Polísia Komunitariu: Hala’o Seminariu Kona-ba Edukasaun Sivika ba Estudante Sekundáriu 28 Novembro.

Dili, atu bele hase’es ann husi risku konflitu foin sa’e sira nian iha futuru, Polísia Komunitariu hamutuk ho Diresaun Geral Servisu Operasionais-Diresaun Nasional Prevensaun Konflitu Komunitariu (DNPKK) husi Ministeriu Interior hala’o seminariu ba estudante Sekundáriu 28 Novembro iha Becora.

Seminariu ne’ebe ho tema Liu Husi Edukasaun Sivika Ita Prepara Foin Sa’e Sira Atu Hase’es Ann Husi Risku Konflitu No Bele Valoriza SIra Nia Moris Hodi Kontribui Ba Páz No Desenvolvimentu Nasional, ne’e partisipa direkta husi representante estudante husi Primeiru Anu to’o Terseiru Anu hamutuk ema atus-ida resin (100) no hetan mós partisipasaun husi professores balun husi eskola refere.

Tuir representante husi DNPKK katak, aktividade hanesan halo ona ba estudante Sekundáriu 4 Setembro no ba estudante 28 Novembro hanesan aktividade ba daruak nian. No tuir planu sei halo mós aktividade hanesan ba estudante Sekundária husi eskola Colegio Paulo VI, eskola 5 de Maio no eskola 30 de Agosto.

“Objetivu husi aktividade ne’e maka hanesan atu hasa’e konsiensia estudante nian kona-ba oinsa valoriza sira nia moris; atu hasa’e konsiensia ba prevensaun konflitu iha area eskola ninia; alerta sedu ba estudante sira kona-ba perigu drogas, bebidas alkólika, tráfiku umanu, HIV/SIDA”, tenik representante husi DNPKK- Ministeriu Interior nian.

Ekipa organizadora husi aktividade ne’e, iha esperansa atu estudante sira bele hetan duni informasaun no komprende kona-ba konteudu material hotu kona-ba Edukasaun Sivika ninian.

Iha fatin hanesan, Xefe Departamentu Polísiamentu Komunitariu husi Polísia Nasional Timor Leste (PNTL), Superintendente-Assistente António da Luz iha ninia lia menon perante estudante sira katak aktividade refere hanesan lisaun ida ba iha futuru, liu-liu partisipante sira atu bele hase’en ann husi risku konflitu.

“Agradesse ba ekipa ne’ebe organiza eventu ida ne’e, kapas tebes-tebes hodi bele ita hamutuk atu fahe informasaun importante ba ita nia oan sira, tamba sira maka futuru nasaun ninian, se ita la prepara ohin, maka aban bainrua balun sai att ona ita hadia la hetan,” tenik Superintendente-Assistente António da Luz ba estudante sira.

Xefe Departamentu Polísiamentu Komunitariu husu ba partisipante sira atu bele aproveita didiak okaziaun ida ne’e hodi bele fahe fali informasaun ne’ebe maka hetan ba maluk sira ne’ebe la hetan oportunidade atu partisipa iha aktividade ne’e. Media PNTL.

MI Loke Tender Atu Halo Manutensaun Ba Ro’o UPM

Dili-Ministeriu Interior (MI) iha fim de Abril hahu’u loke ona tenderizasaun ba kompañia sira atu kompete hodi halo manutensaun ba ro’o Unidade Polisia Maritima (UPM) ne’ebe maka att no fo inpaktu ba servisu UPM.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay wainhira hasoru malu ho jornalista sira iha Kuarté Jerál PNTL Kaikoli, sexta-feira (29/04) ne’e katak, “Oras ne’e daudaun MI halao hela prosesu tenderizasaun no hein katak kompania hirak ne’ebe maka kompete karik manan tender ne’e bele halo manutensaun lalais ba ro’o hirak ne’ebe maka aat nune’e UPM bele halao servisu”.

