Extensaun MoU Entre PNTL Ho ICRC

untitled2022-08-24-01-8

Dili, Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Komité Internasional Cruz Vermelha (ICRC-sigla Inglês) kontinua halo extensaun ba Memorandu of Understanding (MoU) kona-ba Dizeminasaun Regra & Estandarte Polisiamentu Internasional no Prinsipiu Umanitaria sira.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa iha ninia entervista hafoin serimonia asina MoU neé hateten aktividade neé nuúdar kontinuasaun katak iha tinan barak nia kotuk ita halo akordu ida ho Cruz Vermelha Internasional.

“Hanesan ita hotu hatene iha tempu Pandemia COVID-19 kuaze aktividade lubuk ida mak ita la halo, tanba neé hafoin ita tama iha erra normalidade entaun hanoin katak presiza aktualiza saida maka iha akordu neébe halo ona iha pasadu, nuneé bele iha nafatin aktividade balun hodi implementa akordu neé, aktividade ohin maka atu renova no mós extende akordu neébe halo ho Cruz Vermelha Internasional, atu iha tempu tuir mai sá aktividade maka sei halo”, tenik Komandante Jerál PNTL neé.

Komisariu Polisia neé afirma liu tan katak Cruz Vermelha sei nafatin halo ninia komprimisiu ida maka bele nesesita, apoiu ka transfere koñesimentu balun ba membru sira PNTL nian, liu-liu kona-ba halo Primeiru Sokoru neé importante tebes. Tanba PNTL neé ninia membru iha baze hahuú husi aldeia to’o iha nasional no PNTL mós sempre atende kazu sira hanesan asidente sira, tanba iha baze Ofisial Polísia Suku (OPS) sira sempre apoiu wainhira mosu dezastre ruma.

untitled2022-08-24-01-19

‘’Agora oinsa maka membru hirak neé bele iha koñesimentu maka Primeiru Sokoru neé treinamentu ida importante ba membru sira oinsa bele atende no asegura wainhira iha dezastre ou asidente ruma no oinsa maka iha mekanizmu ka maneira hodi salva no evakua ema sira, pontu segundu maka atu estandariza membru PNTL ninia mekanizmu operasaun liu-liu ba oin, tanba ita hatene katak Cruz Vermelha iha ninia mehi ida katak hakarak instituisaun Estadu liu-liu PNTL ninia Estandarizasaun ou atendimentu bele tama iha kategoria Internasional’’, salienta Komisariu Polisia neé.

Autoridade másimu instituisaun seguransa ne’e agradese ba Komitmentu husi ICRC tantu mós Cruz Vermelha Timor-Leste fó ba PNTL, agradese mós ba ekipa tékniku ne’ebe mak husi parte PNTL no ICRC nian rasik ne’ebe kuaze lori fulan barak nia laran hodi halo diskusaun hodi ohin ita bele ofisializa akordu ne’ebe iha.

Iha fatin hanesan Xefe Delegasaun ICRC ba Indonesia no Timor-Leste Mr.Alexandre Faite hateten hanesan ita hotu hatene katak kooperasaun entre Cruz Vermelha Internasional ka ICRC ho PNTL ho tempu ne’ebe barak no ami apresia tebes ho situasaun ne’ebe agora dadaun iha ne’e katak ita bele realiza hodi asinatura ba iha MoU ka kooperasaun entre Cruz Vermelha Internasional ho PNTL.

‘’Hau mós iha oportunidade hodi halo diskusaun ho Komandante Jerál PNTL katak iha aktividade balun maka tama ona iha diskusaun konkretu ne’ebe maka bele hala’o no servisu hamutuk ho PNTL ba iha MoU ne’e nia laran rasik”, esplika Xefe Delegasaun ICRC ba Indonesia no Timor-Leste ne’e.

untitled2022-08-24-01-12

Mr.Alexandre Faite haktuir tan katak iha aktividade primeriu maka sei realiza iha semana tolu tuir mai no aktividade sira seluk maka ami halo diskusaun ona ho Komandante Jerál PNTL katak iha aktividade ne’ebe maka ami sei integra liu-liu ba iha tópiku importante balun hanesan iha area fronteira nian no area primeiru Sokoru, hare’e mós ba responde dahuluk sira iha tempu emergensia ka dezastre sira.

Hola parte iha aktividade asinatura extensaun MoU ne’e maka Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa, Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Mateus Fernandes, Inspektur Jerál, Komandante Komandu Operasaun, Administrasaun, Komandante PNTL munisipiu Dili, Komandante UPM, Segundu Komandante UEP, Segundu Komandante UPF, Xefe Servisu, Xefe Departamentu sira Kuartel Jerál, Sekretariu Jerál Cruz Vermelha Timor-Leste inklui ekipa husi ICRC.

Media PNTL.         

Komandu PNTL Halo Lansamentu Ba Panfleto Kona-ba Sensibilizasaun Armas No Monisoens Explosivos Ba Komunidade.

