Dili- Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL)-Departamentu Tranzitu Seguransa Rodoviariu Nasional (DTSRN) halao reuniaun periodika ho Komandante Komandu Operasaun no Xefe Tranzitu munisipiu, RAEOA no postu integradu rua(2) hodi transmite informasaun husi Komandante Jeral ba servisu tranzitu hodi hadia performansia no profesionalismu.
Xefe (DTSRN) Superitendente Assistente Polisia Albino Mauzino hateten Reuniaun ohin periodika hamutuk ho hau hanesan Xefe DTSRN foun tuir intensaun Komandante Jeral nian atu halo mudansa, transformativu no modernativu iha instituisaun PNTL iha servisu lor-loron nian hodi servi komunidade ho professional, Nia hato’o asuntu ne’e liu husi reuniaun iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili, sexta (01/07).
Nia hatutan Orientasaun ida neé nudar motivasaun ida hodi tau iha ita nia kakutak no hanoin tomak hodi dezenvolve DTSRN hanesan espelu ida para ema hotu bele hare no orienta ita hodi halo servisu.
Espetativa povu nian atu moris ho hakmatek no seguru nomos hetan atendmentu ne’ebe maka diak husi ninia Polisia ne’ebe professional.
Iha abertura reuniaun neé Komandante Komandu Operasaun Superintendente Xefe Pedro Belo hateten reuniaun ida neé inportante tebes hodi nuneé bele transmite nafatin informasaun neébe maka dalaruma iha mudansa iha terrenu iha programa ruma neébe maka sai husi Komandante Jeral entaun ita tenke nafatin iha kontaktu.
Nia hatutan iha ajenda enkontru konaba performansia no disiplina iha terrenu tanba Tranzitu maka sai ezemplu, modelu no matadalan ba PNTL hotu-hotu tanba lor-loron komunidade hare Polisia Tranzitu iha estrada publiku nune’e ema hare husi ain to’o fuk tanba ne’e maka Imi tenke kuidadu no hare performansia no etika komunikasaun tanba komunidade kestiona konaba ita nia etika komunikasaun wainhira ita koalia ba ita nia komunidade motorista sira tanba dalaruma ita hakilar deit, tolok no tebe ema nia kareta ne’e labele maibe tenke koalia mamar no aplika deit infrasaun tuir Lei Tranzitu no bainhira koalia maka komunidade la rona lei hakerek klaru katak Desobidensia.
“Servisu didiak hodi PNTL nia naran morin bai ha komunidade no sosedade nia le’et,” dehan Komandante Operasaun.
Husu ba membru sira atu nafatin koopera ho imi nia Komandante foun no wainhira imi hasoru problema konsulta ho Hau tanba Departamentu Tranzitu Seguransa Rodoviariu iha Komandu Operasaun nia okos tanba ne’e maka kualker saida deit maka lao tenke iha konsultasaun para it a bele lao diak liu tanba ne’e maka iha programa ida ne’ebe maka ami halo kada semana rua Departamentu hotu ne’ebe iha Komandu Operasaun nia okos sei iha reuniaun avaliasaun no aprejentasaun atividade ne’ebe maka halo tia ona no planu atividade ba semana rua tuir mai atu halao hodi identifika nia problema no buka dalan atu rezolve nune’e ita sai tranzitu ida ne’ebe maka professional.
Reuniaun loron tomak ne’e hetan partisipasun maximu husi Xefe tranzitu munisipiu 13, RAEOA no membru sira. Media PNTL
DILI –Komandu Polisia Nasional Timor- Leste (PNTL) halao enkonrtu ho parseiru Timor-Leste Police Development Program (TLPDP-sigla inglesh) hodi koalia kona-ba komitmentu TLPDP nia hodi kontinua apoiu PNTL too tinan 2027.
