Apresentasaun Resultadu Diagnostiku ba PNTL Husi SEFI.

Dili, atu hare’e produktividade no prestasaun servisu Komandante Munisipiu sira nian, Sekretaria do Estado Fortalecimento Institucional (SEFI) halo aprsentasaun resultadu Diagnostiku ne’ebe halo ona avaliasaun ba prestasaun ne’ebe Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) atinzi durante tinan 2014-2015 nian.

Objetivu husi teste Diagnostiku ne’ebe halo ba Dirijentes Instituisaun PNTL nian maka hanesan atu fó kuñesimentu didiak ba Dirijentes ( Komandante Munisipiu sira) PNTL nian kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no oinsa Instituisaun PNTL bele aliña ka kontribui ho diak ba metas PEDN, tuir sira nia mandatu, liu husi planu, organizasaun, servisu atendimentu no kontrolu; no atu apresenta resultadu Diagnostiku Nasional ba Dirijentes sira hanesan referensia importante ida, ba halo planu, jere implementasaun no halo kontrolu ho diak.

Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Faustino da Costa ne’ebe ofisialmente halo abertura ba iha apresentasaun ne’e hateten importante tebes ba realizasaun teste Diagnostiku ida ne’e hodi bele hare’e no reforsa intituisaun PNTL nian hodi identifika frakeza ne’ebe maka hasoru.

“Atu hare’e katak prinsipal tebes realiza Diagnostiku ida ne’e, hodi hare’e no reforsa instituisaun, tanba normalmente ita hare’e husi funsaun analitiku jerál ida atu implementa no identifika frakeza PNTL ninian, ita muda bebeik sistema judisial ida ne’ebe PNTL mós inklui ka hola parte iha laran bolu ita atu resolve kazu ne’ebe komplikadu husi loron ba loron ne’ebe mai husi sidadaun Timor Leste no mós ema estrangeiru”, hateten Komisariu Polísia Faustino da Costa iha ninia intervensaun sesaun apresentasaun Resultadu Diagnostiku nian.

Komisariu Polísia ne’e mós louva inisiativa ministerial no parseiru UNDP ne’ebe involve iha laran hodi fó avaliasaun no funsionamentu ne’ebe instala no hala’o husi SEFI, liu-liu iha setór justisa nian partikular ba ba iha Polísia Nasional Timor Leste.

Resultadu Diagnostiku Nasional ba Instituisaun PNTL sai hanesan referensia ida ba Instituisaun PNTL atu orienta Dirijentes sira nia hanoin no lala’ok servisu (atendimentu) atu foka ka orienta liu ba prodúz resultadu tuir tarjetu, no fó liu tan valor ba osan. Ho nune’e, regulamentu Instituisaun PNTL bele halo atendimentu públiku ho efikáz no efisiente, tuir sira nia mandatu, no kontribui duni ba metas dezenvolvimentu ne’ebe trasa ona iha PEDN.

Partisipa iha aprsentasaun resultadu Diagnostiku ne’e, Ministru de Estado, Coordenador dos Assuntos da Administração do Estado e da Justiça e Ministro da Administração Estatal Dr. Dionisio Babo, Sekretariu Estadu Fortalecimento Instituisional Francisco Burlaco, no Komandante PNTL husi munisipiu 13.

Media PNTL.

Komandante CFP Halo palestra ba Ajente Rekruta no Instrutor CFP.

Dili-Komandante Centru Formasaun Polisia (CFP) halo palestra loron ida ba ajente rekruta no instrutor CFP hodi esplika kona-ba Reforma Setór Seguransa no Direitus Humanus Polisia nian nune’e sira bele kompriende lalaok servisu iha instituisaun PNTL.

Komandante CFP Superintendente Arquiminio Ramos ne’ebe apresenta palestra ne’e hateten, atu hadia servisu membrus PNTL nian, presija hare’e no reforma setór seguransa iha sistema rekrutamentu sira ne’ebe hala’o.