299956303_1490243294732985_773608084505098068_n

Atabae,19/08/2022)- Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Unidade Espesial Polísia (UEP) seksaun EOD sexta-feira (19/08) semana kotuk hala’o lansamentu ba Panfleto kona-ba Sensibilizasaun ba Material restu Funu nian, Armas no Monisoens Explosivos ba komunidade sira munisipiu Bobonaro postu administrativu Atabae.

Armas no Monisoens Explosivos sai hanesan material ne’ebe perigo ba ema nia vida no mós sai hanesan meius ne’ebe ema utiliza ba asaun krime no asaun terorizmu. Iha lansamentu Panfleto ne’e Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Mateus Fernandes ho Administrador postu administrativu Atabae taka mos Panfleto iha sede postu administrativu Atabae.

Objetivu husi lansamentu ne’e maka atu fahe informasaun ba komunidade sira no sensibiliza komunidade sira atu iha atensaun ba Armas no Monisoens Explosivos ne’ebe barak sei namkari iha teritoriu Timor-Leste no labele sai hanesan meius ba asaun krime ka terorizmu presiza kontribuisaun husi komunidade sira hotu iha asaun Prevensaun, Deteksaun, Neutralizasaun no Mitigasaun.

Segundu Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Mateus Fernandes iha ninia entervista hateten material funu sira uluk husi Guerra Mundial ita presiza rekolla atu bele halo rahun tiha, se lae orisda sasan hirak ne’e bele monu deit no fó risku ba vida ema nian.

“Tanba ne’e ita dezamina informasaun ida ne’e, atu populasaun hotu bele koopera atu oinsa sasan hirak ne’e bele tau iha nia fatin ou bele halo rahun tiha no labele fó pertubasaun ba ita nia servisu”, esplika Segundu Komandante Jerál PNTL ne’e.

Hola parte iha aktividade ne’e Segundu Komandante Jerál PNTL, Komandante UEP, Segundu Komandante PNTL munisipiu Bobonaro, Komandante Eskuadra postu administrativu Atabae, reprezentante Servisu Nasional Intelijensia (SNI), autoridade lokal postu administrativu Atabae hamutuk ho komunidade sira. Media PNTL

 

Ekipa Konjunta Kaptura Ona Suspeitu Ba Kazu Tentativa Homesidiu

 

300419537_1501193383674991_6285776510153459237_n

 

Dili, 19 agostu 2022  – Ekipa konjunta Servisu Sekreta hosi SIP, pMakikit no Unidade Falintil, kaptura ona autor ba kazu tentativu homesidu, danu agravadu no-mos Armas Brankas.

Iha horas 11:00 otl, dader ne’e ekipa servisu kaptura autor AJG, tinan 20, hela iha Matadoro, Suku Vila-Verde tanba

halo asaltu ba membru GAM PSHT ne’ebe simu graduasaun hafoin fila ba ida-idak nia hela fatin.

Kronolojia: Antes ne’e suspeitu sira iha planu ona hodi halo grupu rua hodi fahe balun hein iha dalan diresaun Igreja Katedral sae ba Tuana Laran iha Aldeia Virgoloza, Suku-Vila Verde, Postu-Administrativu Vera Cruz, Munisipiu Dili.

Iha oras tuku 4:00 madrugada membru husi GAM PSHT remata atividade simu graduasaun atu fila ba ida-idak nia uma to iha dalan iha fatin akontesimentu hetan kedas asaltu husi suspeitu ho nia maluk sira hodi fatuk mak tuda inklui lori mos samurai ida hodi rejulta vitima nain 5 mane nain 3 ho feto nain 2 husi GAM PSHT hetan kanek grave iha parte ulun kanek/kuak rezulta ran sai makas no agora dadauk vitima sira halao ona tratamentu iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV).

Suspeitu antes ne’e komete ona kazu Furto/naok iha area kapital Dili no asalta malu iha kapital Dili no ekipa servisu kaptura tiha entrega ba Eskuadra PNTL Dom-Aleixo, maibe ikus mai suspeitu hetan Termu Identidade Rezidencia(TIR) kada semana.

Depois kaptura suspeitu deklara katak nia ho nia kolega sira hamutuk nain 8 seluk ne’ebe maka halo asaltu ba Membru GAM PSHT to hetan Grave.

Agora dadaun ekipa konjuntu kontinua buka suspeitu sira seluk ne’ebe maka sei halai Subar. Media Serviços Relações Públicas

 

SIP Halo workshop hodi aprezenta rejultadu peskiza iha fronteira terrestre

299193338_1487644724992842_8764772820350912977_n

Dili- Servisu Informasaun Polisia (SIP) halo workshop hodi aprezenta rezultadu peskiza konaba kauza no motivu atividade kontrabandu (negosiu illegal) iha fronteira terrestre munisipiu Bobonaro, Covalima no RAEOA

Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa  hateten Workshop neé Ita halao nudar kontinuasaun seminariu nasional neébe maka halao konaba asuntu fronteira nian no faze tuir mai maka ita sei aprezenta rezumu ba governu no sei halo pedidu ruma para bele iha kontinuasaun halo aprezentasaun iha nivel stratejiku neébe maka ita sei konvida ministeriu relevante nomos Komisaun B Parlamentu Nasional hodi aprezenta situasaun real no saida maka ita hetan durante neé iha area fronteira rajaun tanba saida maka situasaun kontra bandu komesa sae ba bebeik, Nia hatoó asuntu neé ba Jornalista sira iha Timor-Plaza Dili, kinta (18/08).