Direktur Departamentu Admininistrasaun e Planeamentu (DAP) Superintendente Calisto Gonjaga hateten ohin halao enkontru kontinuasaun ba kooperasaun PNTL ho TLPDP neèbe mak reprezenta governu Australia, sira iha komitmentu programa lubuk ida neèbe mak apresenta ba ita katak sei mantein nafatin atu apoiu PNTL too iha 2027 ho programa prinsipal ligadu ba Operasaun, Formasaun no Logistika ho sub-programa hamutuk 14, Nia hato’o asuntu ne’e ba Jornalista sira iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli Dili, tersa (28/06)
“TLPDP fasilita formasaun bazika, formasaun abansadu, formasaun espesialista, no formasaun iha nivel Diploma Jestaun Polisia, agora dadaun sira apoiu hela ita nia Ofisial Superior Komandante Natercia iha programa Defense Course iha Australia durante tinan ida ho balun no tempu tuir mai Ofisial Superior nain tolu mak ba kursu iha area hanesan,” dehan Gonzaga.
Nia hatutan dalabarak TLPDP apoiu ba formasaun, sira nia reprezentante mos iha sentru formasaun hodi halao kursu Investigasaun, Transitu, Polisia Komunitaria nomos espesialidade balun fo apoiu Infrastrutura hanesan postu ambulante iha fronteira no planu programa ba futuru oinsa atu fo apoiu ba Quartel Unidade Polisia Maritima (UPM) neébe sei iha hela diskusaun nia laran.
Iha enkontru ne’e parseru TLPDP hato’o sira nia komprimisiu no komitmentu boot atu kontinua apoiu dezenvolve instituisaun seguransa ne’e ba oin.
Enkontru parseria ne’e lidera husi Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Faustino da Costa akompaña husi Segundu Komandante Jeral Komisariu Mateus Fernandes, Inspetur Jeral Superintendente Carlos Jeronimo, Komandante Komandu Operasaun Superintendente Pedro Belo, Xefe Gabinete Relasaun Internasional Superintendente Arnaldo Araujo ho Komandante TLPDP Superintendent Daren Booy ho Nia komitiva. Media PNTL
Dili- Australian Institute of Police Management halao seminariu ba Ofisial Inspetor no Sarjentu sira atu halao servisu diak liutan hodi servi povu iha baze.
Komandante CFP Superintendente Xefe Arquimino Ramos hateten seminariu nee halao ba ofisial mediu sira hanesan Inspetor no Sarjentu sira tanba sira maka lor-loron liga direta situasaun iha terrenu entaun persija iha formasaun hanesan nee para sira bele hetan prespetiva foun husi Australia, Nia hatoo asuntu neé ba Jornalista sira iha CFP Comoro Dili, tersa (21/06).
Nia haktuir tan formasaun neé presija kontinua hodi hadia kualidade atendementu nuneé sosiedade bele hetan atendementu neébe maka diak atu instituisaun seguransa neé bele hetan respeitu.
Seminariu neé foka liu konaba Lideransa iha Asaun neébe maka inportante hodi lori konsetu no teoria hotu neébe maka hetan tau iha asaun no pratika servisu lor-loron nian hodi halo buat ruma neébe maka foun no halo mudansa ba ita nia instituisaun.
“Se lideransa neébe maka la halo mudansa maka presija kapasita bebeik. Konseitu lideransa neebe mak diak tenke halo mudansa ba instituisaun no sosiedade nia diak,” dehan Ramos.
Iha seminariu neé fasilitador sira sei halo selesaun ba partisipante hirak neébe maka partisipasaun diak no sei rekomenda atu kontinua kursu iha Australia, ida neé koperasaun neébe maka ita iha tia ona ho parseria ho Australia Federal Police (AFP) iha programa Timor-Leste Police Development Program (TLPDP) nian no agora ita kontinua iha nivel hotu-hotu hanesan Ezekutivu, Superior no Mediu.
Formasaun neé fo husi Australian Institute of Police Management ho Fakuldade Pacific Faculty of Policing neébe maka uluk sira dezenvolve ona diploma ba Jestaun Ezekutivu Polisial iha CFP no agora kontinua ho kursu ba Lider sira iha nivel mediu nomos first line manager.
seminariu durante loron tolu (21-23/06) ho Partisipante hamutuk nain 40 mai husi Komandu PNTL munisipiu no nasional, seminariu hanesan sei kontinua ba sira seluk iha fulan agostu no setembru.
Alende neé iha mos programa kursu ho duransaun tempu badak iha Australia neébe maka sei halo selesaun ba sira neébe maka koñesementu lingua ingles diak hodi kontinua eskola iha Australia Institute of Police Management ba kursu badak no Post Graduasaun iha area polisiamentu nian.
