleisaun parlamentar 2023.

Ohin loron inportante tebes ita tenke iha politika nasional ida hodi koloka tasi hanesan elementu sentral ida iha operasionalizasaun estratejia nasional ba seguransa no dezenvolvimentu Timor-Leste hanesan forma ida atu promove benefisiu ruma fo oportunidade ruma ne’ebe maka iha maibe liu mos husi risku no amiasa oi-oin no kompleksu ne’ebe iha potensia prejudika interese ba nasaun nian.

Ezisti isu sira mai husi nasional, rejional, global ne’ebe ejiji ita nia kapasidade ida ne’ebe aas husi UPM maka hanesan seguransa portuaria, no seguransa bai ha rotas komersiais, obrigasaun hodi kumpri kondiens maritima internasional hodi bele permite ita atu bele adere ba orgnaizasaun ASEAN hodi kombate efetivamente krime sira iha nivel lokal no transnasional, peska illegal ne’ebe la deklaradu no laiha regulamentu ida husi tasi ninian no bele identifika hanesan problema ne’ebe grave ou seriu miabe hodi ajuda estadu atu infrenta problema hirak ne’ebe iha.

Hau nia parabens ba Imi, nafatin hatudu imi nia profesionalismu PNTL iha papel fundamental atu asegura ema no bens sira tanba hanesan Komandante Jeral husu imi nia empeñamnetu dedikasaun atu mantein no fo seguransa bai ta nia komunidade, ita nia bens sira nomos fronteira tasi, ho ita bot sira nia servisu ne’ebe professional Timor-Leste sei kontinua sai nasaun ida ne’ebe livre, paz no tranqulidade, Nia hakotu.

Serimonia ne’e partisipa husi Enkaregadu Embaxador Amerika, Embaxador Japaun, komandante TLPDP, Komandante Komandu Operasaun, Komandante Administrasaun, Komandante Pessoal e Formasaun, Komandante PNTL munisipiu Dili, Komandante munisipiu Bobonaro, Komandante munisipiu Ermera, Komandante UEP, Embaixador Japaun, Korpus Diplomatiku, Xefe JICA, Diretur Departamentu sira, Komandante munisipiu, Ofisiais Superior, Ofisiais Subalternus, Sartentu, Ajente PNTL no kombidadu sira. Media PNTL