350950774_555538423462243_4049514363952828028_n
Dili- Komandu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) observa ekipamentu Laboratoriu Forensic no nia utilijasaun hodi halo ezaminasaun liman leut (finger print ) husi suspetu no vitima sira hodi halo prosesu ba kazu krime.
Komandante Jeral PNTL Komissariu Jeral Polisia Henrique da Costa hateten ohin tempu ida inportante tebes tanba membru Investigasaun husi Sub Seksaun Fonrensik ne’ebe mak akaba ona sira nia treinamentu konaba forensik durante semana ida ho formador mai husi Australia Sr.John ne’ebe maka hanesan mos nain ba Forensic Comparison Software ida ne’ebe maka agora dadaun instala iha ita nia Laboratoriu Forensic sira atu utiliza wainhira hala’o servisu iha terrenu hodi nune’e ajuda ona sira wainhira foti evidensia ruma hodi halo analiza sira estuda hodi hatama fila-fali iha komputer hodi hare no halo komparasaun sira bele foti ka aprezenta ona nia rezultadu ba Ministeriu Públiku ida ne’e maka importante tebes ita bele hatete katak avansu ida tan ba PNTL uza mos teknolojia hodi bele ajuda no identifika suspeitu sira, Nia hato’o asuntu ne’e iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili, sexta (02/06).
Nia hatutan treinamentu ida ne’e hodi kompleta tan buat ne’ebe mak uluk iha tia ona, membru PNTL husi Sub Seksaun Forensik hamutuk nain hitu(7) no ita mos hetan apoiu Assessor ida husi parseru TLPDP ne’ebe maka mai apoiu ita hamutuk ho ita nian staff lokal nain rua(2) ida hanesan tradutor ida seluk ajuda ita nia parte foresnsik sira hodi halo identifikasaun.
Laboratoriu ne’e halo ezaminasaun ba krime saida de’it maka akontese karik hanesan husik hela evidensia ruma iha terrenu ita nia parte investigador husi forensik utiliza ida ne’e hodi bele deskobre suspeitu sira.
Parseru TLPDP apoiu ekipamentus lubuk ida ita bele hatete katak sufisiente atu nune’e bele hala’o knar ida ne’e, maibe ita hare buat ne’ebe mak seidauk iha depois Komandu bele buka hodi nune’e bele kompleta tan.
351155570_939319540449043_3671398011908558530_n
Iha okajiaun ne’e John Moloney Forensic Comparison Software hateten Polisia Federal Australia hakarak atu hasa’e kapasidade PNTL iha reziaun, teknolojia ida ne’ebe agora dadaun ami lori mai iha ne’e hanesan teknolojia ne’ebe maka utilija iha Australia inklui mos Azensia sira selu-seluk iha mundu.
“Uluk Hau mos Polisia ne’ebe hau kria software ida ne’e wainhira hau sei iha Polisia, tanba ne’e mak hau haksolok tebes hakarak partilia software ida ne’e ba Polisia sira seluk ,ida ne’e sei avansa no hasa’e kapasidade Polisia Nasional Timor-Leste iha ita nia nasaun.
Nia hatutan membru PNTL sira ne’ebe maka tuir treinamentu ne’e antusismu no gosta tebe-tebes, sira hakarak atu hasa’e sira nia konesementu iha teknolojia ida ne’e hodi halo matching (komparasaun) husi liman fatin ne’ebe mak rekolla iha local do crime mai ita bele halo ho finger print ne’ebe mak iha sistema ida ne’e. Ita uza teknolojia ida ne’e hodi rezolve krime barak liu tan, no resolve problema barak liutan ida ne’e di’ak mos ba komunidade.
Entretantu Police Adviser Forensic Renée Wilson hateten Hau setup laboratoriu ba Liman Leut (finger print) ne’e iha tinan 2021 hodi fo treinamentu ba membru PNTL iha Forensik konaba atendementu ba lokal du krime no oinsa hasai fotografia ba finger print.
Hau sei servisu hamutuk ho PNTL ba durasaun tinan rua(2) to’o hat(4) hodi fo treinamentu ba membru sira husi investigasaun iha munisipiu hotu konaba oinsa atende local du krime no rekola evidensia hodi bele ajuda prosesu investigasaun.
“Ami halo ezaminasaun ba liman fatin ne’ebe maka rekola iha lokal du krime hodi mai iha laboratoriu atu halo ezaminasaun entaun tenke iha buat ruma hodi halo komparasaun tanba ne’e maka ami iha data base atu nune’e liman fatin ne’ebe maka ami rekola husi suspetu no vitima sira hatama iha data base hodi halo komparasaun,” dehan Wilson.
Tanba ne’e maka ami konvida Sr. John Moloney mai iha ne’e atu instala Forensic Camparison Software nomos data base ba finger print atu nune’e finger print ne’ebe maka atu hatama ba data base ne’e foti husi suspetu no vitima sira.
Buat ne’ebe maka interesante ami halo iha laboratoriu ne’e maka uza manera oi-oin para hare halo ezaminasaun ho material kimiku lokal ne’ebe maka bele hola iha timor ho kustu ne’ebe maka apropriadu rajaun tanba material kimiku hirak ne’ebe maka uza iha laboratoriu nia kustu karun teb-tebes ne’ebe maka tenke importa husi estranjeru mai no presija kustu osan ne’ebe maka boot, husi ida ne’e maka ba finger print nian ami uza deit bua malus no nia rejultadu diak hanesan mos produtu kimiku ne’ebe maka sosa husi rai liur. Entaun uza bua malus ne’e hanesan invosaun ne’ebe maka primera vez ami halo iha mundu hodi uza ami nia kreativu no alternativu ida ne’e hodi halo ezaminasaun.
Ami mos uza Gazolina no Minarai hodi halo ezaminasaun finger print ba surat tahan ne’e alternativu ne’ebe maka baratu ba material kimiku ne’ebe maka kustu karun, tanba ne’e Kurten University iha Australia interesante tebes ho saida maka ami halo nune’e sira atu halo publikasaun iha sira nia journal. Media PNTL