Membru PNTL kompostu husi Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), Komandu PNTL Munisipiu Ermera no Komandu Rejional Oe-Cosse Ambeno (KROA) Hamutuk 63 Entrega Atributu GAM No GAR.

451010282_507518501787733_6448429665044546257_n
Batugade, Membru Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) kompostu husi membru Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), Komandu PNTL Munisipiu Ermera no Komandu Rejional Oe-Cosse Ambeno (KROA) hamutuk na’in 63 ne’ebe maka iha tempu pasadu envolve iha Grupu Arte Marsiais (GAM) no Grupu Arte Rituais (GAR), iha loron sexta-feira (12/07) ne’e ho konsiensia no vontade rasik entrega Atributu GAM no GAR nian ba Komandu PNTL hodi hato’o komprimisiu no jura hodi ba oin hala’o deit servisu tuir Lei no Ordem, servi ba Estadu no ba Povu.
Komandante Jerál PNTL Komisariu Jerál Polísia Henrique da Costa iha ninia intervensaun ba formatura jerál entrega Atributu GAM no GAR ne’ebe hala’o iha Kuartél UPF-fatuk Bo’ot hateten atu asegura liña fronteira la’os fasil, la’os ema hotu-hotu bele halo ida ne’e, ema sira ne’ebe koloka asegura liña fronteira ema hirak ne’ebe maka espesial duni, iha duni ninia hakarak/vontade maka bele koloka iha liña fronteira hodi hala’o servisu.
“La’os dehan vontade deit maibé tenke hatudu espíritu Kamaradazem tantu entre imi ho Komandu Munisipiu ho mós ita nia komunidade sira, tenke iha ema ne’ebe dixiplina aas maka bele servisu iha fronteira, tanba ita bo’ot sira la’os asegura deit liña fronteira maibé ita bo’ot sira mós sai hanesan embaxador Timor-Leste ninian tanba ita bo’ot sira servisu iha fronteira, ita bo’ot sira halo komunikasaun direitamente ho ita nia kolega sira husi parte sorin”, informa Komandante Jerál PNTL ne’e.
Komisariu Jerál Polísia ne’e afirma tan katak ho ida ne’e la’os fasil ba ema hotu-hotu halo servisu iha ne’eba, buat importante ida ema ne’ebe servisu iha fronteira mós tenke hatudu duni ninia espíritu nasionalizmu, espíritu patriotizmu atu nune’e bele asegura ita nia fronteira ho di’ak.
“Ohin ita prezensa iha ne’e hodi entrega ita bo’ot sira nia atributu, atu nune’e hodi hala’o lolos ita nia kna’ar hanesan Instituisaun Seguransa hodi Servi, Proteze no Espesialmente ita bo’ot sira hodi asegura liña fronteira, imi hatene katak agora dadaun iha joven barak maka sai husi ita nia rai ba halo graduasaun iha área Indonesia ninian, balun iha Atambua, Kupang, Bali, Jakarta, informasaun ita rona barak, sira sai husi fatin ne’ebe, dalan ne’ebe fasil ba sira maka liu fronteira, tantu rai maran tantu mós husi tasi ninian, agora ita bo’ot sira responsabilidade hodi kontrola iha rai maran ninian, maibé ema barak sai ba liur”, hatutan Komisariu Jerál Polísia ne’e.
Autoridade másimu Instituisaun seguransa ne’e fiar katak imi hirak ne’ebe marka prezensa iha ne’e ho atributu ne’ebe maka entrega, bele lori ita bo’ot sira fila fali hodi halo reflesaun didiak katak farda ne’ebe maka imi uza ne’e, hodi servi rai ida ne’e, hodi asegura rai ida ne’e.
Iha fatin hanesan, Ministru Interior Francisco Guterres iha ninia diskursu hateten perante membru sira katak serimonia ida ne’e importante tebes tanba hanesan pasu primeiru hodi hasa’e tan imi nia profesionalizmu hodi servi nasaun ida ne’e, ita bo’ot sira ne’e hanesan membru eskollidu hodi servisu nasaun ida ne’e liu husi funsaun ida deit.
“Tanba ne’e maka kna’ar ne’ebe imi simu, tenke hala’o ho kuidadu, Estadu tau no investe ba ita bo’ot sira atu bele hala’o ita bo’ot sira nia servisu ho di’ak, tanba ne’e maka ohin hau kontente, agradese ba ita bo’ot sira ho voluntariu aprezenta imi nia ann atu imi dudu se’es tiha buat hotu-hotu, atu imi konsentra ba imi nia servisu, tanba imi simu responsabilidade bo’ot tebes-tebes, povu no nasaun ida ne’e tau hela fiar ba ita bo’ot sira”, haktuir Ministru Interior ne’e.
Membru Governu ne’e sente kontente tebes tanba ita bo’ot sira bele mai iha ne’e, voluntariamente deklara katak imi atu desvinkula imi nia ann husi Organizasaun Arte Marsias no Arte Rituais sira hotu, ita bo’ot sira servi Instituisaun PNTL, servi Estadu ida ne’e, laiha tan organizasaun ida maka atu mai Komanda imi maibé só Estadu deit maka Komanda imi.
“Imi labele hakruk fali ba Organizasaun sira seluk, ida ne’e maka importante ba imi tanba ne’e maka Estadu no Governu hamosu Rezolusaun ida, hamosu Politika ida atu desvinkula ita bo’ot sira atu tau fali ita bo’ot sira nia atensaun ba deit ida katak ita bo’ot sira nia Instituisaun ne’e maka ida deit, atu servi povu no nasaun ida ne’e liu husi PNTL”, hatutan Membru Governu ne’e.
Membru PNTL husi Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), Komandu PNTL Munisipiu Ermera no Komandu Rejional Oe-Cosse Ambeno (KROA) hamutuk 63 ne’ebe maka desvinkula sira nia ann husi GAM no GAR, iha serimonia ne’e entrega atributu GAM no GAR nian, halo Deklarasaun Komprimisiu hodi Rei Bandeira RDTL no PNTL hafoin asina Akta husi Ministru Interior no Komandante Jerál PNTL, ne’e kompostu husi membru GAM no GAR hanesan PSHT (22), IKS (80), KORK (46), 55 no 77.
Hola parte mós iha serimonia desvinkulasaun ne’e, Prezidente KRAM, reprezentante Presidente Autoridade Munisipiu Bobonaro, Diretúr Alfândega, Komandante Polísia Militar (PM) ho membru sira ne’ebe destakadu iha postu PM Manduki, Komandante Komandu Pesoal no Formasaun, Superintendente Xefe Polisia Arquimino Ramos, Komandante UPF ho nia estrutura, Komandante PNTL Munisipiu Bobonaro, Ermera, Autoridade Lokal no membru UPF. Media PNTL.