Komisariu Polisia ne’e haktuir tan katak Orsamentu ba manutensaun ne’e liu kapasidade PNTL nian tanba ne’e MI maka loke tender atu halo manutensaun tanba iha Orsamentu Jerál Estadu tinan 2016 PNTL preve deit orsamentu ba manutensaun no laiha orsamentu atu sosa ro’o foun, posibilidade tinan 2017 maka sei hare’e tanba atu sosa ro’o ne’e folin la baratu no manutensaun mos karun.

Kondisaun ro’o UPM ne’ebe maka a’at fó impaktu ba servisu seguransa máritima hodi kontrola tasi radius 12 milas, oras ne’e daudaun UPM iha deit roo MV no Luzitania maibé Komandante UPM hateten katak ro’o Luzitania mos kondisaun ladiak no tenke sae ona mai rai maran atu hao manutensaun, so hela deit ro’o MV ne’ebe maka uluk governu sosa ne’e maka funsiona.

Kestiona kona-ba kompañia Korea ne’ebe maka iha tinan 2015 manan tender atu halo manutensaun ba ro’o UPM Komandante Jerál PNTL esplika katak kompañia ne’e hakarak governu transfere uluk osan ba ninia konta bankaria iha Korea atu nune’e nia sosa ekipamentus hodi hadia ro’o hirak ne’e, maibé lei orsamentu la fó dalan anaunser kompañia ne’e loke bank garansi iha Timor-Leste nune’e estadu bele transfere osan no wainhira servisu la lao ou kompañia abandona servisu banku bele reponsabiliza hodi fó fila osan estadu.

Governu hato’o ba kompañia atu loke bank garansi iha Timor maibé nia dehan labele no tenke transfere osan diretamente ba Korea tanba ne’e kompañia ne’e rejigna a’an no la konsege halo manutensaun ba ro’o UPM nune’e orsamentu manutensaun fila ba kaixa jeral estadu.

Media PNTL.

PNTL Kontinua Hala’o Aktividade Cek Point.

Dili-Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) kontinua hala’o aktividade cek point hodi prevene konflitus ne’ebe maka sempre akontese no kontrola motorizada ho kareta ne’ebe maka laiha dokumentus ou la kumpri regras tranzitu nian.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay hateten ba jornalista sira iha nia knar fatin sexta-feira ne’e (29/04), “maske motorizada nakonu iha munisipiu Dili to’o resin maibe polisia kontinua halo operasaun cek point ho objitivu atu hare dokumentus, Xapa Matrikula, espelu, motorista sira la uza kapasete no seluktan ne’ebe maka la tuir regras tranzitu nian ida ne’e maka PNTL kaptura no bou hela iha polisia munisipiu Dili.

Komisariu Polísia ne’e reforsa tan katak motorizada balu habai iha loron no udan kona to’o fruzu ona no lahatene nain ba ne’ebe, dokumentus laiha haruka nain ba selu multa no trata dokumentus maibe motor nain mos halai lakon hotu nune’e evidensia iha hela distritu Dili.

“Hau kontaktu ona ho Vise Ministru Obras Publiku Inacio Moreira atu hare’e kestaun ida ne’e nia hateten katak nia diretur nasional iha ne’eba mos sei hare’e ida ne’e para oinsa ita bele hare tok fatin propriu ba evidensia atu nune’e wainhira PNTL halo kapturasaun hodi prende motor no kareta hatama iha neba save odamatan, no taka metin I ema nia sasan kompletu,” Julio da Costa haktuir.

Kestiona kona-ba membrus PNTL husi unidade seluk hanesan Task Force ne’ebe maka involve hotu iha cek point ba motorizada no karreta, Komandante Jerál ne’e hateten grupu operasaun bele involve membru husi Unidade Tranzitu no seluk tan hanesan táktika Komando distrital nian bele fo orientasaun ba nia membrus Task Force mós bele halo cek point hamutuk ho tranzitu tanba ne’e fahe ba ekipa.

Media PNTL.

Kaptura Aútor krime sira, PNTL hein Mandadu husi MP.