Nia hatutan iha informasaun lubuk ida neébe maka sai referensia no bukae ba Komandante sira liu-liu Komandante munisipiu sira iha fronteira para atu hare oinsa mekanismu balu iha area fronteira no estratejia saida maka PNTL presiza hadia ba oin.

“Fator kultura sosial ita nia ema sira balu hela iha Indonezia no balu iha Timor-Leste maibe sira iha relasaun familia entaun laos fasil atu kombate, situasaun seluk maka funu entre Ukrania no Rusia neébe implika ba folin sasan nesesidade bazika no folin komvustivel sae afeta mos Timor-Leste entaun situasaun ida neé maka kontribui atividade kontra bandu iha fronteira mos sae makaas, aspetu seluk maka Jeografia ita nia rain foho no mota entaun difikulta tebes membru sira atu halo kontrolu maximu nomos distansia entre postu ida ba postu seluk neébe dok balu toó km40 entaun difikulta sira atu halo kontrolu iha neba no seluk maka ekipamentus nesesariu ba membru sira atu halo servisu neébe buat balu ita tenta solusiona institusionalmente no balu ita sei rekomenda ba governu atu bele tau konsiderasaun,”Komisariu neé esplika.

300215241_1487644921659489_4958114758893559481_n

Alende neé dezafiu neébe hasoru maka hanesan klima situasaun estrada iha tempu udan difisil atu asesu nuneé difikulta membru sira atu halo vizilansia iha area fronteira no maioria iha postu vizilansia sira laiha asesu eletrisidade ida neé maka asuntu ida neébe PNTL hare parte interna hodi solusiona liu-liu ba postu sira neébe iha atu bele iha asesu ba eletrisidade.

Iha okajiaun neé Konsilera Embaixada Australia Bonnie Hoffman hateten Hau kontente tanba durante tinan ida liu bele fo apoiu ba PNTL-SIP liu-liu iha kolokasaun no atividade seluk neébe prefere ba konyesementu diak liutan relasiona ho asuntu seguransa fronteira ho nia dezafiu sira.

Nia hatutan infelismente situasaun global ohin loron hatudu katak nasaun hotu-hotu sei hasoru amiasa ba klima ezemplu instabilidade iha nasaun seluk ka iha rejiaun. Kondisaun ekonomika  neébe at ba bebeik iha mundu tomak tanba neé nasaun sira hotu sei hasoru dezafiu domestiku iha tempu hanesan numeru atividade illegal sei aumenta liutan iha liña fronteira entaun Timor-Leste mos sei afeta hosi situasaun hirak neé.

“Hau fiar katak iha workshop ida neé Imi sei rona informasaun no analiza pojitivu atu bele apoiu kontribusaun sira iha futuru nian ba esforsu ida neé, liu husi komprimisiu no profesionalismu ho servisu makaas no iha komfiansa katak PNTL sei kontinua atinji rezultadu diak no susesu ba Timor-Leste” dehan Bonnie.

Atividade negosiu illegal iha fronteira ba sasan hirak hanesan: minarai, gazolina, sigaru, motor, karau, kuda no seluktan.

Seminariu neé hetan apoiu husi Embaixada Australia no Estadus Unidus Amerika iha Timor-Leste.

Seminariu loron sorin neé partisipa husi Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Mateus Fernandes, Komandante Komandu Operasaun, Komandante Komandu Administrasaun Komandante RAEOA, Segundu Komandante munisipiu Bobonaro, Covalima no Komandante Unidade(UPF no UPM), Xefe Departamentu, Xefe servisu, membru SIP no konvidadu sira. Media PNTL

Aniversariu UEP ba dala-13 Komjer: UEP tenke kontinua Dezenvolve aan

untitled2022-08-16-09

Dili- Komandante Jeral PNTL husu ba Unidade Espesial Polisia (UEP) atu kontinua kapasita no dezenvolve kapasidade hodi ejerse knaar ho profesional.

Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa hateten hanesan autoridade seguransa dejafiu ba oin sei boot liutan no kompleksu liutan tanba neé maka Komandu orienta sira para hatene saida maka kadeia de Komandu, Lideransa no kontinua halo kapasitasaun ba membru sira, Nia hatoó asuntu neé iha selebrasaun aniversaun UEP iha Kuartel Bairo-Pite Dili, tersa (16/08).