 

Formatura Deslokasaun Membru PNTL Apoiu Servisu Iha Fronteira

IMGL8672
Dili, Komandu Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) iha loron sexta-feira (12/07) ne’e hala’o formatura deslokasaun membru PNTL hamutuk na’in 40 hodi ba fó apoiu servisu iha liña fronteira durante fulan tolu (3). Membru hirak ne’e sei koloka iha fonteira hodi subtitui hikas membru PNTL ne’ebe maka antes ne’e apoiu ona iha fronteira no hafoin fulan tolu (3) sei halo fila fali rotasaun.
Komandante Komandu Operasaun PNTL Superintendente Xefe Polísia José Soares iha ninia intervensaun iha formatura ne’e hateten lori Komandu PNTL nia naran hakarak agradese ba membru sira husi munisipiu ne’ebe maka kumpri Ordem Komandu ninian.
“Agradese tanba ita hotu bele hola parte iha formatura ida ne’e, ita hanesan PNTL pronto kualkér Ordem atu hala’o servisu iha teritoriu Timor laran tomak, iha fronteira tasi, iha rai maran, iha munisipiu ne’ebe deit, iha estrangeiru mós wainhira nesesita ita nia prezensa atu hala’o servisu”, haktuir Komandante Komandu Operasaun PNTL ne’e.
Superintendente Xefe Polísia ne’e afirma tan katak ita nia efetivu Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), fronteira ne’ebe maka luan sira labele kontrola, ita hanesan PNTL, ita pronto bele apoiu sira iha kualkér tempu tanba ita nia misaun ida deit. Hafoin destaka ba iha ne’eba, Komandante UPF maka sei fó briefing detallu ba imi, oinsa maka atu asegura liña fronteira.
“Imi sei la servisu mesak, imi sei destaka ho membru tuan sira durante fulan tolu (3) nia laran, iha munisipiu sira imi esperiensia bele hamutuk ho familia, komunikasaun, logistika maibé ba iha fronteira imi sei esperiensia iha ne’eba, fó hanoin ba imi atu kuida imi nia ann, imi nia saúde durante fulan tolu (3) nia laran nune’e bele hetan fali rotasaun sira seluk, fronteira ita nian atu tasi ou rai maran hotu-hotu hanesan PNTL iha obrigasaun sei hetan rotasaun ba iha ne’eba”, hatutan Superintendente Xefe Polísia ne’e.
Atu termina ninia intervensaun, Ofisias Superior PNTL ne’e apela ba membru sira hotu atu halo performansia diak, hatudu katak hau reprezenta munisipiu, hau PNTL, hau halo servisu ne’ebe maka diak, tuir Regra, tuir Lei ne’ebe maka iha. Nune’e, durante fulan tolu (3) imi bele fila fali ho isin diak, saúde diak, kuida imi nia saúde iha liña fronteira. Media PNTL.