Dili-Atu kaptura autor krime sira ne’ebe maka involve iha prosesu justisa, Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hein mandadu kapturasaun husi Ministeriu Públiku (MP) nune’e bele submete aútor sira ba prosesu.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay hateten wainhira hasoru malu semanalmente ba Jornalista katak iha sexta-feira ne’e (29/04), “Aútor kriminoju sira ne’ebe maka polisia kaptura liu husi cek point ho sasan evidensia hanesan rama ambon, no samurai polisia hatama iha sela oras 72 hodi identifika no submete ba prosesu

Nia informa tan katak, liu husi cek point PNTL hetan evidensia iha motorizada laran hanesan rama ambon, no samurai, entaun Polisia lori aútor sira mai entrevista depois identifika fatin balu suspeitu hirak ne’ebe maka PNTL identifika mos deklara buat balu, nune’e PNTL prosesa tia hatama ba Ministeriu Publiku.

Ministeriu Públiku hasai ona mandadu kapturasaun ba PNTL iha kinta-feira 28/04 hodi kaptura suspeitu sira no PNTL sei ejekuta mandadu ne’e hodi lao hela buka tuir joven sira atu bele responsabiliza sira nia attitude kria konflitus iha sidade laran nune’e joven sira fila-fali ba dalan los.

“Hafoin hatama prosesu kazu ida ba Ministeriu Publiku PNTL hein karta mandadu no depende ba MP atu fo ba PNTL ou Polisia Cientifika Investigasaun Kriminal (PCIK) no wainhira mandadu mai PNTL maka PNTL ezekuta,”hateten Komandante Jerál PNTL.

Media PNTL

 

 

 

Polisia Komunitariu: Pra-Dialogu Entre Komunidade Husi Aldeia 03 Suku Maskarinhas.

Dili, Komunidade husi aldeia 03 suku Maskarinhas postu Administrativu Vera-Cruz iha quinta-feira (28/04) ne’e, hamutuk ho Ekipa Fasilitador, halo sorumutu Pra-Dialogu hodi koalia kona-ba problema ne’ebe akontese iha aldeia refere.

Problema ne’ebe maka akontese iha aldeia refere, akontese iha fulan kotuk entre joven nain ha’at (4) baku joven nain ida (1) iha tempo kalan wainhira sira ho kondisaun lanu. Iha momentu ne’ebe kedas, Polísia halo kapturasaun ba suspeitu no vitima lori kedas ba hospital hodi halo tratamentu. Hafoin kapturasaun, suspeitu nain ha’at ne’e ba presta sira nia deklarasaun iha Ministériu Públiku. No kazu refere, depois suspeitu rekoñese sira nia hahalok hanesan krime, Ministeriu Públiku detein suspeitu iha sela durante oras hitu-nulu-resin hitu (72) nia laran no kazu refere taka ka remata ona.

Maibé ho problema refere, xefe suku Postu Administrativu Vera-Cruz hanesan autoridade lokal, foti desijasaun hodi halo Suspensaun ba komunidade tomak iha aldeia 03 nian laran. Tanba tuir autoridade lokal ne’e, hafoin akontesimentu joven baku malu, iha tempo kalan sempre akontese ema deskoñesidu tuda uma hirak ne’ebe besik Estrada ninian aldeia 03 nian. No iha tempo ida, autoridade lokal ne’e, kaer toman ema ne’ebe maka sempre tuda uma, maibé hafoin kaer toman, xefe suku ne’e husu tuir ba ema hirak ne’ebe tuda maibé sira nega ka hateten la hare ou hetan ma ne’ebe maka halo asaun ne’e.

Nune’e, xefe suku ho estrutura tomak suku Maskarinhas buka meius ou dalan atu resolve problema ne’ebe sempre akontese iha aldeia ne’e, maibé laiha resposta husi komunidade sira. Tanba razaun ne’e, xefe suku hasai Suspensaun ba komunidade sira iha aldeia 03 nian, atu nune’e populasaun refere bele hanoin ou tetu didiak ba maneira ne’ebe autoridade lokal sira fó atu resolve problema ne’ebe akontese halo komunidade sira kalan labele toba ho hakmatek.