Nia hatutan Komandu nia hare maka kondisaun balu neébe maka presija apoiu ba sira liu-liu area lojistika, buat balu tinan neé ita hahu halo hela prosesu aprovizionamentu ba kompras maske seidauk bele responde hotu, Ami halo diskusaun ho membru Parlamentu Nasional Komisaun B neébe trata asuntu Defeza no Seguransa no Ministeriu Interior hodi hare situasaun sira neé oinsa atu tau fundu ruma ba tinan oin iha Orsamentu Jeral Estadu.

“Dedikasaun no esforsu neébe sira halo ita rekonyese maibe lalika hanoin katak misaun PNTL nian ita kompleta no atinji nia objetivu tanba objetivu lolos maka bainhira povu hotu-hotu hela iha situasaun hakmatek no dezenvolvimentu hotu lao diak,”Komisariu Rekonyese.

Serimonia neé inisia ho atribusaun louvores hodi atribui sertifikadu ba membru ho Komandante sira ho konsiderasaun servisu neébe maka sira halo hahu husi infaze politika iha tinan 2019 no 2020 iha situasaun difisil ho kapasidade ida neébe sira iha Ita fo apresiasaun ba sira.

Komisariu neé afirma durante neé ita ejiji atu estabelese unidade Cinotecnika iha UEP, Asu neébe mai ho kapasidade liu-liu iha area Explusivu, Arma, Dokumentu falsu no kazu neébe maka trend agora nuneé se ita instala ekipamentus kompletu maka asegura tebes parte relevante.

Wainhira Lei Organika tama em vigor maka agora dadauk PNTL prepara hela hodi haruka Ofisial Superior nain rua no Sub Alternus nain ida ba iha Portugal no Australia alende neé halo mos formasaun iha rai laran antes halo instasaun ba Unidade Cinotecnika.

Iha okajiuan neé Komandante UEP Superintendente Xefe Polisia Orlando Gomes hateten UEP nudar unidade nurak  maibe iha dalan naruk no promete lao ba oin hodi dezenvolve unidade ida neé sai profesional.

Nia hatutan Unidade neé iha ona istoria no susesu barak husi operasaun, intervensaun formasaun, kursu no mudansa neébe hatudu servisu neébe halao tia ona. UEP sempre hatudu ho determinasaun neébe aas atu garante misaun jeral PNTL nian.

Iha loron 16/08 tinan 2022 UEP selebra aniversariu ba dala-13, loron UEP nian iha 14/08 tanba iha tinan 2009 halao treinamentu reagrupamentu dahuluk iha Raerobo, UEP reprejenta agrupamentu Unidade tolu(3) maka hanesan Unidade Intervensaun Rapida (UIR) atual Batelaun Ordem Publika (BOP), Corpo Seguransa Pessoal atual  Compania Seguransa Pessoal(CSP) no Unidade Rezerva Polisia  atual Compania Operasaun Espesial (COE).

Serimonia neé kompleta ho atrasaun kapasidade UEP :CSP, COE, BOP no EOD hodi asegura seguransa no protesaun ba alta entidade, hakalma no dispersa joven neébe maka provoka seguransa no ordem publika liu husi demostrasaun, halo operasaun tubulares no inativasaun bomba.

Serimonia neé anima husi Grupu Drum Band Colejiu Paulo VI no banda muzika ho artista timor oan sira.

Partisipa iha serimonia neé Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Mateus Fernandes, Prezidente Komisaun B Agostinho Sequera Somocho, Eis Ministru Interior Rogerio Tiago Lobato, Eis Komandante Jeral PNTL Paulo de Fatima Martins, Embaixador Estadus Unidus America, Eis Komandante UEP Superintendente Xefe Polisia Afonso dos Santos,  Inspetur Jeral, Komandante Komandu Operasaun, Komandante PNTL 13 munisipiu, Komandante Unidade UPF no UPM, konvidadu, membru UEP no Familia boot PNTL. Media PNTL

 

Xefe Estadu Preukupa Partisipasaun Feto Iha Lideransa Komandu PNTL Nia Laran

2022-08-12-91

Dili, Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) Dr. José Ramos Horta preukupa ho partisipasaun Feto iha lideransa Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) nia laran. Tanba tuir Xefe Estadu nia observasaun kuaze feto laiha iha estrutura Komandu PNTL nian.

Iha entrevista hafoin hala’o enkontru ho estrutura Komandu PNTL iha Vizita Ofisial sexta-feira (12/08) semana kotuk, ba jornalista sira Xefe Estadu hateten observasaun negativa ne’ebe maka nia halo mai Komandu PNTL maka laiha liu partisipasaun feto iha lideransa tanba ne’e Xefe Estadu hakarak hare’e feto laos deit aumenta númeru iha baze.