 

Membru PNTL Nain 27 Tuir Treinamentu Assesmentu Preparasaun Misaun ONU

450124484_506873638518886_6289958321437486266_n
Dili-Membru Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) nain 27 tuir treinamentu assesmentu preparasaun ba Misaun Paz Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) iha nasaun konflitu.
Reprejentante Komandante Jeral PNTL Superintendente Xefe Polisia Arquimino Ramos hateten programa ida ne’e hanesan kursu preparasaun ba misaun ONU nian, kursu ne’e mandatoriu ba kandidatu sira ne’ebe atu partisipa iha misaun ONU hafoin maka husi Nova Yorke halo teste ba sira hafoin sira hetan konvite ba partisipa iha misaun ONU.
Presparasaun kompostu husi teste lingua ingles (eskrita no interview), teste komputador, lori kareta no Tiru alvu, ne’e maka kompetensia lima (5) ne’ebe maka sira presija iha atu partisipa iha misaun ONU.
“Komandu hein katak sira bele partisipa kursu ne’e ho diak no PNTL mos iha komprimisiu nafatin atu partisipa iha misaun ONU nian nune’e wainhira sira pasa tia hein bainhira misaun ne’ebe maka presiza sira sei hetan samada husi Nova Yorke Divizaun Polisiamentu iha ONU nian bele konvida sira ba partisipa,” dehan komandante Ramos.
PNTL halo preparasaun hodi hein wainhira ONU presiza ba misaun sira konvida bazeia ba rejultadu ezame ne’ebe maka iha no vaga determina husi ONU.
Iha okajiaun ne’e Embaixador Indonesia ba Timor-Leste Octo Dorinus Manik hateten Embaixada Indonesia iha Dili liu husi Adidu Seguransa Kombes Pol Don Gaspar da Costa sei akompaña imi durante preparasaun ida ne’e tanba nia iha esperensia halao misaun ONU tinan 8, Hau husu partisipante sira labele moe atu konsulta no husu saida deit ba Nia relasiona ho preparasaun ba misaun.
Nia hatutan assesmentu ida ne’e hanesan oportunidade diak ba PNTL tanba ne’e uza oportunidade ida ne’e ho diak no hau fiar katak imi bele no iha kapasidade atu halao ida ne’e “Labele duvida ho espiritu no vontade Imi Bele, parabens ba imi atu estuda no ezame, Embaixada Indonesia prontu atu suporta imi, Boa sorte no susesu ba imi hotu,”dehan Embaixador.
Internal workshop: prepare for the UN selection Assistance and Assessment for UN Peace Keeping Operation ne’e organiza husi PNTL parseria ho Embaixada Republika Indonesia no apoiu husi kompania Daya Marketing.
Treinamentu ne’e partisipa husi Ofisiais Superior, Ofisiais Subalternu, Sarjentu no Ajente husi nasional, munisipiu no Unidade.
Media PNTL

 

Komandu PNTL Sei Reforsa Membru iha Fronteira

IMG_8621
Dili- Komandu Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) sei reforsa membru sira iha fronteira hodi aumentatan membru sira iha postu destakadu hodi fo seguransa ho masimuprevene movimentu illegal iha fronteira.

Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Pedro Belo hateten Komandu Jeral desidi hodi fotitan membru balu husi munisipiu hamutuk nain 40 resin hodi reforsa postu hirak ne’ebe maka membru sei menus no iha tempu besik sira sei mai reforsatan seguransa iha fronteira realsiona ho movimentu illegal ne’ebe as, Nia hato’o asuntu ne’e iha vizita servisu ba fronteira Mota-Ain postu administrativu Batu-Gade (09/07).

“Halo koperasaun serbisu hamutuk ho Ofisial Polisia Suku (OPS) sira, Autoridade lokal, Veteranus no Igreja nia ema,” dehan Komisariu.

Relasiona ho vizita Santo Padre nian ne’ebe besik daudaun Segundu Komadnante Jeral orienta membru sira atu halao servisu makaas hodi asegura seguransa ho masimu no prevene movimentu illegal, tenke prepara aan nafatin no kontinua kontrola movimentu iha lina fronteira.