Programa neé hetan apoiu finanseru husi TLPDP ho total orsamentu $40.000
Abertura seminariu neé prezidi husi Segundu Komandante Jeral Komisariu Polisia Mateus Fernandes akompaña husi Komandante CFP, Komandante TLPDP no fasilitador husi Australian Institute of Police Management. Media PNTL
Dili, Komandu Polísia Timor-Leste (PNTL) liu husi Servisu Investigasaun kriminal Nasional (SIKN) halo kooperasaun no servisu hamutuk ho Polísia Federal Australia (Australia Federal Police-AFP,sigla Inglês) kaptura sidadaun estrangeiru ida neébe maka komete kazu Abuzu Seksual ba Minoridade iha area Kampu Alor.
Porta Voz Komandu PNTL Superintendente Xefe Armando Monteiro sexta-feira (17/06) neé liu husi konferensia imprensa hateten liu husi biban neé iha kazu rua neébe sai hanesan atensaun no preukupasaun ba ita hotu no presiza atu públiku hatene. Primeiru kazu maka Abuzu Seksual ba Minoridade no segundu kazu maka Defasa.
“Husi kazu primeiru Abuzu Seksual ba Minoridade, SIKN hamutuk ho AFP mak familia vitima halo denunsia iha Australia no hafoin liu husi kooperasaun no koordenasaun ida neé mak ita identifika no lokaliza suspeitu hodi halo partisipasaun no hafoin loron rua liu ba, ita implementa desizaun husi Autoridade Judisiariu; husi desizaun ida neé maka agora dadaun suspeitu ho inisial R.F.T. sidadaun estrangeiru no investigasaun ida neé mós kontinua lao hela”, esplika Porta Voz Komandu PNTL neé.
Superintendente Xefe neé salienta liu tan katak agora dadaun parte SIKN servisu hamutuk ho ekipa tékniku forensika husi AFP hodi rekolla tan evidensia balun no husi investigasaun ida neé ita sei desenvolve, deskonfia sei iha tan suspeitu no vitima sira seluk.
‘’Segundu kazu mak kazu Defasa ou kazu ida neébe maka tuir termus kriminologia babain ema bolu dehan Cyber Building ou Gromi neébe maka durante ida neé viral liu iha ita nia Media Sosial (Medsos), maneira suspeitu/autor sira tenta liu husi media ida neé, oinsa atu bele halo relasaun espésifiku, kolega liu husi Medsos hafoin ida neé, autor sira neé hakbesik ann, konvense oinsa atu hetan dokumentasaun husi vitima no husi dokumentasaun neébe hetan, hafoin suspeitu tenta ezizi ou husu vitima hodi bele fó material tantu mós sasan sira seluk, hodi atinzi ba ninia (Suspeitu-red) objetivu neébe maka lansa hela iha Medsos”, haktuir Superintendente Xefe neé.
Xefe Gabinete Relasaun Publika PNTL neé haktuir liu tan katak durante neé ita akompaña deit iha Medsos maibé prátika ida neé lao tiha ona, hafoin vitima balun hato’o nia situasaun ida neé mai SIKN hafoin ida neé hamutuk ho vitima, SIKN identifika no lokaliza suspeitu hodi kaptura kedas iha area besik Komandu Jerál mais ou menus metru atus ida, no agora dadaun submete hela ba iha prosesu investigasaun.
“Tanba neé liu husi oportunidade ida neé, apela mós ba ita nia komunidade liu-liu utilizasaun Medsos, tanba balun utiliza sala no oinsa atu bele deskredita ita nia dignidade nuúdar sidadaun, nuúdar Timor oan tantu mós nuúdar umanu hodi nuneé sira bele hetan lukru/benefisiu husi aktividade neébe maka sira halo”, hateten Porta Voz Komandu PNTL neé.