“Hau hakarak hare’e feto sai Komandante, wainhira laiha feto maka sai Komandante hau sei Veta Orsamentu ba PNTL, tanba hau hare’e númeru ne’e kuaze laiha liu, bele ema atus ida feto oan ida maka iha ne’eba, portantu tinan rua-nulu ona hau hakarak hare’e, aselara ida ne’e, ida ne’e maka únika hau nia observasaun negativa”, tenik Prezidente RDTL ne’e.

Hatan ba preukupasaun husi Prezidente RDTL kona-ba partisipasaun feto iha lideransa Komandu PNTL, Komandante Jerál Komisariu Polísia Faustino da Costa hateten uluk ita iha Komandante munisipiu rua maka feto, maibé agora ida ita haruka hela ba eskola kona-ba Komandu nian no ida agora komanda  hela Komandu munisipiu Likisa.

“Agora problema ida ne’e laos maka foin mosu dadaun iha tempu ida ne’e lae, desde inisiu rekrutamentu iha Regime Konkursu Públiku ba PNTL ne’e hateten kedas, kada rekrutamentu tenke koloka 15% husi feto, agora 15% ita fó maibé kada rekrutamentu nunka atinzi ida ne’e, agora saida maka ami halo iha pasadu (2008) ami halo video badak ida katak iha video ne’e ami uza ofisial femenina sira halo ninia sensibilizaaun hodi hatudu katak feto mós bele”, esplika Komisariu Polísia ne’e.

Autoridade másimu instituisaun Seguransa ne’e afirma liu tan katak karik iha futuru Primeiru Ministru hanesan mós Ministru Interior no Prezidente RDTL mós ohin hato’o atu hare’e didiak situasaun ida ne’e, mas ita bele hahu’u halo sensibilizasaun iha futuru karik iha oportunidade ba rekrutamentu, envolvimentu feto ne’e importante duni ba iha PNTL.

Media PNTL.

Vizita Prezidente RDTL Mai Komandu Jerál PNTL

2022-08-12-25

Dili, Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) sexta-feira (12/08) semana kotuk ba dahuluk simu vizita husi Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) Dr. José Ramos Horta hafoin simu pose nu’udar Xefe Estadu iha loron 20 Maiu tinan 2022. Vizita ofisial ne’e hala’o iha Kuartél Jerál PNTL no simu husi Vise Ministru Interior, Komandante Jerál PNTL ho Segundu Komandante Jerál PNTL hamutuk ho estrutura Komandu Jerál no Komandante Komandu munisipiu 14 inklui RAEOA no mós Komandante TLPDP.

Hafoin vizita, Prezidente RDTL Dr. José Ramos Horta ba jornalista sira hateten tinan lubuk ida ona mak hau la mai iha ne’e (Komandu PNTL) tanba iha aktividade seluk no hau hare’e kompara ho tinan hirak ba kotuk progresu barak tebes iha kualidade profesionalizmu ita nia Forsa Polísia Seguransa, iha ekipamentus laos sufisiente maibé kompara ho uluk Orsamentu Jerál Estadu ne’ebe tau mós ba PNTL iha evolusaun diak iha tinan hirak nia laran.

“Sé hau halo karik avaliasaun ruma ba aktividade sivika, aktividade komportamentu PNTL nian hanesan mós F-FDTL nian, hau iha esperiensia iha area ida ne’e observa iha mundu, rai lubuk ida, iha funsaun barak ne’ebe hau iha ho Nasoens Unidas, hau hateten ita nia Polísia nia komportamentu em termus Lei no Ordem, em termu respeita Direitus Umanus ne’e alta klasifikasaun (Klasifikasaun Diak), iha problema sempre difisil iha instituisaun ho ema barak para ita bele kontrola buat hotu-hotu”, tenik Prezidente RDTL ne’e.

2022-08-12-06

Xefe Estadu ne’e afirma tan katak atu hare’e situasaun Timor nian ita nia Polísia, ita nia Forsa bele orgullu, ballansu ne’ebe hau halo pesoalmente uluk iha tinan 2014 to’o mai tinan 2017 hau dirige Painel ONU nian ida naran ‘Painel de Alto Nivel Para Operações de Paz Á ONU’ ne’e tau matan ba Forsa da Paz, Forsa Polísia rai lubuk ida iha mundu no hau bele kompara, tanba ne’e hau kontente no orgullu.

“Governu tenke tau matan liu tan ba institusaun rua hanesan F-FDTL no PNTL, hau sei hare’e iha Orsamentu Jerál Estadu ne’ebe mai, pontu ida maka hau hare’e diak liu sé governu hakarak tau matan liu ba Forsa rua ne’e (F-FDTL no PNTL) hare’e tok sé bele fó Orsamentu Espesial ba sira para sira bele halo mos aktividade Sosias, Sivikas, Desportivas barak liu; tanba iha tempu Paz, Timor laiha konflitu, ita nia forsa la okupadu ho konflitu armadu ruma, entaun sira iha posibilidade para ajuda komunidade sira, fó meius ba sira, ekipamentus”, salienta Dr. José Ramos Horta.