Iha vizita ne’e Komandante UPF Superintendente Polisia Euclides Belo hato’o relatoriu servisu operasaun iha liña fronteira Batu-Gade, Sakato no Mota-Masin nomos aprejenta planu operasaun seguransa iha lina fronteira durante vizita Amo Papa Francisco mai Timor-Leste.

Iha okajiaun ne’e Segundu Komandante Jeral observa pontu entrada prinsipal iha Mota-Ain. Media PNTL

UPM salva ema nain 15 husi Indonezia

IMGL1051
Dili- Unidade Polisia Maritima (UPM) salva Anak Buah Kapal (ABK) nain 14 no kapitaun ro’o Nain ida husi Indonezia ne’ebe maka motu ho ro Artemoro entre illa Atauro no Liran Indonesia.
Segundu Komandante UPM Inspetur Xefe Polisia Aniceto da Silva de Fatima esplika Ami hetan informasaun katak iha ro Kargu ninian husi Surabaya atu ba Papua hetan asidente iha illa Liran no Atauro entaun ami haruka kedas membru sira ba iha fatin akontesementu no seidauk to’o iha neba ita hetan ona vitima sira ne’ebe maka salva aan mai ho Boia iha tasi laran entaun UPM ba salva kedas sira lori mai asegura iha postu UPM atu nune’e bele halo atendementu humanitarian ba sira, nia hato’o asuntu ne’e ba jornalista sira iha Kuartel UPM Lecidere Dili, (04/07).
Nia hatutan prosesu salvamentu primeiru Ami lori sira mai Postu no halo kordenasaun kedas ho parte saude, Autoridade munisipiu komunidade ou NGO balun ezemplu ida maka horseik iha sosiedade sivil reprejenta husi Palasiu Prezidente nian ne’ebe iha neba sira fo kedas apoiu aihan ba sira nune’e mos Postu UPM destakadu iha Atauro fo apoiu hahan ba sira tanba sira ho kondisaun namlele.
“Ami seidauk bele esplika rajaun detalu tanba sa maka ro ne’e hetan asidente maibe tuir ami nia sistema ne’ebe maka iha kondisaun tasi maibe ita lahatene asidente ne’e rajaun saida seidauk identifika didiak tanba asidente ne’e akontese iha area Indonesia nian entaun UPM seidauk iha posibilidade ba iha fatin akontesementu, Maibe em prinsipiu UPM nia serbisu atu evakua lalais maluk sira ne’ebe maka hetan dezastre, vitima nain tolu (3) maka sai uluk iha area Baruana nian sira maka fo informasaun ba UPM ba iha fatin akontesementu hodi salva vitima sira seluk,”dehan Segundu Komandante.
Entretantu Sekretariu Estadu Protesaun Sivil (SEPS) Domingos Mariano Reis hateten iha loron 02 jullu oras entre tuku 11:00 R Artemoro ho bandera Indonesia ho nia diresaun husi Surabaya atu ba Papua, ro’o ne’e tula ro kargo ida, material konstrusaun no aspal bazeia ba informasaun ne’ebe maka hetan husi kru sira sira to’o iha illa entre Atauro no Liran mosu asidente, iha ro laran iha kru nain 16.
IMGL1009
Nia hatutan momentu iha asidente iha oras 3:00 madrugada, iha informasaun katak iha ro ida ne’ebe maka mout ho ABK sira uza Boiu sira iha tasi leten entaun iha momentu ne’e kedas Komandante Autoridade Protesaun Sivil Atauro, Komandante UPM ho Prezidente Autoridade Atauro kordena oinsa salva vitima sira iha tasi laran.
Iha momentu ne’e kedan UPM responde imediata hodi salva sidadaun nain 13 no nain rua seluk hetan depois no ohin dadersan madrugada tuku 3:00 ita hetan matebian Purwanto (64) ne’ebe evakua husi Atauro mai Kuartel UPM Lecidere, lori ba Ospital Guido Valadares hodi prosesu, Departamentu Investigasaun Kriminal no buka hatene kauza mate tanba saida.