“Reforma setór seguransa iha kestaun barak ne’ebe maka presija hare’e no hadia hanesan sistema rekrutamentu, formasaun, promosaun, no kolokasaun atu nune’e membrus PNTL bele servisu ho professional”, hateten Komandante CFP ne’e iha ninia palestra iha CFP Comoro, Dili (02/06).

Superintendente ne’e haktuir tan katak, além de koalia kona-ba reforma setór seguransa, palestra ne’e mós esplika kona-ba relasaun no kooperasaun servisu hamutuk entre instituisaun PNTL ho F-FDTL, hanesan lutu ba nasaun instituisaun seguransa no defeza nian, liu husi aktividade informal hanesan   jogu amizade nune’e bele hasa’e espiritu de korpu nune’e instituisaun rua ne’e koñese malu no bele servisu hamutuk.

Iha palestra ne’e mós Komandante CFP lansa livru ne’ebe Superintendente ne’e sai autor (hakerek nain) ba iha livru ne’ebe ho ninia titulu Dezenvolvimentu Rekursu Humanus No Reforma Ba Instituisaun PNTL ne’ebe ho ninia mensajem prinsipal 5 maka hanesan, profesionalija instituisaun PNTL tuir estandar ne’ebe Nasõens Unidas fó, katak tenke iha edukasaun diak, formasaun, ekipamentus, salariu no motivasaun diak atu nune’e ema bele halo servisu diak ho professional.

Superintendente Arquiminio Ramos mós hato’o ninia rekomendasaun ba estadu atu bele tau investimentu bo’ot ba Polísia, hafoin maka bele ejiji prosesionalizmu PNTL iha nia kna’ar loron-loron nian. Antes ne’e Komandante CFP hanesan mós Iskritor ba livru tolu kona-ba Sistema Promosaun PNTL, Reforma Setor Seguransa, Dezenvolvimentu Rekursu Humanus No Reforma Ba Instituisaun PNTL.

Palestra ne’e modera husi Inspector Carlito Mau Loe, akompaña husi Adjuntu Komandante CFP Superintendente Emilio dos Santos no Xefe Departamentu Formasaun Inspector Xefe Silveiro de Araujo no hetan partisipasaun máximu husi Instutor, parseru GNR hanesan corpo do aluno no Ajente rekruta sira.

Media PNTL.    

 

PNTL Asina Nota Entendimentu ho PDHJ: Hodi Haklean Koñesementu Direitus Humanus.

Dili, Atu haklean liutan koñesementu membrus Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) kona-ba direitus umanus, maka PNTL asina Nota Entendmentu ho Provedoria Dos Direitus Humanus e justisa (PDHJ) hodi fó formasaun direitus humanus ba membrus PNTL sira iha munisipiu.

Sexta feira (27/06) ne’e, Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Faustino da Costa hateten nota entendimentu ne’e oinsa membrus PNTL iha munisipiu bele hetan haklean formasaun kona-ba Direitu Umanu nian.

“Formasaun kona-ba Direitus Humanus hanesan importante tebes ba membrus PNTL nune’e bele haklean liu tan sira nia koñesimentu nune’e bele redus violasaun direitus humanus iha terrenu”, hateten Komisariu Polísia Faustino da Costa iha salaun enkontru PDHJ Kaikoli, Dili.

Segundu Komandante Jerál PNTL ne’e reforsa tan katak PNTL iha interese bo’ot hodi partisipa ba interese komun tanba ne’e presiza iha koordenasaun ne’ebe diak entre PDHJ no PNTL hodi hamosu mudansa atu redus violasaun direitus humanus iha baze.

Iha realidade, dala barak mosu Violasaun Direitus Humanus iha atuasaun membrus PNTL sira iha baze, tanba menus koñesimentu nune’e hein katak ho kooperasaun servisu entre PNTL no PDHJ bele hamosu mudansa ne’ebe pojitivu.

Entertantu, Provedor PDHJ Silveiro Pinto iha ninia intervensaun hateten Nota Entendimentu ne’ebe asina entre PNTL ho PDHJ ne’e, ho objetivu atu reforsa liu tan kooperasaun servisu entre PNTL liu husi Centru Formasaun Polisia (CFP) no PDHJ ne’ebe maka luta ba direitus umanus hodi nune’e bele reduz vioasaun direitus umanus atu nune’e públiku labele julga instituisaun PNTL ba aktus ne’ebe maka membru ida halo.