Premiadu Nobel da Paz ne’e salienta tan katak ekipamentus hirak ne’ebe hau hare‘e iha expozisaun iha nia esplikasaun katak balun diak, balun modernu no balun la funsiona, balun antigu liu ona tenke muda, Parabéns ba sira hotu-hotu, kapasidade PNTL nian tinan hirak nia laran aumenta diak los.

2022-08-12-45

Iha fatin hanesan Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Faustino da Costa ba jornalista sira hateten agradese ba presensa husi Xefe Estadu nian ne’ebe ajenda mai duni husi gabinete Prezidente RDTL nian, vizita ida ne’ebe ba ami hare’e furak no motiva tebes-tebes.

“Vizita ida ne’e hakarak atu koñese mós edifisiu ka instalasaun PNTL nian, aprezentasaun situasaun balun ne’ebe PNTL infrenta no Xefe Estadu hato’o ninia intervensaun, palavras motivasaun ba PNTL, entaun ami foti buat rua maka importante maka hanesan primeiru Prezidente RDTL apresia servisu PNTL nian, desenvolvimentu segundu inisiativa kona-ba identifika ameasas futuru ne’e, importante nesesidades só que ita presiza sukat ho kapasidade estadu no governu ne’e nian”, esplika Komisariu Polísia ne’e.

Iha vizita ofisial ne’e Xefe Esatdu Dr. José Ramos Horta akpompaña husi bainaka sira hanesan Vise Ministru Interior António Armindo, Xefe Esatdu Maior Jeneral  F-FDTL Tenente Jeneral  Falur Rate Laek, Komandante Jerál Komisariu Polísia Faustino da Costa, Segundu Komandante Jerál Komisariu Polísia Mateus Fernandes no Komandante TLPDP Daren Boy hare’e expozisaun husi Funsaun sira PNTL nian, vizita mós edifisiu SIKN, IT PNTL, fatin konstrusaun edifisiu foun Kuartél Jerál no Ofisina PNTL. Hafoin hala’o vizita ba fatin hirak ne’e, Xefe Estadu kontinua kedas hala’o enkontru ho estrutura Komandu PNTL.

Media PNTL.         

Reprejentante PM-MI Inagura Sentru Integradu Jestaun Informasaun Investigasaun Kriminal no IT PNTL

298828410_1482834235473891_5787608512500311146_n

Dili- Reprejentante Primeiru Ministru no Ministru Interior Fidelis Magalhães inagura edifisiu Sentru Integradu Jestaun Informasaun Investigasaun Kriminal no Informatika Teknolojia neébe konstrui husi Parseru TLPDP hodi apoia kapasidade investigasaun no IT PNTL nian.

Fidelis Magalhães hateten Inagurasaun ne’e nudar simbolu koperasaun nasaun belun Australia hodi kontinua muda nafatin ba platamar ida neébe ass liu nakonu tan ho konfiansa entre nasaun rua nudar esforsu governu (Primeiru Ministru-Ministru Interior Taur Matan Ruak), Vice Ministru Interior Antonio Armindo,  Komandante Jeral  no membru sira oinsa atu halo diak liutan servisu PNTL nian neébe ita iha onra ida atu halo melhoramentu hirak neé ho apoiu husi governu no povu Australianu, Nia hato’o asuntu ne’e iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili, kinta (11/08).

Nia hatutan atu Profesionaliza PNTL presija rekursu humanus ne’ebe diak liu ho fasilidade no tekniku ne’ebe diak tanba ne’e maka Governu Konstitusional da-VIII liu husi lideransa Ministru Interior ho nia Vice konsege ona halo medidas barak ne’ebe maka hetan aprovasaun husi  Konsellu Ministru hanesan Estatutu Pessoal PNTL ne’ebe maka aprova iha loron (10/08), Aprova ona Lei Organika, Rezime Salarial Remunatoriu aprova ona ho aumentu %15 ne’ebe hahu husi 23 ba leten ; Komponente save hirak ne’e ba melloramentu institusional PNTL nian mai Konsellu Ministru iha apresiasaun ne’ebe ass no kolaborasaun boot hodi nune’e fasilita ho diskusaun klean no lalais.

298879193_1482834215473893_5019315312182271739_n

Naturalemente governu liu husi orsamentu no diskusaun iha Partamentu ho apoiu husi Deputadu sira sei dudu atu hadia rekursu no jestaun sira PNTL nian wainhira diskuti iha Parlamentu Nasional wainhira ita koalia konaba Orsamentu Jeral Estadu, ita hatene katak para rai ida ne’e bele kontinua estadu nia lejitimidade bele metin ba oin ita presija PNTL ne’ebe maka professional.

“Espera katak ita boot sira bele utiliza fasilidade hirak ne’e ho diak no PNTL tenke kontinua capasity building no aumenta rekursu hodi bele matenek liu hodi kombate kriminal no trava sira ho Lideransa Komandante Jeral ho Segundu Komandante Jeral fiar katak iha tinan 10 oin mai iha fasilidade no ema ho matenek sei diak liu,” Ministru apela.