Tanba ne’e, ekipa fasiltador ne’ebe kompostu husi Polísia Komunitariu, representante Ministeriu Interior liu husi Diresaun Nasional Desenvolvimentu Nasional no mós representante husi NGO BELUN organiza sorumutu Pra-Dialogu entre komunidade aldeia 03 ho estrutura autoridade lokal suku Maskarinhas nian, hodi bele buka dalan ka meius ne’ebe diak nune’e labele tan akontese problema iha tempo oin mai.

Xefe Departamentu Polísiamentu Komunitariu husi Komando Operasaun, Superintendente-Assistente António da Luz iha ninia lia menon ba sorumutu ne’e hateten atu bele hetan seguransa iha ita nia rai, laos deit servisu ka dever Polísia Nasional Timor Leste no F-FDTL nian, maibé ne’e ita hotu-hotu ninia responsabilidade atu bele asegura seguransa.

“Hau akompaña prosesu ida ne’e kuando akontese ita forma ekipa, hau nia membru sira hamutuk ho ekipa sira, hahu’u ho prosesu ida ne’e, ne’ebe ohin preukupasaun barak hato’o kona-ba seguransa, ema barak interpreta sala liafuan seguransa, tanba ne’e ita presija hatene lolos konteudu husi seguransa ne’e saida?” hateten Superintendente-Assistente António da Luz ba komunidade sira.

Xefe Departamentu Polísiamentu Komunitariu ne’e mós realsa tan katak parte Polísia somente halo tuir Lei no Ordem ne’ebe maka existe iha ita nia rai. Polísia laos atu halo kapturasaun ba kualkér ema ida ne’ebe la halo asaun krime. Tanba ne’e, parte Polísia Komunitariu apela ba komunidade hotu atu bele hatene idak-idak ninia responsabilidade atu hado’ok ann husi problema, ho nune’e deit maka ema hotu bele moris iha situasaun ida hakmatek no paz.

Rohan husi sorumutu ne’e, parte rua husi aldeia refere hanensa autoridade lokal no komunidade rasik asina deklarasaun ida atu ble realiza sorumutu nahe biti bo’ot no sasin ba deklarasaun ne’e maka Polísiamentu Komunitariu husi Komando Operasaun no Ekipa fasilitador sira.

Media PNTL.  

 

Seguransa iha munisipiu Manu-Fahi kontroladu

Same– Situasaun Seguransa no ordem publika iha area juridiku Komando PNTL munisipiu Manu-Fahi aktualmente seguru no kontroladu, nune’e populasaun sira moris hakmatek hodi halao sira nia aktividade loro-loron.

Komandante PNTL munisipiu Manu-Fahi Superintendente Agustinho Gomes hateten situasaun seguransa no ordem publika iha area juridiku Komando PNTL munisipiu Manu-Fahi aktualmente seguru no kontroladu tanba membru PNTL munisipiu Manu-Fahi halao servisu ho diak no responsabilidade, Nia hato’o kestaun ne’e liu husi enkontru hamutuk ho Segundu Komandante Jeral PNTL iha nia vizita servisu ba munisipiu foin lalais iha Same.

Nia informatan katak servisu funsaun polisial ne’ebe maka iha hanesan Seguransa, Investigasaun, Polisiamentu Komunitaria,Intelijensia no Tranzitu lao hela maske sidauk perfeitu no atinji objetivu ne’ebe maka planea ona maibe realidade sira hotu-hotu feto no mane halo esforsu makaas hela.

“ Hau fiar katak ho esforsu no dedikasaun ne’ebe maka sira halo sei kontribui foti imajen no kredibilidade PNTL iha munisipiu Manu-Fahi,” Nia hato’o esperansa ba membru sira.

Eskuadra Same sempre transorta suspeitu, vitima no testamuña lori ba Tribunal Distrital Suai hodi tuir julgamentu; husi parte seguransa apoia mos aktividade relijioja no mos asegura seguransa iha eventu selebrasaun loron nasional hanesan Restaurasaun Independensia 20 de Maio, Restaurasaun Independensia 28 Novembru no seluktan. Media PNTL.

