IMGL6692

Dili, Komandu Polísia Timor-Leste (PNTL) liu husi Servisu Investigasaun kriminal Nasional (SIKN) halo kooperasaun no servisu hamutuk ho Polísia Federal Australia (Australia Federal Police-AFP,sigla Inglês) kaptura sidadaun estrangeiru ida neébe maka komete kazu Abuzu Seksual ba Minoridade iha area Kampu Alor.

Porta Voz Komandu PNTL Superintendente Xefe Armando Monteiro sexta-feira (17/06) neé liu husi konferensia imprensa hateten liu husi biban neé iha kazu rua neébe sai hanesan atensaun no preukupasaun ba ita hotu no presiza atu públiku hatene. Primeiru kazu maka Abuzu Seksual ba Minoridade no segundu kazu maka Defasa.

“Husi kazu primeiru Abuzu Seksual ba Minoridade, SIKN hamutuk ho AFP mak familia vitima halo denunsia iha Australia no hafoin liu husi kooperasaun no koordenasaun ida neé mak ita identifika no lokaliza suspeitu hodi halo partisipasaun no hafoin loron rua liu ba, ita implementa desizaun husi Autoridade Judisiariu; husi desizaun ida neé maka agora dadaun suspeitu ho inisial R.F.T. sidadaun estrangeiru no investigasaun ida neé mós kontinua lao hela”, esplika Porta Voz Komandu PNTL neé.

Superintendente Xefe neé salienta liu tan katak agora dadaun parte SIKN servisu hamutuk ho ekipa tékniku forensika husi AFP hodi rekolla tan evidensia balun no husi investigasaun ida neé ita sei desenvolve, deskonfia sei iha tan suspeitu no vitima sira seluk.

‘’Segundu kazu mak kazu Defasa ou kazu ida neébe maka tuir termus kriminologia babain ema bolu dehan Cyber Building ou Gromi neébe maka durante ida neé viral liu iha ita nia Media Sosial (Medsos),  maneira suspeitu/autor sira tenta liu husi media ida neé, oinsa atu bele halo relasaun espésifiku, kolega liu husi Medsos hafoin ida neé, autor sira neé hakbesik ann, konvense oinsa atu hetan dokumentasaun husi vitima no husi dokumentasaun neébe hetan, hafoin suspeitu tenta ezizi ou husu vitima hodi bele fó material tantu mós sasan sira seluk, hodi atinzi ba ninia (Suspeitu-red) objetivu neébe maka lansa hela iha Medsos”, haktuir Superintendente Xefe neé.

IMGL6705

Xefe Gabinete Relasaun Publika PNTL neé haktuir liu tan katak durante neé ita akompaña deit iha Medsos maibé prátika ida neé lao tiha ona, hafoin vitima balun hato’o nia situasaun ida neé mai SIKN hafoin ida neé hamutuk ho vitima, SIKN identifika no lokaliza suspeitu hodi kaptura kedas iha area besik Komandu Jerál mais ou menus metru atus ida, no agora dadaun submete hela ba iha prosesu investigasaun.

“Tanba neé liu husi oportunidade ida neé, apela mós ba ita nia komunidade liu-liu utilizasaun Medsos, tanba balun utiliza sala no oinsa atu bele deskredita ita nia dignidade nuúdar sidadaun, nuúdar Timor oan tantu mós nuúdar umanu hodi nuneé sira bele hetan lukru/benefisiu husi aktividade neébe maka sira halo”, hateten Porta Voz Komandu PNTL neé.

Armando Monteiro apela katak iha kazu abuzu seksual ba minoridade, husu ba sidadaun hotu-hotu kontola ita nia familia no ita nia oan sira hodi nuneé labele sai vitima. Se enkuantu husi desenvovimentu kazu ida neé, maka balun durante ida neé sente sai vitima ba komportamentu ita nia sidadaun ou suspeitu neé, halo favor hakbesik ann mai Komandu Jerál liu husi SIKN hodi nuneé bele hola medida polisial ba autor neébe maka durante neé halo prátika violasaun ita nia sidadaun ninia direitu iha nasaun Timor-Leste.

Durante Fulan Janeiru Toó Maiu, PNTL Hatama Reseitas Ba Kofre Estadu Hamutuk $241.337,00

Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) durante fulan lima (Janeiru-Maiu) tinan 2022 kontribui reseitas ba Kofre Estadu hamutuk osan $241.337,00.

Total reseitas neébe maka Komandu PNTL hatama ba Kofre Estadu durante fulan lima nia laran kompostu husi Operasaun Kontrola Viatura hirak neébe tama no sai teritoriu nasional hamutuk osan $41.294,00. Operasaun Regulariza Lei Kódigu Estrada hamutuk osan $200.043,00.

Media PNTL.