Iha okanjiaun ne’e Embaxador Australia iha Timor Leste William Costtelo hateten Governu Australia liu husi Timor-Leste Police Development Program ( TLPDP) iha komprimisiu atu hamutuk ho Timor-Leste hodi servisu ho PNTL atu asegura no hametin seguransa ba povu no nasaun.

Edifisiu ne’e kompleta ho Sala tau sasan evidensia, sala entrevista ba vitima labarik ne’ebe vulneravel, sala detensaun, laboratorium forensic ho kualidade bazeia ba konseptu ne’ebe maka estabelese iha Australia no Rejiaun Pasifiku ne’ebe akumula parseru sira atu servisu hamutuk.

Entretantu edifisiu IT kompleta ho fasilidade ne’ebe modern atu fasilita imi nia servisu no nafatin dezenvolve nia aan iha area Informatika teknolojia ne’ebe komprimitidu ona husi TLPDP hodi hari edifisiu ida ne’e.

Entretantu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa hateten edifisiu rua ne’e inportante ba PNTL nudar instituisaun estadu sei utilija hodi halao knaar bazeia ba lei no regulamentu ne’ebe iha.

298770225_1482836745473640_2239884145044928525_n

Nia hatutan profesionalismu atendementu Polisia nian sei bazeia ba fator balun hanesan ekipamentu, rekursu humanus ne’ebe treinadu no seluktan  nune’e PNTL nafatin ho komprimisiu ida katak maske iha limitasaun balun maibe Ami sei nafatin kontinua esforsu iha situasaun saida deit atu bele halo atendementu ne’ebe diak no merese ba povu.

Antes termina Lideransa maximu instituisaun seguransa ne’e hato’o apresiasaun no agradesementu wain ba Embaxador Australia iha Timor-Leste no Komandante TLPDP Superintendent Daren Booy tanba sira nia esforsu no apoiu ohin loron ita hamutuk iha fatin ida ne’e hodi halo inagurasaun ba edifisiu rua ne’e.

Serimonia inagurasaun ne’e partisipa husi Prokurador Jeral Republika, Vice Prezidente Parlamentu Nasional, Prezidente Komisaun B ho Deputadu sira Provedor PDHJ, Komisariu KAK, membru Governu Konstitusional da-VIII, Komandante TLPDP ho nia estrutura, parseru husi ONG nasional no konvidadu sira. Media PNTL

SIP Nasional Halo Buska Kaptura Joven 5 Ho Evidensia Motor 2

298419311_1494686077659055_7207945584516473384_n

Dili, 10 agostu 2022 – Hafoin simu orientasaun hosi Xefi Servisu Informasaun Polisia (SIP) Nasional hamutuk ho SNI (Servisu Nasional Intelijensia) hodi buka tuir autor sira ba krime publiku ekipa servisu sekreta konsege asegura tan joven-5 ne’ebe envolve iha kazu naok motor ida lakon iha loron 6 agostu 2022, iha Aldeia Boulok Fugira, Suku Dare, Postu Administrativu Vera-Cruz, Munisipiu Dili.

Inisia iha oras tuku 9 kalan Ekipa Servisu rekolla uluk informasaun iha fatin akontesementu motor lakon no konsege identifika uluk suspeitu nain-3 ho naran inisial MP, tinan 22, hela iha Dare, CS, tinan 21 hela iha Lahane Osidental, no AT, tinan 23 hela iha Lahane Osidental, lori mai iha edifisiu SIPN hodi halo Identifikasaun.

298608354_1494686140992382_1108426652076608649_n

Iha prosesu identifikasaun suspeitu sira koopera diak hodi deklara katak motor ne’e suspeitu nain-2 seluk ho naran MF alias MM, tinan 27, no LC, tinan 29 no sira nain rua hela iha Suku Mascarenhas, ne’ebe halo knar hodi fan motor ba JAF iha Postu-Administrativu Lekidoe, Munisipiu Aileu.

Hafoin rona deklarasaun ekipa SIP Nasional hamutuk ho suspeitu sira ba kedas Liquidoe hodi hatudu fatin no to’o iha dalan klaran konsege kaptura suspeitu nain rua iha oras tuku 12h27 hamutuk ho evidensia motor rua marka Honda Revo Fit, ho numeru polisia G.4823 no E.7321 iha Aldea Deluhati, Suku Fahisoi, Postu-Administrativu Remexio Munisipiu Aileu nian.

Suspeitu MF deklaran nia ho nia maluk ida naran JAF maka naok motor no fa’an ona ba ema ida ho naran JA iha Lequidoe ho folin $300 maibe fo uluk osan ho montante $100.