 

 

Serimonia Entrega Karreta ba Unidade Patrullamentu Fronteira.

Batugade, atu apoio servisu Unidade Patrullamentu Fronteira, Komando Jerál Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) entrega karreta hamutuk tolu (3) ho tipu karreta Kanter.

Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay iha serimonia ne’e hateten karreta hirak ne’e atu bele atende ba problema no seguransa iha parte fronteira nian.

“ Ita hotu-hotu iha atu asegura, atu servisu hodi fó seguransa máximu ba fronteira, liu-liu ba entradas sasan ilegais no ema, para atu halo prenvensaun ba rai doben Timor Leste ida ne’e, husi kriminozu sira ne’ebe maka hakarak atu aproveita fronteira terrestre hodi infitra tama mai iha ita nia rai ida ne’e”, hateten Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay.

Komandante Jerál PNTL mós apela ba membru husi Unidade Patrullamentu Fronteira atu bele servsiu hamutuk ho F-FDTL hodi asegura seguransa iha Timor Leste, maske instituisun la hanesan maibé misaun ida deit maka atu asegura liña fronteira Timor Leste nian.

Tuir Komisariu Polísia ne’e katak, antes ne’e halo ona enkontru entre Komando Jerál, Komando Posto UPM, Komando Unidade no Xefe Estadu Major Jeneral hodi koalia kona-ba entidimentu servisu husi parte F-FDTL no PNTL, liu-liu iha area fronteira ninian. No apela ba membru husi forsa rua ne’e, atu bele koopera no koordena ba malu hodi hare’e ba misaun ida deit katak atu asegura seguransa externa no interna rai ida ne’e nian.

Kona-ba transporte ne’ebe fahe ba Unidade ne’e, Komandante Jerál husu ba membru UPF atu bele utiliza transporte hirak ne’e ho responsabilidade no sentidu katak sai nain ba sasan hirak ne’e, hodi nune’e karreta sira ne’e bele dura ba iha tempo naruk.

Media PNTL.

Komandante Jerál no Prezidente ZEEMS Inagura caserna PNTL Oecusse.

Oecusse, iha semana kotuk (21/04) Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay akompaña husi Prezidente Autoridade Espesial Oecusse Dr.Mari Alkatiri hala’o inagurasaun ba caserna membru PNTL.

Prezidente ZEEMS Dr. Mari Alkatiri ne’ebe partisipa mós iha serimonia ne’e hateten caserna hirak ne’e halo kleur ona, maibe tamba hetan seguransa husi parte Polísia nune’e, caserna hirak ne’e bele dura to’o tempo hetan inagurasaun.

“Lei hari’i Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno define kedas katak Komando Polísia no Komando Forsas Armadas ida deit, Komando Jerál iha Dili no Komando iha rejiaun no iha munisipiu, responde entermos operasionais ba Komando Jerál”, tenik Prezidente ZEEM hafoin inagura caserna PNTL iha rejiaun Oecusse.

Dr. Mari Alkatiri hateten tan katak, Lei mós define dever de kooperasaun koordenasaun entre autoridade rejiaun ho naturalmente no Komando Jerál tu’un mai iha Komando iha rejiaun, tamba ne’e normal wainhira Polísia presija apoio ruma husi autoridade no autoridade iha kondisaun atu fó apoio.

“Akontese iha tinan kotuk, oportunidade ida ne’ebe diak para bele hahu’u hadia oituan kompleksu (bairo) ida ne’e no ho kondisaun minímu no básika para bele Polísia sira hetan fatin atu hela, atu deskansa para bainhira presija sira atu halo operasaun, sira pronto atu halo operasaun”, hateten Prezidente ZEEMS.

Media PNTL.  

Ofisial Polísia Suku (OPS) Rejiaun Espesial Oecusse, simu Motorizada

Oecusse, iha semana kotuk Ofisial Polísia Suku (OPS) PNTL ofisialmente simu motorizada ne’ebe entrega husi Komandante Jerál PNTL Komisariu Julio da Costa Hornay.