UPM serbisu hamutuk ho Embaxador Republika Indonesia iha Timor-Leste oinsa lori fila sidadaun Indonezia hirak ne’ebe sai vitima ba asidente ne’e no kordena ho Servisu Migrasaun no autoridade sira oinsa lori sira fila.
“Nudar Governante hau hato’o Solidaridade klean ba vitima ne’ebe maka hetan asidente ne’e, iha momentu asidente ita serbisu hamutuk ho saude sira atu fo asistensia saude ba vitima nain tolu (3) no agora sira nia kondisaun estavel no ita kordena oinsa lori sira fila,” Governande ne’e esplika.
Iha okajiaun ne’e Embaixador Republika Indonesia ba Timor-Leste Octo Dorinus Manik hateten dadersan ida ne’e iha Kuartel UPM ami simu ABK nain 15 no mate isin nain ida (1) husi Atauro mai Dili, lori governu nia naran Embaixada Republika Indonesia iha Dili hato’o agradese no apresiasiasaun bot ba governu Timor-Leste Sekretariu Estadu Protesaun Sivil (SEPS), Prezidente Autoridade munisipiu Atauro nomos UPM ne’ebe maka hamutuk ho haut anba sem iha Ordem no request sira halo salvamentu ne’ebe maka lais ne’e extraordinariu.
Nia hatutan Ita hare oinsa relasaun bilateral Indonesia no Timor-Leste laos deit politikamente maibe nudar humanu, belun no familia, ida ne’e laos primeira vez iha fulan hirak kotuk mos iha peskador sira husi munisipiu Liquica mos mout iha tasi illa Alor no peskador sira husi Indonesia maka hetan no Polisia husi Indonesia maka ajuda.
“Koperasaun ida ne’e presiza haforsa no hametin nafatin ita hato’o apresiasaun bot ba autoridade no povu Timor-Leste liu-liu povu Atauro, dala idatan obrigadu barak no Maromak fo bensaun mai ita hotu no ita halo orasaun atu nune’e vitima sira ne’e bele fila lalais ba Indonesia no governu Timor-Leste mos apoiu Embaixada Indonesia prosesu oinsa atu lori sira fila. Ami mos kordena ho kompania no Ro nain nomos autoridade sira iha fronteira konaba viajen fila ba Indonesia,” dehan Embaixador.
Ba matebian ami hein iha ospital hafoin kompleta prosesu hotu iha ospital ami halo kedas transladasaun ba Indonesia no babain prosesu ida ne’e lao lalais no wainhira remata sei lori ba Indonesia liu husi fronteira Terrestre.
Iha biban ne’e vitima Suhardi nudar Kapitaun ro hateten iha momentu neba derepente ro halis ba parte los akompana husi klima anin bot no Hau esforsu atu fila-fali maibe labele kontrola nune’e ro mout iha minutu rua nia laran ro mout no ami abrogatoriu haksoit sai husi ro. Vitima ne’ebe mout iha munutu 20 nune’e no ami sei hare nia iha minute 5 nia laran no kaer ai ami esforsu atu salva nia maibe distansia dok kuaje metro 30 ho kondisaun laloran ne’ebe bot ami lakonsege salva nia.
Francisco de Araujo komunidade no Peskador Atauro ne’ebe maka hetan vitima ne’ebe mate iha parte esplika Hau iha sentimentu laran ne’ebe la hakmatek no kalan toba la dukur nudar humanu entaun iha dadersan madrugada nia halo orasaun ba Maromak hafoin sai husi uma ba tasi ibun lao kuaje kilometru ida nune’e nia hetan matebian iha oras tuku 4:47 iha area Atauro suku Makili aldeia Fatulela hafoin komunika kedas ho Xefe Suku, Xefe aldeia no Polisia no Saude hafoin kontinua akompanha matebian mai to’o Dili. Media PNTL