Provedor PDHJ ne’e hatutan tan katak PDHJ nia dever atu promove direitus umanus tanba ne’e husu komitmentu no kooperasaun PNTL nian ba susesu instituisaun rua ne’e.

Serimonia asina nota entendemntu ne’e partisipa husi Komandante Centru Formasaun Polisia Superintendente Arquiminio Ramos, Diretur Direitus Humanus PDHJ, no Funsionariu PDHJ.

Media PNTL.  

Komandante Jerál PNTL sai orador iha Seminariu Kona-ba Kombate Krime Transnasional No Trafiku Umanu.

Dili, Seminariu Kona-ba Kombate Krime Transnasional no Trafiku Umanu ne’ebe organiza husi PNTL servisu hamutuk ho Polísia Repúblika Indonesia (POLRI) liu husi embaixada Indonesia iha Timor Leste, ne’e hala’o durante loron ida iha salaun Centro Convenções Dili quarta semana ne’e (25/05).

Material ne’ebe maka Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay apresenta iha Seminariu ne’e kona-ba importasaun veikulu ne’ebe tama husi fronteira entre Indonesia no Timor Leste, katak krime Transnasional inklui trafiku umanu, kontrabandu ba ema, trafiku kilat, falsifikasaun ba viaturas no mós terrorismu, akontese iha liña fronteira tanba wainhira Timor Leste moris hanesan nasaun ho nia ekonomia sa’e, sai alvu ba organizasaun krime transnasional nian.

“Atividade ida ne’ebe halo sofre no fó mukit, no sai violasaun ba direitus ema nia, maka trafiku transnasional ema humanus, ne’e inklui trafiku ba ema hodi sai eskravidaun, vitima sexual no servisu obrigatoriu iha exemplu a’at hatudu kuase iha rai hotu, inklui Timor-Leste, mane no feto i mos to’o labarik sira hetan detensaun kontra sira nia vontade, no halo servisu obrigatoriu ho kondisaun la humanu, situasaun ida ke iha tempu globalizasaun, internet sai meius hodi ajuda ema sira ne’ebe halo trafifiku humanu”, esplika Komisariu Polísia durante sesaun iha Seminariu ne’e.

Komandante Jerál iha ninia apresentasaun durante seminariu sesaun datoluk nian, apresenta tan katak situasaun ida ne’e maka dadaun mosu iha distritu sira fronteira, Covalima, Bobonaro no Oecusse iha kasu trafiku humanu, kasu ida maka ema sidadaun Indonesia nain 5 sai vitima ba promesa ajentes Timor oan balun atu servisu ba bar karoke iha Colmera/Dili.

Além koalia kona-ba trafiku umanu, tipu krime seluk ne’ebe maka sai topiku iha seminariu ne’e maka importasaun veikulu sira ne’e tama liu-husi liña fronteira hanesan kontra-bandu no falsifikasaun ba viaturas.

“Ita hare ba primeiru kazu ne’e simples, atu produz aktu la presija ho tekniku, liu hosi manipulasaun dokumentu viatura, iha segundu kazu atu prova kona-ba falsifikasaun numeru chassis iha ne’e presija ona prosedimentu mekaniku ne’ebe iha bilidade,” hateten Komadante Jerál PNTL ne’e.

Tuir dadus ne’ebe maka apresenta iha seminariu ne’e, dadus ne’ebe regista durante tinan 2015 no 2016 PNTL konsege detekta karreta ho total 11 motorizada hamutuk 165 ne’ebe maka akontese iha liña fronteira munisipiu Bobonaro, Covalima no Oecusse, na kazu hirak ne’e iha ona fase instrusaun ba prosesu.