298668049_1494686454325684_7480401872614677802_n

Ho deklarasaun hirak ne’e ekipa SIP Nasional ba kedas Lequidoe no foti fali motor ne’e iha JA nia rezidensia ne’ebe Lokaliza iha Aldea Maukornamo, Suku Namolesu, Postu Leqidoe, Munisipiu Aileu, maibe suspeitu JAF konsege halai no ekipa servisu mos buka tuir nafatin tanba nia nudar autor prinsipal ba kazu naok motor refere.

Hafoin remata prosesu identifikasaun SIPN ho SNI halo kedas auto entrega suspeitu nain 5 ba Servisu Investigasaun Kriminal Nasional hodi asegura iha Komandu PNTL Munisipiu Dili no halo detensaun durante 72h no sei kontinua halo prosesu investigasaun.

Investigador Sira Partisipa Kursu Trafiku Humanu

297030124_1480959848994663_74692238013399451_n

Dili-Investigador Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Servisu Migrasaun (SM) partisipa kursu Trafiku Humanu hodi hasae konyesementu neébe maka kritiku ba Investigador sira hodi kontribui no redus  kazu Trafiku Humanu iha Timor-Leste .

Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Mateus Fernandes hateten Trafiku Humanu nudar krime ida neébe kompleksu  ho ninia link neébe maka forte teb-tebes iha eskala global, situasaun hirak neé mosu iha estadu neébe deit bainhira menus kampu traballu, menus edukasaun no menus oportunidade hodi provoka insiguransa ba ita nia rain  hodi kauza joventude sira neébe sai aliserse ba nasaun sira sai fraku, Nia hatoó asuntu neé iha CFP Comoro Dili, segunda (09/08).

Nia esplika ezemplu konkretu maka foin lalais iha ekipa balu halo rekrutamentu ba joven feto no mane atu ba servisu maibe ikus mai sira lohi, fo-foun sira dehan balu ba servisu iha restaurante maibe ba fali fatin seluk neé hanesan modus atu hafraku ita nia estadu, problema sosial hirak neébe maka mosu iha ita nia rain kuandu orsida lao ladun diak Ita Polisia tenke prepara aan oinsa antisipa situasaun hirak neé.

 “Husu ba partisipante sira durante loron lima aproveta ho maximu tanba ita nia kapasidade no kompetensia nudar is no forsa ba Komandu PNTL no governu, kuandu mais ita hasoru situasaun investigasaun ba trafiku humanu neé laos buat kiik oan maibe iha nivel eskala global tanba neé ita nia kapasidade mos tenke ba oin hodi antisipa situasaun hirak neé ho diak; partisipante sira tenke disiplina, aprovetamentu ho diak nuneé hafoin kursu neé remata pelu menus ita iha konyesmentu oinsa kontribui ba ita nia instituisaun hodi konsolida sosiedade demokratiku ida nebe diak liu,” Komisariu neé apela.

Entretantu iha avertura neé Ministru Prezidensia Konselu Ministru Fidelis Magalhães hateten governu konstitusional da-VIII iha komprimisiu makaas  konaba oinsa ita tenke hapara ou hatun numeru trafiku humanu iha Timor-Leste hanesan fatin no fonte ba tranzitu Trafiku Humanu.

Nia hatutan treinamentu ida neé inportante tebes tanba neé maka husu ba partisipante sira atu tuir didiak hodi fo Imi nia atensaun no vontade tomak atu partisipa tanba so liu husi treinamentu hanesan neé maka bele hadia ita nia estadu nia reputasaun no kredivilidade no ita mos bele tau liutan nosaun protesaun neébe maka ita fo ba ita nia sidadaun sira tanba trafiku humanu nia tarjetu prinsipal maka sira neébe vulneravel liu iha sosiedade, sira neébe kiak liu no feto sira.

296924506_1480959622328019_108250798924283606_n

Iha okajiaun neé Xefe Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN) Superintendente Jorge Monteiro hateten vizaun husi formasaun no kapasitasaun ida neé maka ho formasaun neébe maka iha PNTL no Servisu Migrasaun sira bele iha konyesementu neébe diak no klean espesifiku relasiona ho prosesu ba kazu hirak neébe iha relasaun ho trafiku humanu tanba trafiku humanu hanesan aspetu ida husi krime transnasional no krime organizadu tanba iha ligasaun ho trafiku droga, trafiku armas no kazu sira seluk.

Kursu trafiku humanu neé halao durante loron lima(5) 08-12 Agostu, Kursu neé realija tanba apoiu husi parseru TLPDP ho peritus sira husi Australia.

Kursu neé loke husi Ministru Prezidensia Konselu Ministru Fidelis Magalhães akompaña husi Segundu Komandante Jeral, Komandante CFP Superintendente Xefe Arquimino Ramos no Komandante TLPDP Superintendent Daren Booy ho prejensa husi Atase Embaixada America, Diretur Fundasaun Mahein, Xefe Servisu Investigasaun Kriminal Nasional no partisipa husi Investigador PNTL husi munisipiu 13 no RAEOA ho Servisu Migrasaun. Media PNTL