 

PNTL-DIK Asegura Vitima Trafiku Humanu nain 10

WhatsApp Image 2024-07-03 at 15.06.27
Dili- Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL)-Departamentu Investigasaun Kriminal (DIK) asegura vitima Trafiku Humanu nain 10 sidadaun Pakistan ne’ebe rekruta husi kompania internasional hodi presta serbisu iha Timor-Leste.
Xefe Departamentu Investigasaun Kriminal Superintendente Polisia João Belo Reis hateten bazeia ba informasaun ne’ebe maka Ami kolekta husi autoridade lokal, parte igreja nomos Serbisu Informasaun Polisia (SIP) ohin ami asegura ona sidadaun nain 10 ne’ebe ita suspeta hanesan vitima ba trafiku humanu husi kompania internasional balu ne’ebe rekruta sira husi Pakistan mai timor hafoin fo serbisu ba sira maibe tuir dadus ne’ebe maka ita iha sira la hetan salariu, sira hetan tratamentu at teb-tebes nune’e PNTL sei halo asaun hotu-hotu ne’ebe lei fo hodi asegura vitima sira nia direitu humanu no prosesu suspetu ne’ebe ita diskumfia hanesan autor ba rekrutamentu illegal depois halo trafiku humanu mai Timor-Leste, Nai ahto’o asuntu ne’e liu husi komferensia Emprensa iha Kuartel jeral Kaikoli Dili, (03/07).
Nia hatutan asaun ne’e komete husi kompania internasional ho inisial KGT Unip.Lda ne’ebe halao nia atividade iha Timor-Leste, kompania ne’e legal no rejistradu maibe asaun ne’ebe maka nain ba kompania halo ne’e diskumfia hanesan trafiku humanu.
Rekrutamentu ne’e halai liu ba atividade Agrikultura nian Hakiak Animal iha Hera no Vitima nain 10 ne’e tama ho tempu lahanesan balu tama iha tinan 2022, 2023 no 2024, tuir informasaun ne’ebe maka PNTl rekolha promesa ne’ebe maka kompania ne’e fo ba sira katak rekruta ho standar salariu hanesan ne’e maibe to’o mai iha timor la fo salariu ba sira.
“PNTL sei halo identifikasaun hotu-hotu no prosesu investigasaun lao hela hafoin finalija prosesu identifikasaun sei aprejenta ba Ministeriu Publiku hafoin Ministeriu Publiku maka iha kompetensia atu halo prosesu tuir mai,” Komandante ne’e esplika.
Vitima sira maioria mane hotu ho sira nia back ground balu hanesan Dotor ba Animal, Marketing, Finansas ho esperensia no kualifikasaun ketak-ketak. Media PNTL

 

Komandante Jeral Orienta, UEP Prontu Responde Situasaun Hotu

IMGL0863

Dili- Komandante Jeral Orenta Unidade Espesial Polisia (UEP) atu prontu hodi responde ba situasaun saida deit maka akontese iha rai laran hodi nune’e garante seguransa no moris hakmatek ba povu.

Komisariu Jeral Polisia Henrique da Costa hateten Ohin hau halo vizita urjente ida mai iha UEP ne’ebe maka hau notifika sira iha minutu 30 nia laran ho intensaun hodi hare Komandu nia preparasaun no prontidaun hodi responde ba kualker situasaun. Halao enkontru no husu ba sira atu nune’e bele apoiu masimu ba Komandu munisipiu Dili hodi garante estabilidade, halo medida prevensaun ba krime nomos hodi responde ba insidente ka asaun kriminal ruma ne’ebe maka akontese no bele sae vizibilidade Polisia nian, Nia hato’o asuntu ne’e iha Kurtel UEP Bairo-Pite Dili (03/07).

Nia hatutan Ita lakoi atu UEP hein deit problema iha munisipiu sira responde labele maka sira ba apoiu maibe ita muda tatika atu sira nia prejensa iha terrenu ne’e bele prevene problema ruma ne’ebe mosu no hatudu katak PNTL prontu kualker oras hodi garante siguransa ba sidadaun sira ita hatene katak munisipiu Dili hanesan kapital nasaun nian ne’ebe maka ema barak konsentra iha ne’e no krime mos barak akontese iha ne’e entaun presiza numeru Polisia ne’ebe barak nune’e bele halo medida prevensaun.

“Ohin hau orienta ona ba UEP atu atu halao patrula lao ain, patrula ho kareta no hamrik iha fatin publiku atu nune’e vizibilidade Polisia nian tenke iha, Alende ne’e hau mos orenta sira parte seguransa nafatin halo ita nia serbisu hodi marka prezensa iha fatin publiku sira hodi garante katak joven sira ne’ebe maka halo konvoiu ba kopa Euro nian sira ne’e halo movimentu ho livre maibe nafatin kumpri Lei kodigu Estrada ne’ebe maka iha,”dehan Komandante Jeral.

Iha biban ne’e lideransa masimu instuisaun Seguransa ne’e apela ba Joven sira atu nune’e halo movimentu ruma maibe nafatin uza kapasete, motor tula ema nain rua (2) deit no tenke kompleta ho asesoris hanesan espelu, kanu estrandar no seluktan. Ita bele halo movimentu maibe labele impede ema seluk ne’ebe halo movimentu lor-loron hodi buka moris, joven sira mos kontente maibe nafatin respetu ema seluk nia diretu, Liberdade halo movimentu no nafatin kumpri lei no ordem ne’ebe maka iha.

Iha okajiaun ne’e Komandante UEP Superintendente Polisia Damião Correia hateten ligadu ho vizita Komandante Jeral nian mai UEP hanesan vizita surpreza, Nia hakarak hare UEP preparadu no prontu oras 24 ou lae, no komandante Jeral rasik hare ho matan UEP nudar forsa Espesial ho tarefas no kultura espesial hatudu ba Komandante Jeral katak prontu duni kualker situasaun no ordem ne’ebe maka Komandante Jeral fo tantu kalan ka loron prontu apoiu ba Komandante munisipiu Dili nomos munisipiu 12 seluk.