Armando Monteiro apela katak iha kazu abuzu seksual ba minoridade, husu ba sidadaun hotu-hotu kontola ita nia familia no ita nia oan sira hodi nuneé labele sai vitima. Se enkuantu husi desenvovimentu kazu ida neé, maka balun durante ida neé sente sai vitima ba komportamentu ita nia sidadaun ou suspeitu neé, halo favor hakbesik ann mai Komandu Jerál liu husi SIKN hodi nuneé bele hola medida polisial ba autor neébe maka durante neé halo prátika violasaun ita nia sidadaun ninia direitu iha nasaun Timor-Leste.
Durante Fulan Janeiru Toó Maiu, PNTL Hatama Reseitas Ba Kofre Estadu Hamutuk $241.337,00
Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) durante fulan lima (Janeiru-Maiu) tinan 2022 kontribui reseitas ba Kofre Estadu hamutuk osan $241.337,00.
Total reseitas neébe maka Komandu PNTL hatama ba Kofre Estadu durante fulan lima nia laran kompostu husi Operasaun Kontrola Viatura hirak neébe tama no sai teritoriu nasional hamutuk osan $41.294,00. Operasaun Regulariza Lei Kódigu Estrada hamutuk osan $200.043,00.
Media PNTL.
Dili- Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) halao workshop Analiza Nesesidade Formasaun (ANF) hodi identifika nesesidade formasaun neébe maka Investigador sira presiza hodi hadia kualidade investigasaun kriminal.
Komandante CFP Superintendente Xefe Arquimino Ramos hateten workshop ida ne’e atu avalia nesesidade formasaun liu-liu iha area investigasaun kriminal tanba ne’e maka husi parte CFP halo revizaun hodi hetan input husi Investigador sira oinsa dezena kurikulu ne’ebe diak relasiona ho situasaun real ne’ebe maka ita hasoru, Nia hatoó asuntu neé ba Jornalista sira iha CFP Comoro Dili, kinta (09/06).
Nia haktuir tan kurikulu ne’ebe diak responde nesesidade servisu no espetativa sidadaun sira nian tanba ne’e maka ita konvida investigador sira husi munisipiu no nasional para hetan sira nia informasaun ruma atu enrikeja kurikulu ne’ebe ejisti tia ona, tanba iha futuru ita avalia katak iha dejafiu boot liutan wainhira projetu Tasi Mane no Portu Tibar halo ona operasaun maka sei iha amiasa no krime saida maka ita nia rain sei hasoru entaun ita presija avalia nesesidade hirak ne’e para tau iha kurikulu ne’e hodi produs kurikulu ida ne’ebe diak hodi responde nesesidade investigasaun kriminal no nesesidade povu iha rai ida ne’e.
Iha okajiaun neé Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Mateus Fernandes hateten durante loron ida ohin Hau husu ita boot sira para fo neon ho laran didiak oinsa maka ita bele formula kurikulu ida neébe diak para ikus mai bele produs investigador neébe kompetente ho postura ida neébe profesional .
“Hau husu ba Imi alende orsida konfigura kurikulu para depois oinsa ita infeita didiak ita nia investigasaun iha futuru, kontinua mos motiva ita nia ema sira iha munisipiu oinsa fo rejultadu ba ita nia governu tanba liu husi rejultadu maka ita nia politiku sira avalia, Hau fiar Xefe investigador sira iha ne’e mesak kompetente no forte tanba ne’e tenke hatudu imi nia servisu no matenek ho esperensia ne’ebe imi halo iha terrenu ida ne’e maka fo solusaun ba problema hotu ne’ebe PNTL hasoru.” dehan Komisariu Mateus.
Nia hatutan oras neé daudaun PNTL sai problema ba ema hotu nia hanoin maibe la buat ida imi nain hira (Xefe Investigador sira) neébe tur iha Hau nia oin neé maka sai hanesan jogu (taruhan), rezultadu neébe maka ita boot sira komprova maka sei hatudu ba politiku sira katak Polisia so lori rezultadu deit hanesan foin lalais investigasaun kriminal kaptura suspetu ba kazu droga Marijuana hatudu ba publiku katak ida ne’e maka PNTL.
Nia afirma Polisia la koalia politika maibe hadomi nia instituisaun no hadomi nia servisu maka sei fo rejultadu, liu husi rejultadu maka fo solusaun ba problema, solusaun ne’e mai husi ita boot sira nuneé kontinua mai tuir formasaun no fahe tutan ba sira iha terrenu hodi hadia liutan sira nia abilidade.