Komisariu Polísia Julio da Costa Hornay iha serimonia entrega motorizada ne’e hateten planu sosa motorizada ba OPS ne’e, basea ba nessesidade servisu membru OPS nian wainhira tu’un ba iha area rural.

“Ohin ita entrega xave motorizada OPS, politika ida ne’ebe maka Komando tetu no deside wainhira halo analisa oan ida hahu’u husi gastu mina nian ba tinan ida nian,manuntensaun no reparasaun iha tinan ida nian, governu aloka orsamentu ba kada motorizada estadu nian sira ne’e hotu, ita multiplika ba tinan lima nian hamutuk hira”, tenik Komandante Jerál PNTL.

Komisariu Polísia ne’e hatutan tan katak, planu sosa motorizada ba OPS sira ne’e, base aba estimasaun ba gastu ne’ebe hasai kada tinan lima ba manuntesaun motorizada sira ne’e, maka Komando apresenta ba Ministru Interior no Primeiru Ministru hodi hetan aprovasaun hodi sosa no kompleta motorizda ba OPS.

Tipu motorizada ne’ebe maka entrega ba OPS ne’e megapro hodi responde ba servisu membru OPSD nian wainhira hala’o servisu to’o iha fatin no distansia ne’ebe do’ok.

Media PNTL.

Komandante Husi Munisipiu 13, Partisipa iha Sosializasaun ba Dekretu Lei no° 3/2016 Husi Ministeriu Administrasaun Estatal.

Dili, iha Sentru Formasaun Akademia tersa-feira ne’e (26/04) Komandante husi Munisipiu 13 partisipa iha enkontru Sosializasaun ba Dekretu Lei no° 3/2016 kona-ba Estatutu Administrasaun Munisipal, Autoridade Munisipal no Klibur Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa sira.

Segundu Komandante Jerál Polísia Nasional Timor Leste Komisariu Polísia Faustino da Costa ne’ebe ofisialmente loke sorumutu ne’e apela ba Komandante husi Munisipiu sira atu bele aproveita didiak iha sosializasaun Lei kona-ba desentralizasaun.

“Ohin ita halibur iha fatin ida ne’e, atu bele rona hodi akompaña aktividade saida maka Polísia Nasional Timor Leste presija agora no ba oin bele koloka iha planu asaun annual nian ba tinan 2017,” tenik Komisariu Polísia Faustino da Costa.

Segundu Komandante PNTL ne’e mós subliña tan katak governu Timor Leste desde tinan 2011 trasa ona planu ida ne’ebe koñesidu ho Planu Estratéjiku Desenvolvimentu Nasional to’o ba tinan 2030, katak iha planu ne’e konstitui mós sá estrutura governasaun maka atu define to’o iha base, no oinsa Polísia Nasional Timor Leste mós bele prepara aktividades saida deit, nune’e bele exekuta mós Planu Estratéjiku Desenvolvimentu Nasional ne’ebe governu prepara.

Iha fatin hanesan, Direktur Geral Desentralizasaun Administrasaun husi Ministeriu Administrasaun Estatal Sr. Abilio José Caetano hateten, parte ministeriu apresia tebes ba koloborasaun no partisipasaun husi Komando Jerál liu-liu Komandante husi Munisipiu 13. Direktur Geral ne’e mós adradese tebes ba Komando PNTL no Komando husi Munisipiu sira, hodi bele organiza sosializasaun ne’e nune’e Komando Munuisipiu sira bele hatene klean kona-ba esbosu husi dekretu Lei ne’e rasik.

Objektivu husi Sosializasaun ba mebru PNTL ne’e, maka oinsa iha futuru parte PNTL bele impõe ordem ba populasaun wainhira la kumpri Ordem husi Administrador Munisipiu sira, relasiona ho exekusaun husi Lei kona-ba Desentralizasaun Administrativa sira.

Media PNTL.