“Atu kombate ba krimi trafiku humanu, kontra bandu no falsifikasaun ba viaturas, atitude iha fronteira maka sai xave hodi evita nia pratika, hahu’u hosi prevensaun, liu hosi tau hamutuk informasaun hosi parte rua fronteira nian no esklaresimentu ba ita nia populasaun atu labele fiar ba promesa falsu hodi hetan vensimentu bo’ot hosi ema ne’ebe ita la hatene,” esplika Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay.

Media PNTL.

 

 

PNTL No Embaixada RI Organiza Seminariu Hodi Kombate Krime Transnasional Iha Fronteira.

Dili-Atu kombate krime transnasional hanesan hatama veiculu liu dalan ilegal no trafiku humanu iha fronteira, Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Embaixada Republika Indonezia organiza seminariu loron ida atu nune’e bele hametin kooperasaun no koordenasaun seguransa iha fronteira.

Ministru Interior Longuinhos Monteiro hateten atu kombate krime transnasionl iha fronteira instituisaun estadu tenke koopera ba malu tanba PNTL deit labele halo buat ida tenke involve Imigrasaun, Alfandega, Diresaun Nasional Transporte Terrestre inkluzivamente husi parte Polisia Republik Indonesia (POLRI) nune’e buka hatene tanba saida maka krime sira ne’e mosu, nia hato’o kestaun ne’e iha Seminariu Internasional konaba Krime Transnasional, Hatama Veiuculu liu Dalan Ilegal no Trafiku Humanu iha Fronteira Indonezia no Timor-Leste, iha salaun Centru Convensaun Dili (25/05).

Nia realsatan katak Ita nia lei no sistema sei fraku tanba ne’e ezekutador lei husi parte Indonezia no Timor-Leste hamutuk iha ne’e buka solusaun, no husi parte governu ami prontu atu bele hadia sistema mesmu ke despaisu ministerial konjunta nian ka forma hotu ita bele halo hodi halo prevensaun ba krime iha fronteira.

“Ohin hau bolu atensaun ba autoridade ezekutador lei no komponente sira hotu tenke servisu hamutuk tanba instituisaun ida mesak susar atu servisu kombate krime organizadu, koperasaun mutual entre estadu no entre orgaun nasional sira inportante atu nune’e bele halo prevensaun maximu ba kareta sira ne’ebe tama mai ho natureza naok ou krime organizadu no inplika kestaun forsa seguransa iha estadu rua ne’e nian,” dehan eis Komandante Jeral PNTL.

Liu husi seminariu ne’e bele hetan konkluzaun no identifika kauza husi krime hirak ne’ebe akontese iha fronteira hodi bele kombate iha futuru.

Entrtantu iha okajiaun ne’e Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay hateten liu husi seminariu ida ne’e orador sira hato’o sira nia intervensaun konaba jestaun fronteira depois POLRI no PNTL ho parte hotu prepara ami nia servisu prevensaun.

Nia hatutan espera katak hafoin de seminariu ida ne’e ita bele halo planu ne’ebe efetivu ba parte rua nune’e bele asegura fronteira maritima no terrestre ho diak liu no halo prevensaun ba aktu krime ne’ebe akontese iha fronteira rai rua.

Entretantu Atase POLRI iha Timor-Leste I Made Pande Cakra hateten estadu Timor-Leste no Indonezia liu-liu ezekutador lei sira presiza halo koresaun no hadia hamutuk aktividade iha fronteira liu-liu konaba tranzasaun motor no kareta ne’ebe tuir lei Indonezia nian katak illegal.

Nia hatutan rezultadu kapturasaun husi PNTL munisipiu Bobonaro durante ne’e katak transporte hirak ne’e hatama mai Timor-Leste la uza dokumentus BPKB no STNK orijinal maibe bazeia deit ba foto copy STNK no dalaruma ninia faktura mos lalos maske tuir lolos tranzasaun transporte entre nasaun rua tenke uza mekanismu Expor no Inpor. Husi aspetu krime nian hare katak veiculu hirak ne’ebe maka hatama illegal mai Timor-Leste ne’e rezultadu krime furto (naok).