Entretantu Komandante TLPDP Superintendent Daren Booy hateten workshop ida ne’e nudar oportunidade ba Komandante sira atu identifika no tau ideia hamutuk hodi mellora no hadia abilidade investigador sira nian.
“TLPDP prontu servisu ho Komandante Servisu Investigasaun Kriminal hodi hadia kualidade investigador sira tanba Ami komfia Investigador sira nia kapasidade servisu iha investigasaun maibe sempre kontinua buka meius atu mellora nafatin no ajusta tuir regulamentu no lei ne’ebe maka iha,” dehan Komandante neé.
Workshop loron tomak neé abertura husi Segundu Komandante Jeral PNTL akompaña husi Komandante CFP, Xefe Investigasaun Kriminal Nasional Superintendente Xefe Jose Neto. Mok no Parseru TLPDP ho partisipasaun maximu husi Xefe Investigasaun munisipiu 13 no RAEOA no Nasional. Media PNTL
Dili, Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) segunda-feira (06/06) ne’e realiza Seminariu Nasional ida ho tema “Prespektiva Seguransa Fronteira-UPF Ba Futuru” hodi elabora hamutuk idea atu oinsa maka seguransa iha liña fronteira bele desenvolve ho diak iha futuru.
Vise Ministru Interior (VMI) António Armindo iha entrevista ba jornalista sira hateten limitasaun iha liña fronteira ne’e barak tebes hanesan limitasaun ba ekipamentus, kondisaun hela fatin, limitasaun númeru husi membru sira, tanba ne’e maka politika governu nian maka atu hahu’u ida ne’e, hahu’u hadia sira nia infrasturtura, hadia sira nia bens estar, hadia ekipamentus tanke hanoin atu hadia mós kona-ba númeru sira ne’ebe hare’e ba sei iha hela limitasaun.
“Tanba ne’e ita hahu’u ona iha tinan kotuk maka sira nia bens estar uluk halo ona hanesan hasa’e sira nia osan ba alimentasaun ba dolar sanulu, aumenta sira nia salariu 5% iha tinan ne’e no iha tinan oin sa’e ba 15% no sei iha benefisiu sira seluk, maibé ida tuir fali maka sira nia infrasturtura hanesan ita hotu hatene iha tinan ida ne’e ita hari’I tan ona postu hamutuk 25 ba Unidade Fronteira Terrestre no ita hanoin koko atu aumenta tan nafatin”, tenik Vise Ministru Interior ne’e.
Membru governu ne’e afirma tan katak nia parte koalia ona ho Primeiru Ministru (PM) hanesan mós Ministru Interior (MI) atu hare’e tok postu hirak ne’ebe existe ninia kondisaun ladiak ne’e pelo menus ita bele hare’e atu halo melloramentu, hadia no halo rehabilitasaun ba iha postu hirak ne’e, atu nune’e membru sira labele hela ho kondisaun ida ne’ebe ladun diak, tuir fali kona-ba sira nia ekipamentus no rekrutamentu, tanba ne’e maka parte ida ne’ebe ofisial liu.
“Iha fronteira hanesan ita hotu hatene númeru membru ne’ebe maka ki’ik, tanba ne’e hau hamutuk ho Komandu PNTL ami halo ona planu rekrutamentu basea ba orientasaun verbal husi Ministru Interior, haruka ona ba PM nia gabinete maibé ami seidauk simu ninia resposta, hafoin simu nia resposta maka ita foin hare’e, naturalmente sira nia ekipamentu, sira nia kuantidade pesoa/membrus sira iha fronteira ne’e, ita presiza; sá tan agora ita aumenta ona postu iha ne’ebe ita presiza ema ho númeru ne’ebe maka bo’ot”, afirma VMI ne’e.
Iha fatin hanesan Komandante Jerál PNTL Komisariu Polísia Faustino da Costa ba jornalista sira hateten desenvolvimentu seguransa iha fronteira ne’ebe maka diak liu ne’e kompostu husi buat barak, ida fali fronteira diak liu nia signifika saida, agora ita atu koalia kona-ba seguransa fronteira ne’ebe kapas no diak maka presiza hare’e ninia infrasturtura.