“Ami halo enkontru horseik no ohin nune’e Hau aprejenta ba Komandante Jeral katak UEP muda ona sistema tuir Regras no Prosedimentu UEP nian kuandu area juridiku kapital Dili Komandu munisipiu halo atuasaun labele maka husu UEP apoiu maibe agora muda ona tanba ho situasaun balu orentasaun Komandante Jeral nian UEP hamutuk ho Komandu Dili apoiu iha loron no kalan hahu fulan tolu ba kotuk to’o ohin loron,”dehan Komandante.

Iha enkontru ne’e Hau aprejenta difikuldade konaba transporte atu halo serbisu operasional iha terrenu, Rekursu Humanu, Nia hakotu.

Media PNTL

PNTL Kuida no Mantein nafatin Saude

IMG_0832

Dili-Membru Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) tenke kuida no mantein nafatin saude hodi prepara aan atu fo seguransa ba Vizita Santo Padre mai Timor-Leste iha fulan Setembru.

Segundu Komandante Jeral PNTL Komisariu Polisia Pedro Belo hateten vizita Amo Papa nian besik daudaun ona hela deit fulan rua, tempu lao lalais liu nune’e membru PNTL labele nonok maibe observa nafatin situasaun ne’ebe maka lao iha rai laran lor-loron no relata ba Komandu atu nune’e ita bele halo medidas prevensaun, Nia hato’o asuntu ne’e iha formatura loron da-huluk fulan Jullu 2024 iha Kuartel jeral Kaikoli Dili.

Nia hatutan Ligadu ho vizita Santo Padre nian PNTL kontinua halo preparasaun, governu hasai ona rejolusaun iha Diretiva Konjunta ne’ebe maka Komandu PNTL no F-FDTL asina ona hodi forma Sentru Komandu Kontrolu Kordenada iha Kuartel Jeral, ekipa ne’e halo hela dezenu ba planu seguransa, lojistika, atu nune’e ita prepara aan halo didiak atu kontinua halao servisu.

“Husu ba Maluk sira hotu tenke prepara ita nia kondisaun ho didiak tanba saude inportante liu nafatin fo hanoin ba imi tanba iha loron hirak antes Amo Papa mai vizita ita sei iha ezersisiu lubuk ida nomos sei koloka membru sira tuir dalan, fatin ne’ebe maka Amu Papa vizita ba tanba ne’e ita nia saude ne’e inportante liu, husu ba Maluk sira atu halo ezersisiu loron-loron  espesialmente iha loron sexta-sexta atu ita nia kondisaun fiziku saudavel, tanba wainhira ita hamrik kleur loron tomak ida ne’e mos sai problema ba ita. Hau fiar katak imi nia saude fiziku diak hodi halao knar no responsabilidade durante vizita Santo Padre nian”, Dehan Komisariu.

Atu termina Komisariu ne’e alerta ba membru sira atu kontinua nafatin respeita hirarkia no kumpri ordem Komandu nian ligadu ho atividade PNTL nian.

Media PNTL

OPS 371 Partisipa Seminariu Preparasaun Seguransa Vizita Santu Padre

WhatsApp Image 2024-06-27 at 08.22.16(2)
Dili- Ofisial Polisia Suku (OPS) nain 371 (%75) husi munisipiu 12 RAEOA no Atauru partisipa Seminariu ba preparasaun vizita Santo Padre Papa Francisco mai Timor-Leste atu nune’e bele rekolha informasaun nomos simu orentasaun husi Komandu.

Komandante Jeral PNTL Komisariu Jeral Polisia Henrique da Costa hateten Komandu halo aprejentasaun ba OPS iha teritoriu laran tomak atu nune’e bele rekolha informasaun ruma ligadu ho ita nia preparasaun ba vizita Papa nian nomos fo orentasaun atu nune’e sira bele serbisu hamutuk ho Xefe Suku no Katekista sira hodi alista sarani sira iha kada suku ne’ebe maka sei entrega fila-fali ba postu administrativu parokia sira ne’ebe maka atu mai partisipa misa iha Vizita Sua Santidade nian ne’e, Nia hato’o asuntu ne’e ba Jornalista sira iha Salaun CNE Kolmera Dili, kinta (20/06).
“Komandu mos koalia ho sira atu hare potensia amiasa hirak ne’ebe maka dalaruma bele akontese hahu husi sira ida-idak nia suku tanba sira maka serbisu besik liu ho komunidade  nune’e sira hetan informasaun ruma no karik sira identifika buat ruma sira bele pasa kedas ba Komandu atu nune’e bele elabora planu operasaun ne’ebe diak no justu ba Vizita Santo Padre ne’ebe fiksa iha fulan Setembru,”dehan KOMJER.