Parte ne’ebe maka Inporta tenkeser klaru hato’o ba Alfandega ne’ebe hanaran pemberitahuan inpor barang no parte Indonezia mos hato’o pemberitahuan Expor barang ba Alfandega se ida ne’e maka akontese, administrasaun los ona bazeia ba lei ne’ebe maka iha sei selu inpostu Expor no Inpor nune’e la halo lakon nasaun rua. Media PNTL

Aniversariu UPM ba dala 15: Disiplina hodi servi

Dili-Komemorasaun Aniversariu Unidade Polisia Maritima (UPM) Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba dala 15 loron 21 fulan Maio, Komandante Jeral PNTL apelu atu unidade ne’e mantein nia disiplina hodi servi povu no nasaun.

“Hau hato’o parabens ba UPM nia servisu maka’as hodi asegura riku soin iha tasi laran, maske hasoru difikuldade no problema oi-oin,” dehan Komandante Jeral PNTL iha Kuartel UPM Sional Dili (21/05).

Komisariu ne’e informa liu tan katak, UPM iha responsabilidade bo’ot tebes ba riku soin iha tasi laran, tanba ne’e tenke asegura seguransa maritima hodi proteje riku soin tasi laran husi aktividades illegal oin-oin iha tasi Timor nian.

Iha okaziaun ne’e Komandante UPM, Superintendente Lino Saldanha hateten maske hasoru difikuldade oin-oin maibe membru UPM sempre urtrapasa situasaun hirak ne’e ho espiritu nasionalismu.

Unidade ne’e hari iha loron 10 fulan Maiu tinan 2001 komanda husi Polisia Nasoens Unidas, no entrega ba UPM iha tinan 2013.

Serimonia aniversariu UPM ba tinan 15 ne’e partisipa husi Komandante Administrasaun, Adjuntu Komandante munisipiu Baucau, Reprezentante Komponente Naval F-FDTL, Reprezentante Embaixada Indonezia iha Timor-Leste, membru UPM no komvidadus sira.

Media PNTL.  

 

 

 

 

TLPDP Fó Apoiu Formasaun Ba Membru PNTL.

Dili, atu bele hala’o kna’ar ho diak liu tan, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) hetan apoio formasaun husi Parseru Dezenvilovimentu Fundasaun Asia no Timor-Leste Community Policing Program (TLCPP).

Liu husi enkontru ne’ebe hala’o entre PNTL ho parseru dezenvolvimentu sira iha Kuartel Jeral PNTL, Kaikoli Dili (Segunda (16/05), Segundu Komandante Jerál Komisariu Polísia Faustino da Costa hateten enkontru planu servisu annual 2016, Programa Apoiu Polisiamentu Komunitaria PNTL ho parseru sira deskuti konaba treinamentu saida maka sei koloka tuir nesesidade Polisia Komunitaria iha kada munisipiu.

“Parte Komando PNTL rasik sujere treinamentu espesifiku kona-ba Public Speaking ba ofisial Polisia Suku (OPS) sira no Ofisial Treinador Distrital (OTD), tanba ne’e liu husi Komandante sira nia prezensa, sira bele hato’o ba parseru sira katak iha ona ofisial iha munisipiu atu sai treinador maibé sira presija apoiu, nune’e sira bele hala’o sira nia kna’ar hodi halo formasaun ba membrus sira iha munisipiu”, hateten Segundu Komandante Jerál PNTL.

Komisariu Polísia ne’e mós iha esperansa, katak liu husi apoio parseru sira nian, membrus PNTL hotu bele aproveita materia no matenek ruma hodi bele hala’o servisu iha instituisaun PNTL hodi servi no proteje povu iha aldeia no suku ne’ebe nia hala’o kna’ar ba hanesan OPS.

Entertantu, Komando Operasaun liu husi Departamentu Polisia Komunitaria ne’ebe maka organiza enkontru ne’e ho nia objetivu atu Komandu husi munisipiu sira bele halo diskusaun direta ho parseru dezenvolvimentu sira PNTL nian, maka hanesan Fundasaun Asia, Asosiasaun HAK, NGO Belun no governu Nova Zelandia liu husi programa Timor-Leste Community Policing Program (TLCPP) hodi deskute kona-ba treinamentu saida maka koloka.