“Situasaun balun ne’ebe presiza ita hare’e tan maka laos interna PNTL nian, ita koalia kona-ba situasaun ekonomia, iha parte ida ne’e nia laos mai mesak deit katak ho intensaun ida husi ita nia negosiante sira maibé mós mai ho kestaun ida seluk ne’ebe kontribui maka infrasturtura”, esplika Komandante Jerál PNTL ne’e.
Komisariu Polísia ne’e salienta tan katak aktividades ilísitus iha fronteira ne’e konstribui husi buat barak hanesan infrasturtura, asesu merkadoria no situasaun ida seluk maka kuandu ita nia ema hotu-hotu konsiente katak ita nasaun Independente no Soberanu.
“Atu hare’e ba futuru, primeiru maka ita nia sosiedade/komunidade presiza komprende katak ita laos ona provinsia, ita nasaun; segundu ita tenke kumpre regra/rekezitus hotu-hotu, ita la hareé tan ba istoria pasadu, la hareé tan ba kultura, kuandu iha vizita bele ba tanba Lei fó dalan maibé tenke kumpri rekezitus hotu neébe aplika iha liña fronteira, kuandu ema hotu halo tuir, hau hanoin ita nia seguransa kapas, sei la hasoru problema”, haktuir autoridade másimu instituisaun PNTL neé.
Seminariu neé sei halaó durante loron rua husi loron 06 fulan Juñu toó loron 07 fulan Juñu tinan neé iha Maubara Room Timor Plaza. Hola parte iha abertura loron dahuluk seminariu neé maka Vise Ministru Interior, Komandante Jerál, Segundu Komandante Jerál, Inspétur Jerál, Komandante Komandu Operasaun, Administrasaun, Komandante Komandu munisipiu 12, RAEOA, Komandante Komandu munisipiu espesial Atauro, Xefe gabinete, Xefe Servisu no Segundu Komandante TLPDP. Seminariu neé realiza tanba hetan apoiu husi parseiru desenvolvimentu TLPDP.
Media PNTL.
Dili-Komandu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) iha loron sexta 03/06 submete suspetu kazu tranzasaun droga viverus Ganja Marijuana husi estranjeiru mai Timor-Leste ba Tribunal Distrital Dili hodi halo Primeiru Interogatoriu hodi tesi lia loos.
Porta Voz Komandu PNTL Superintendente Xefe Armando Monteiro hateten ohin Komandu Jeral PNTL liu husi Relasaun Publika hatoó informasaun relasiona ho opersaun Servisu Investigasaun Kriminal (SIK) neébe mak halo koperasaun ho servisu Alfandega iha loron 01 juñu 2022 bainhira halo kontrolu ba atividade merkadoria liu husi via maritima deskonfia sasan neébe mak persiza atensaun nuneé Autoridade Alfandega no PNTL-SIK halo kontrolu no ezaminasaun ex-ray husi ezaminasaun inisiu fo sai katak pakote neé viveirus Ganja Marijuana neébe nia kuantidade sei iha prosesu ezaminasaun no pakote nee labele sirkula hodi afeita ba ita nia vida komunidade liu-liu futuru foinsae iha nasaun ida neé, Nia hatoó asuntu neé liu husi komferensia emprensa iha Kuartel Jeral PNTL kaikoli Dili, Sexta (03/06).
Hafoin kontrolu ba sasan neébe maka deskonfia la kleur PNTL mos identifika sasan nain neébe mak mai atu foti sasan ida neé, nuneé iha momentu neé kedas SIK no Autoridade Alfandega hamutuk halo kapturasaun no submete ba prosesu investigasaun durante oras 72 ba sidadaun ho naran inisial ADCA(43) neébe mak nain ba sasan neébe maka suspeitu ninia familia rasik maka haruka mai husi Estrangeiru (Irlandia).
Liu husi oportunidade neé PNTL apela nafatin ba sidadaun hotu para hamutuk oinsa ita atu luta kombate no prevene material no aimoruk hirak neébe maka durante neé sai preokupasaun boot ba ita nia estadu Timor Leste nomos mundo tomak luta makas oinsa atu prevene no kombate droga neébe mak bele estraga futuru foinsae sira. Media PNTL