WhatsApp Image 2024-06-27 at 08.22.16

Nia hatutan Komandu mos orienta sira atu mantein komunikasaun, diak ho lider komunitaria sira iha suku hanesan Xefe Suku, Joventude, parte Igreja, Veteranus no NGO sira ne’ebe maka iha suku neba sira tenke kria komunikasaun ne’ebe mak diak atu nune’e karik iha buat ruma komunidade sira bele pasa informasaun ba Polisia.

Ita mos orienta sira atu nune’e maske sira ne’e iha suku maibe sira tenke hatene katak sira mak liman ain Komandu nian  nune’e sira tenke mantein serbisu ho profesionalismu atu nune’e nafatin kuidadu imajen no naran diak PNTL nian, tanba ita nia prejensa iha suku sira hodi servi ba ita nia komunidade.

Alende ne’e Komandu mos fo orentasaun ba OPS sira maka akompanha diretamente sarani sira husi munisipiu ida-idak mai kapital Dili tanba OPS sira maka hatene diak liu sira nia komunidade iha kada suku.

Kestiona konaba seguransa iha fronteira terrestre, Autoridade maximu Instituisaun seguransa  ne’e esplika katak iha liña fronteira koloka UPF, ita mos iha Komandu munisipal sira ne’ebe maka fronteira ho nasaun vizinu Indonesia Komandu orenta sira atu asegura fronteira no reforsatan no mantein komunikasaun diak ho parseru iha fronteira tantu TNI ka POLRI, ekipa konjunta ne’ebe maka apoiu seguransa husi nasaun vizinu iha fronteira.

Seminariu loron sorin ne’e kompostu husi aprejentasaun planu operasaun husi Segundu Komandante Jeral Komisariu Polisia Pedro Belo, OPS sira priense questionariu ba peskiza husi Departamentu Informasaun Polisia konaba situasaun seguransa iha suku nomos hasai foto hamutuk.  Media PNTL

Komandante Jeral em Ezersisiu fo orentasaun ba Komandu Dili Mantein Paz.

449086965_496497719556478_3985798468849092505_n
Dili- Komandante Jeral em Ezersisiu komisariu Polisia, Pedro Belo fo ordem ba komandu PNTL munisipiu Dili atu asegura paz no seguransa iha kapital Dili.
Komisariu Polisia, Pedro Belo hateten objetivu husi enkontru ne’e atu fo ordem no orientasaun ba Despaixu husi Ministru Estatal Tomas Cabral atu fo ba Autoridade Lokal sira serbisu hamutuk ho Ofisial Polisia Suku (OPS) sira hodi identifika area risku sira, hafoin identifika sei halo dialogu iha fatin hirak ne’ebe identifikadu ona, Nia hato’o asuntu ne’e hafoin enkontru ho komadante Eskudra no OPS sira iha komandu munisipiu Dili, Segunda (24/06).
Nia hatutan alende ne’e orientasaun husi Ministru Interior Francisco Guterres ba Komandu Jeral atu kontinua ba Komandu munisipiu sira ligadu ho vizita Santo Padre nian ne’ebe sei mai iha fulan Setembru, tanba ne’e maka iha orientasaun lubuk ida ne’ebe maka atu fo, oras ne’e daudaun Komandante Eskuadra sira hamutuk ho OPS identifika area risku iha suku ida-idak.
Komandante Eskuadra sira mos informa katak sei halo dialogu ho parte eskola tanba sempre mosu problema, orientasaun ne’e klaru ona ba sira atu sira kontinua serbisu hamutuk ho Autoriedade Lokal no parte eskola atu kria enkontru ruma ho sira nune’e bele halo prevensaun ba problema nune’e iha Vizita Amu Papa nian situasaun hotu-hotu bele la’o diak.
Orientasaun hirak ne’e maka ami fo ba malu no kontinua serbisu ona. Alende ne’e oras ne’e daudaun mos Kopa Euro nian ne’ebe la’o hela no kolega balu ne’ebe maka Fens barak ba nasaun balu entaun ita presija halo planu no prevensaun hamutuk ho OPS sira atu identifika joven hirak ne’ebe maka hakarak atu kria problema. Ami nia OPS sira serbisu hamutuk ho autoriedade lokal no komunidade sira hodi garante katak Kopa Euro ne’e remata ho situasaun diak.
Media PNTL