Iha okajiaun ne’e tim lider ba programa Apoiu Polisia Komunitaria Sarah Dewhurst husi Fundasaun Asia hateten, apoio ne’ebe maka sira oferese ba Ofisial Polísia Suku (OPS) maka kona-ba Problem Solving oinsa resolve problema liu husi metode PARA (Peskiza, Avaliasaun, Responde no Avaliasaun ) fila fali ne’ebe maka sei kompleta ho modul balu kona-ba mediasaun, aprosimasaun, no mós modul kona-ba oinsa resolve problema iha nivel munisipiu no treinamentu konaba Public Speaking hodi bele fó kbi’it naton ba OPS atu hala’o sira nia papel tomak iha suku.

Aliende ne’e, Fundasaun Asia hanesan parseru ida iha PNTL, fó mós apoiu treinamentu Polisiamentu Komunitaria ba Komandante Eskuadra no mós husi Polísia Nova Zelandia sei tau matan iha lideransa polisia nian oinsa atu hare’e ba nivel avansadu treinamentu ba Polisia Komunitaria nian no mós atu enkaisa iha kurikulum foun Centru Formasaun Polisia hodi asegura duni ba parte hotu polisiamentu komunitaria nian.

Enkontru planu servisu annual 2016, Programa Apoiu Polisiamentu Komunitaria (PAPK) ne’e diriji husi Segundu Komandante Jerál no partisipa husi ekipa Fundasaun Asia, Polisia Nova Zelandia, Komandante munisipiu 13 no Departamentu Polisia Komunitaria.

Media PNTL.

 

Ajensia Nasionál Polísia Korea, Hala’o Peskiza Ba Sistema Investigasaun Sientifiku PNTL Nian.

Dili, Ajensia Nasionál Polísia husi nasaun Korea, sei hala’o peskiza ida kona-ba Sistema Investigasaun Sientifiku iha Instituisaun Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) nian laran hodi hare’e mós kona-ba matadalan Investigasaun Sientifiku nian ne’ebe maka institusaun ne’e aplika.

Superintendente Polísia Korea Hoon Oh ne’ebe representa delagasaun Ajensia Nasionál Polísia Korea nian hateten, enkontru ne’ebe hala’o entre Ajensia refere ho Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Faustino da Costa ne’e, hodi koalia kona-ba Kooperasaun entre Polísia rai rua ne’e nian.

Iha enkontru ho Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Faustino da Costa iha Quartel jerál PNTL Kaikoli Dili, Tersa (17/05) ne’e, Superintendente Polísia Korea ne’e esplika katak antes halo Kooperasaun ho PNTL, delagasaun Ajensia Nasionál Polísia Korea halo survey kona-ba servisu PNTL nian, espesialmente ba Sistema Investigasaun Sientifiku PNTL nian, ezemplu kona-ba ekipamentus no gia ou matadalan Investigasaun Sientifiku Timor-Leste nian.

“Ami planea atu halo survey durante loron rua, 17 to’o 18 de Maiu iha Komando Jerál PNTL no Prokuradoria Jerál Republika hafoin de survey ida ne’e, Ajensia Nasionál Polísia Korea sei servisu hamutuk ho PNTL hodi haruka ninia polísia espesialista mai fó tulun PNTL liu husi programa edukasaun ba membrus PNTL no konvida mós ofisial PNTL hodi tuir formasaun iha Korea”, dehan Xefe delegasaun ne’e.

Delegasaun   Ajensia Nasionál Polísia Korea ne’e kompostu husi ema nain tolu no sei halo survey durante loron rua nia laran, iha Kuartel Jerál PNTL no Prokuradoria Jerál Republika.

Media PNTL.  

 

Komando PNTL Ermera Preparadu Ba Komemorasaun Loron Restaurasaun Independensia 20 de Maio.

