297030124_1480959848994663_74692238013399451_n

Dili-Investigador Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Servisu Migrasaun (SM) partisipa kursu Trafiku Humanu hodi hasae konyesementu neébe maka kritiku ba Investigador sira hodi kontribui no redus  kazu Trafiku Humanu iha Timor-Leste .

Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Mateus Fernandes hateten Trafiku Humanu nudar krime ida neébe kompleksu  ho ninia link neébe maka forte teb-tebes iha eskala global, situasaun hirak neé mosu iha estadu neébe deit bainhira menus kampu traballu, menus edukasaun no menus oportunidade hodi provoka insiguransa ba ita nia rain  hodi kauza joventude sira neébe sai aliserse ba nasaun sira sai fraku, Nia hatoó asuntu neé iha CFP Comoro Dili, segunda (09/08).

Nia esplika ezemplu konkretu maka foin lalais iha ekipa balu halo rekrutamentu ba joven feto no mane atu ba servisu maibe ikus mai sira lohi, fo-foun sira dehan balu ba servisu iha restaurante maibe ba fali fatin seluk neé hanesan modus atu hafraku ita nia estadu, problema sosial hirak neébe maka mosu iha ita nia rain kuandu orsida lao ladun diak Ita Polisia tenke prepara aan oinsa antisipa situasaun hirak neé.

 “Husu ba partisipante sira durante loron lima aproveta ho maximu tanba ita nia kapasidade no kompetensia nudar is no forsa ba Komandu PNTL no governu, kuandu mais ita hasoru situasaun investigasaun ba trafiku humanu neé laos buat kiik oan maibe iha nivel eskala global tanba neé ita nia kapasidade mos tenke ba oin hodi antisipa situasaun hirak neé ho diak; partisipante sira tenke disiplina, aprovetamentu ho diak nuneé hafoin kursu neé remata pelu menus ita iha konyesmentu oinsa kontribui ba ita nia instituisaun hodi konsolida sosiedade demokratiku ida nebe diak liu,” Komisariu neé apela.

Entretantu iha avertura neé Ministru Prezidensia Konselu Ministru Fidelis Magalhães hateten governu konstitusional da-VIII iha komprimisiu makaas  konaba oinsa ita tenke hapara ou hatun numeru trafiku humanu iha Timor-Leste hanesan fatin no fonte ba tranzitu Trafiku Humanu.

Nia hatutan treinamentu ida neé inportante tebes tanba neé maka husu ba partisipante sira atu tuir didiak hodi fo Imi nia atensaun no vontade tomak atu partisipa tanba so liu husi treinamentu hanesan neé maka bele hadia ita nia estadu nia reputasaun no kredivilidade no ita mos bele tau liutan nosaun protesaun neébe maka ita fo ba ita nia sidadaun sira tanba trafiku humanu nia tarjetu prinsipal maka sira neébe vulneravel liu iha sosiedade, sira neébe kiak liu no feto sira.

296924506_1480959622328019_108250798924283606_n

Iha okajiaun neé Xefe Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN) Superintendente Jorge Monteiro hateten vizaun husi formasaun no kapasitasaun ida neé maka ho formasaun neébe maka iha PNTL no Servisu Migrasaun sira bele iha konyesementu neébe diak no klean espesifiku relasiona ho prosesu ba kazu hirak neébe iha relasaun ho trafiku humanu tanba trafiku humanu hanesan aspetu ida husi krime transnasional no krime organizadu tanba iha ligasaun ho trafiku droga, trafiku armas no kazu sira seluk.

Kursu trafiku humanu neé halao durante loron lima(5) 08-12 Agostu, Kursu neé realija tanba apoiu husi parseru TLPDP ho peritus sira husi Australia.

Kursu neé loke husi Ministru Prezidensia Konselu Ministru Fidelis Magalhães akompaña husi Segundu Komandante Jeral, Komandante CFP Superintendente Xefe Arquimino Ramos no Komandante TLPDP Superintendent Daren Booy ho prejensa husi Atase Embaixada America, Diretur Fundasaun Mahein, Xefe Servisu Investigasaun Kriminal Nasional no partisipa husi Investigador PNTL husi munisipiu 13 no RAEOA ho Servisu Migrasaun. Media PNTL