Dili, atu garante seguransa iha loron Restaurasaun Independensia Timor Leste nian ne’ebe monu iha loron 20 fulan Maiu tinan ne’e, Komandu Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) preparadu ona hodi koloka membru iha fatin selebrasaun nian iha munisipiu Ermera.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay iha sexta semana ne’e hateten, Komando PNTL munisipiu Ermera hala’o ona enkontro ho komisaun organizadora ba selebrasaun loron Restaurasaun Independensia 20 de Maiu ne’ebe tuir ajenda sei hala’o iha postu administrativu Gleno munisipiu Ermera.

“Ba loron 20 de Maiu ne’e preparadu no organizadu ona, hein implementasaun, no ohin pessoal Komando Operasaun mós desloka ba munispiu Ermera, seguransa laiha problema, kestaun lalaok serimonia ne’e komisaun organizadora nia responsabilidade, no forsa seguransa maka fó apoio ba iha seguransa no mós involvimentu iha parada militar”, tenik Komandante Jerál PNTL wainhira hasoru malu ho jornalista iha sexta (13/05) ne’e.

Hatan kona-ba kolaborasaun no koordenasaun PNTL ho parte Komisaun Organizadora ba eventu Nasional ne’e, Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay hateten, parte PNTL partisipa ona enkontru ne’ebe organiza husi Komisaun Organizadora ba eventu 20 de Maiu nian, no parte PNTL prontu atu halo kolaborasaun no koordenasaun ho Komisaun iha aspektu seguransa durante serimonia.

Ba ida ne’e, Komandante Jerál PNTL esplika,”Kona-ba koloborasaun no kooperasaun klaru que iha, tanba Komando Operasaun halo ona reuniaun dala barak ona ho komisaun oragnizadora tanba tenke involve malu hodi entende programa ne’e lao oinsa”.

Kona-ba membru PNTL nain hira maka sei koloka hodi fó seguransa iha serimonia ne’e, tuir Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay hateten, ida ne’e parte Komando PNTL munisipiu Ermera tomak no apoio husi Unidades Espesial ho mós Tránzitu hodi halo passa revista (cek-point) husi dalan diresaun munisipiu Liquiça tama ba munisipiu Ermera, nune’e mós husi dalan diresaun munisipiu Aileu tama ba munisipiu Ermera, no ba iha munsipiu Ermera laran rasik, membru tomak sei tun no apoio husi Unidades sira. Parte F-FDTL mós sei fó sira nia apoio ba PNTL hodi bele asegura seguransa iha munisipiu Ermera durante eventu ne’e lao. Media PNTL.

Membru OPS Nain 57 Seidauk Simu Motorizada.

Ermera-Membru Ofisial Polisia Suku (OPS) nain 57 ne’ebe maka Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) koloka iha suku ida-ida iha teritoriu Timor-Leste laran tomak to’o oras ne’e sidauk simu motorizada tanba ne’e komando sei kompleta.

Tuir Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa hateten iha futuru parte Komando sei hare’e ba problema falta motorizada ba membru OPS sira baze. “Polisiamentu Komunitaria nu’udar planu programa prioridade PNTL nian tanba ne’e Komando Jerál fó apoiu motorizada ba membru OPS atu bele hala’o sira nia kna’ar iha komunidade nia le’et, maibe ba OPS nain 57 ne’ebe maka sidauk simu komando sei kompleta,”tenik Komisariu Polísia Faustino da Costa liu husi enkontru hamutuk ho membru PNTL munisipiu Ermera, iha Komando PNTL munisipiu Ermera Sexta foin lalais ne’e (29/04).

Segundu Komandante Jerál PNTL informa tan katak membru OPS ne’ebe maka Komando Jerál PNTL koloka iha suku 442, nain 385 maka simu ona motorizada maibé iha suku 57 maka seidauk simu motorizada tanba ne’e Komando sei esforsu hodi bele kompleta.

Aliende transporte no fasilidade seluk hanesan radio komunikasaun no leptop, Komando Jerál mós deskute hela ho parte hus Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS) atu bele halo uma ba OPS iha suku sira ne’ebe konsidera remotas no OPS hela dok husi suku ne’e, atu nune’e OPS sira besik liu ho konunidade no akompaña lalaok no situasaun seguransa iha suku laran.

Media PNTL.